Eestikeelne Piibel 1968
2. Kuningate 8 Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja viiendal aastal, kui Joosafat oli olnud Juuda kuningas, sai Jooram, Joosafati poeg, Juuda kuningaks.Tema oli kuningaks saades kolmkümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat.
Tema käis Iisraeli kuningate teed, nõnda nagu Ahabi sugu oli teinud, sest temal oli naiseks Ahabi tütar; ta tegi kurja Jehoova silmis.
Aga oma sulase Taaveti pärast Jehoova ei tahtnud hävitada Juudat, olles temale tõotanud, et ta annab temale ja ta poegadele lambi kõigiks aegadeks.
Tema ajal taganesid edomlased Juuda käe alt ja tõstsid endile kuninga.
Siis läks Jooram Sairi ja ühes temaga kõik ta sõjavankrid; ta tõusis öösel ja lõi edomlasi, kes olid piiranud teda ja sõjavankrite pealikuid; ja rahvas põgenes oma telkidesse.
Nii on Edom tänapäevani taganenud Juuda käe alt; sel ajal taganes ka Libna.
Ja mis veel tuleks öelda Jooramist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Jooram läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.
Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja kaheteistkümnendal aastal sai kuningaks Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg.
Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Iisraeli kuninga Omri tütar.
Tema käis Ahabi soo teed ja tegi kurja Jehoova silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest ta oli Ahabi soo väimees.
Ja ta läks ühes Ahabi poja Jooramiga sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.
Siis kuningas Jooram tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida haavadest, mis süürlased temale Raamas olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Ahasja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.
2. Kuningate 9 Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: "Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse.
Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse.
Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: nõnda ütleb Jehoova: mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!"
Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.
Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud! Ja ta ütles: "Pealik, mul on sinule midagi rääkida!" Ja Jehu küsis: "Kellele meie kõigi hulgast?" Ja ta vastas: "Sinule, pealik!"
Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen võidnud sind kuningaks Jehoova rahvale Iisraelile!
Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Jehoova sulaste vere eest!
Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga!
Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha!" Siis ta avas ukse ja põgenes.
Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: "Kas kõik on hästi? Mispärast tuli see hull sinu juurde?" Ja ta vastas neile: "Te ju tunnete meest ja tema kõnet!"
Aga nad ütlesid: "Vale! Räägi ometi meile!" Ja ta ütles: "Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: nõnda ütleb Jehoova: mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!"
Siis võtsid nad igamees kähku oma kuue ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: "Jehu on saanud kuningaks!"
Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.
Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: "Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!"
Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.
Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat ning ütles: "Ma näen üht jõuku!" Ja Jooram ütles: "Võta üks ratsanik ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu?"
Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: "Nõnda ütleb kuningas: kas on rahu?" Ja Jehu vastas: "Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!" Ja valvur teatas ning ütles: "Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi!"
Siis ta läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning ütles: "Nõnda ütleb kuningas: kas on rahu?" Ja Jehu vastas: "Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!"
Ja valvur teatas ning ütles: "Ta jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi! Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!"
Siis ütles Jooram: "Rakendage!" Hobused rakendati vankri ette ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu. Nad kohtasid teda jisreellase Naaboti põllul.
Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: "Kas on rahu, Jehu?" Ja too vastas: "Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!"
Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: "See on äraandmine, Ahasja!"
Jehu aga tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.
Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: "Võta ja viska ta jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Jehoova tema peale selle ennustuse:
Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli Jehoova ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti Jehoova ütlus! Ja nüüd võta, viska ta põllule Jehoova sõna kohaselt!"
Kui Ahasja, Juuda kuningas, seda nägi, siis ta põgenes Beet-Gaani poole; aga Jehu ajas teda taga ja ütles: "Laske ka tema vankris maha!" Ja nõnda sündiski Guuri tõusuteel, mis on Jibleami juures; ent ta põgenes Megiddosse ja suri seal.
Ja ta sulased viisid ta vankriga Jeruusalemma ja matsid ta tema oma hauda ta vanemate juurde Taaveti linna.
Ahasja oli saanud Juuda kuningaks Joorami, Ahabi poja, üheteistkümnendal aastal.
Ja Jehu tuli Jisreeli. Kui Iisebel seda kuulis, siis ta värvis oma silmnäo ja kaunistas pea ning vaatas aknast välja.
Ja kui Jehu jõudis väravasse, siis küsis Iisebel: "Kas on rahu, Simri, oma isanda tapja?"
Ja Jehu tõstis oma silmad üles akna poole ja küsis: "Kes on minu poolt? Kes?" Siis vaatas kaks-kolm hoovkondlast alla tema poole.
Ja Jehu ütles: "Kukutage ta alla!" Siis nad kukutasid ta alla ja ta veri virtsus seina ja hobuste peale; ja ta tallati ära.
Siis Jehu läks sisse, sõi ja jõi ning ütles: "Kandke nüüd hoolt selle neetu eest ja matke ta maha, sest ta on ikkagi kuninga tütar!"
Nad läksid teda matma, aga ei leidnud temast muud kui pealuu, jalad ja kämblad!
Ja nad tulid tagasi ning teatasid Jehule; ja tema ütles: "See on see Jehoova sõna, mis ta rääkis oma sulase, tisbelase Eelija läbi, kui ta ütles: Jisreeli põllul söövad koerad Iisebeli liha
ja Iisebeli laip on nagu sõnnik väljal, Jisreeli põllul, nõnda et ükski ei saa öelda: "See on Iisebel!"
Psalm 80 Laulujuhatajale: viisil "Liiliad"; Aasafi tunnistus ja laul.
Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid, kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!
Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!
Jehoova, vägede Jumal, kui kaua sa lased suitseda oma viha oma rahva palvest hoolimata?
Sa oled neid söötnud nutuleivaga ja jootnud rohke silmaveega!
Sa oled meid pannud riiuasjaks meie naabritele ja meie vaenlased irvitavad meid!
Apostlite 23 Kui nüüd valgeks läks, heitsid mõned juudid ühte nõusse ja andsid isekeskis vande, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on Pauluse tapnud.
Ja neid oli rohkem kui nelikümmend, kes nõnda olid heitnud vandeliitu.
Need läksid ülempreestrite ja vanemate juurde ning ütlesid: "Me oleme needes vandunud mitte midagi suhu võtta, enne kui oleme tapnud Pauluse!
Pange siis teie nüüd ühes Suurkohtuga ülempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsekui tahaksite teie ta asja paremini üle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!"
Aga Pauluse õepoeg sai kuulda varitsemisnõust ja läks alla ning tuli kindlusesse ja teatas seda Paulusele.
Siis Paulus kutsus enese juurde ühe pealikuist ja ütles: "Vii see noormees ülempealiku juurde, sest tal on midagi temale öelda!"
See võttis siis tema ja saatis ta ülempealiku juurde ja ütles: "Vang Paulus kutsus mind enese juurde ja palus noormehe tuua sinu juurde, sest tal on midagi sulle rääkida!"
Aga ülempealik võttis ta kättpidi ja viis ta kõrvale ning küsis temalt: "Mis sul on mulle teatada?"
Tema ütles: "Juudid on heitnud ühte nõusse sind paluda, et sa Pauluse homme laseksid viia Suurkohtu ette, otsekui sa mõtleksid paremini üle kuulata tema asja.
Aga sina ära usu neid, sest rohkem kui nelikümmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne süüa ja juua kui nad tema on tapnud; ja nüüd on nad valmis ning ootavad sinu luba!"
Siis laskis ülempealik noormehe ära minna ja keelas teda kellelegi rääkimast, et ta seda oli temale teada andnud.
Ja ta kutsus enese juurde kaks pealikuist ning ütles: "Seadke valmis kakssada sõjameest Kaisareasse minemiseks ja seitsekümmend ratsameest ja kakssada piigimeest kolmandal öötunnil,
samuti pidage ratsaloomad valmis, et ühe selga panna Paulus ja tema tervelt viia maavalitseja Feeliksi juurde."
Ka kirjutas ta kirja nende sõnadega:
"Klaudius Lüüsias läkitab aulikule maavalitsejale Feeliksile palju tervist!
Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja tahtsid teda tappa; siis tulin mina sõjaväega vahele ja võtsin ta ära nende käest ja sain teada, et ta on Rooma kodanik.
Ja et ma tahtsin teada saada, mis süü pärast nad ta peale kaebasid, viisin ma ta nende Suurkohtu ette
ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuõpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ükski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma või vangistust väärt.
Aga kui mulle teada anti, et juutidel on kaval nõu selle mehe vastu, saatsin ma tema sedamaid sinu juurde ja käskisin ka kaebajaid sinu ees kõnelda tema vastu!"
Vastavalt saadud käsule võtsid siis sõjamehed Pauluse ja viisid ta ära läbi öö Antipatrisesse.
Aga järgmisel päeval lasksid nad ratsamehed temaga edasi minna ja pöördusid ise tagasi kindlusesse.
Kui need Kaisareasse jõudsid, andsid nad kirja ära maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
Kui maavalitseja oli kirja lugenud, küsis ta, kust maakonnast see mees on, ja teada saades, et ta on Kiliikiast,
ütles ta: "Ma tahan sind üle kuulata, kui su kaebajad ka siia jõuavad!" Ja ta käskis teda hoida Heroodese peavahis.