Eestikeelne Piibel 1968
2. Kuningate 23 Siis kuningas läkitas käsu ja kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad koguti tema juurde.Ja kuningas läks Jehoova kotta ja ühes temaga kõik Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas, niihästi väikesed kui suured, ja ta luges nende kuuldes kõik Jehoova kojast leitud seaduseraamatu sõnad.
Ja kuningas seisis samba juures ja tegi Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske, tunnistusi ja seadlusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse.
Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijat ning alamaid preestreid ja lävehoidjaid, et nad viiksid Jehoova templist välja kõik asjad, mis olid tehtud Baalile ja Asherale ja kõigile taevavägedele; ja ta põletas need väljaspool Jeruusalemma Kiidroni väljadel ning viis nende tuha Peetelisse.
Ja ta kõrvaldas ebajumalapreestrid, keda Juuda kuningad olid seadnud suitsutama ohvriküngastel Juuda linnades ja Jeruusalemma ümbruses; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule, tähtedele ja kõigile taevavägedele.
Ja ta viis Jehoova kojast välja viljakustulba, väljapoole Jeruusalemma Kiidroni orgu, ja põletas selle Kiidroni orus, pihustas põrmuks ja viskas põrmu lihtrahva haudade peale.
Ja ta kiskus maha pordumeeste kojad, mis olid Jehoova koja juures, kus naised kudusid telke Asherale.
Ja ta laskis Juuda linnadest tulla kõik preestrid ning rüvetas ohvrikünkad, kus preestrid olid suitsutanud, Gebast kuni Beer-Sebani; ta kiskus maha ohvrikünkad väravate juurest, mis olid linnapealiku Joosua värava suus vasakul pool, kui sisse minna linna väravast.
Ohvriküngaste preestrid aga ei tohtinud Jeruusalemmas minna Jehoova altari juurde, vaid nad sõid hapnemata leiba oma vendade keskel.
Ta rüvetas põletuspaiga Ben-Hinnomi orus, et ükski ei saaks lasta oma poega või tütart tulest läbi käia Moolokile.
Ta kõrvaldas need hobused, keda Juuda kuningad olid pühendanud päikesele, Jehoova koja sissekäigu kõrvalt, ülemteener Netan-Meleki kambri juurest, mis oli Parvarimis; ja ta põletas tules päikesevankri,
Altarid, mis olid Ahase ülaruumi katusel, mis Juuda kuningad olid teinud, ja altarid, mis Manasse oli teinud Jehoova koja kumbagi õue, kiskus kuningas maha, lõhkus sealt ja viskas nende rusud Kiidroni orgu.
Ja kuningas rüvetas need ohvrikünkad, mis olid ida pool Jeruusalemma, lõuna pool Õlimäge, mis Iisraeli kuningas Saalomon oli ehitanud Astartele, siidonlaste jäledusele, ja Kemosele, moabiitide jäledusele, ja Milkomile, ammonlaste vastikule ebajumalale.
Ta purustas sambad ja raius maha viljakustulbad ning täitis nende asemed inimluudega.
Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille Jerobeam, Nebati poeg oli teinud, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle altari ja ohvrikünka ta kiskus maha; ta põletas ohvrikünka, pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.
Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need altaril, rüvetades seda Jehoova sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud jumalamees, kes need sõnad hüüdis.
Ja ta küsis: "Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?" Ja linna mehed vastasid temale: see on jumalamehe haud, kes tuli Juudast ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis!"
Siis ta ütles: "Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema luid!" Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud Samaariast.
Ja Joosija kõrvaldas ka kõik ohvriküngaste kojad, mis olid Samaaria linnades, mis Iisraeli kuningad olid teinud Jehoova vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta oli teinud Peetelis.
Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärel ta läks tagasi Jeruusalemma.
Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, öeldes: "Pidage paasapüha Jehoova, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud selles seaduseraamatus!"
Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates kohtumõistjate päevist, kes Iisraelile kohut mõistsid, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.
Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Jehoova auks Jeruusalemmas.
Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia käsuõpetuse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Jehoova kojast.
Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Jehoova poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese käsuõpetuse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.
Ometi ei pöördunud Jehoova oma suurest tulisest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.
Ja Jehoova ütles: "Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalemma, selle linna, mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen öelnud: "Seal olgu mu nimi!"
Ja mis veel tuleks öelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga vastu Frati jõe äärde; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.
Ja ta sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis tema kuningaks tema isa asemel!
Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.
Ja vaarao Neko vangistas tema Riblas Hamatimaal, et ta ei valitseks enam Jeruusalemmas, ja määras maale maksukohustuse: sada talenti hõbedat ja talent kulda.
Ja vaarao Neko tõstis kuningaks Eljakimi, Joosija poja, tema isa Joosija asemel, ja muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase ta võttis ühes ja too tuli Egiptusesse ning suri seal.
Joojakim andis vaaraole hõbeda ja kulla; aga ta pidi maa maksustama, et anda vaaraole raha ta käsu kohaselt: ta nõudis maa rahvalt, igaühelt vastavalt ta maksustamisele, hõbedat ja kulda vaarao Nekole andmiseks.
Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Sebidda, Pedaja tütar Ruumast.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.
2. Kuningate 24 Tema päevil tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja Joojakim sai tema alamaks kolmeks aastaks; siis ta taganes ja hakkas temale vastu.
Ja Jehoova läkitas tema kallale kaldealaste, süürlaste, moabiitide ja ammonlaste röövjõuke; ta läkitas neid Juuda vastu, et seda hävitada Jehoova sõna kohaselt, nagu ta oli rääkinud oma sulaste, prohvetite läbi.
Tõesti, see sündis Juudaga Jehoova käsul, et ta kõrvaldas nad oma palge eest Manasse pattude pärast, kõige pärast mis ta oli teinud,
ja ka süütu vere pärast, mida ta oli valanud täites Jeruusalemma süütu verega; Jehoova ei tahtnud seda andeks anda.
Ja mis veel tuleks öelda Joojakimist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjututud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Joojakim läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Joojakin sai tema asemel kuningaks.
Ja Egiptuse kuningas ei väljunud enam omalt maalt, sest Paabeli kuningas oli võtnud Egiptuseojast Frati jõeni kõik, mis oli kuulunud Egiptuse kuningale.
Psalm 84 Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Korahi laste laul.
Kui armsad on sinu hooned, Jehoova Sebaot!
Jehoova õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole!
Lind on ju enesele aseme ja pääsuke enesele pesa leidnud, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Jehoova Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal!
Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati! Sela.
Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad!
Nutu orust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega!
Rooma 1 Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud apostliks, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi,
mille Jumal on enne tõotanud oma prohvetite kaudu pühades kirjades
oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost
ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala Pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,
kelle läbi me oleme saanud armu ja apostliameti, et äratada usu sõnakuulelikkust tema nime heaks kõigi rahvaste seas,
kelle seast ka teie olete Jeesuse Kristuse poolt kutsutud,
kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Kõigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, et teie usust kiitvalt kõneldakse kogu maailmas.
Sest Jumal, keda ma oma vaimus teenin tema Poja evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles,
aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juurde.
Sest ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks;
see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi.
Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette võtnud tulla teie juurde, et ma ka teie seas võiksin saata mõnd kasu, nõnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud.
Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane;
siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, evangeeliumi kuulutama.
Sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.
Sest temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: "Õige elab usust!"