Eestikeelne Piibel 1968
2. Kuningate 21 Manasse oli kuningaks saades kaksteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Hefsiba.Tema tegi kurja Jehoova silmis nende rahvaste jõleduste eeskujul, keda Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
Tema ehitas jälle üles ohvrikünkad, mis ta isa Hiskija oli hävitanud, ja ta püstitas altareid Baalile, valmistas Ashera kuju, nõnda nagu Iisraeli kuningas Ahab oli teinud, ja ta kummardas kõiki taevavägesid ning teenis neid.
Tema ehitas altareid Jehoova kotta, kuigi Jehoova oli öelnud: "Jeruusalemma ma panen oma nime!"
Tema ehitas altareid kõigile taevavägedele Jehoova koja kumbagi õue.
Tema laskis oma poja tulest läbi käia, toimetas lausumist ja kuulutas märkidest, seadis vaimude manajaid ja ennustajaid; ta tegi palju kurja Jehoova silmis ja vihastas teda.
Tema paigutas kotta Ashera nikerdatud kuju, mille ta oli valmistanud, kuigi Jehoova oli öelnud Taavetile ja ta pojale Saalomonile: "Siia kotta ja Jeruusalemma, mille ma olen valinud kõigilt Iisraeli suguharudelt, ma panen oma nime igaveseks ajaks!
Ma ei tee enam Iisraeli jalga kodutuks sellelt maalt, mille ma olen andnud nende vanemaile, kui nad ainult panevad tähele ja teevad kõike, mida ma neid olen käskinud, ja kogu käsuõpetuse järgi, mille mu sulane Mooses neile andis!"
Aga nad ei võtnud kuulda, vaid Manasse ahvatles neid tegema rohkem kurja kui need paganad, keda Jehoova oli hävitanud Iisraeli laste eest.
Ja Jehoova rääkis oma sulaste, prohvetite läbi, öeldes:
"Et Juuda kuningas Manasse on teinud neid jõledaid asju, ja on teinud rohkem paha kui tegid emorlased, kes olid enne teda, ja on saatnud ka Juuda pattu tegema oma ebajumalatega,
siis ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, nõnda: vaata, ma lasen tulla Jeruusalemmale ja Juudale niisuguse õnnetuse, et igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad mõlemad kõrvad kumisema!
Ma tõmban Jeruusalemma peale Samaaria mõõdunööri ja Ahabi soo loodi; ma pühin Jeruusalemma, nõnda nagu pühitakse vaagnat: see pühitakse ja pööratakse kummuli!
Ma hülgan oma pärisosa jäänused ja annan nad nende vaenlaste kätte; nad saavad saagiks ja riisutavaiks kõigile oma vaenlastele,
sellepärast et nad on teinud kurja minu silmis ja on mind vihastanud sellest päevast peale, mil nende vanemad väljusid Egiptusest, kuni tänapäevani!"
Manasse valas ka väga palju süütut verd, kuni ta Jeruusalemma oli täitnud äärest ääreni lisaks oma patule, millega ta saatis Juuda pattu tegema, tegema kurja Jehoova silmis.
Ja mis veel tuleks öelda Manassest ja kõigest, mis ta korda saatis, ja patust, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Manasse läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma koja rohuaeda, Ussa rohuaeda; ja tema poeg Aamon sai tema asemel kuningaks.
Aamon oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaks aastat; ta ema nimi oli Mesullemet, Haarusi tütar Jotbast.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Manasse oli teinud.
Tema käis kõiki neid teid, mida tema isa oli käinud, ja ta teenis neid ebajumalaid, keda tema isa oli teeninud, ja ta kummardas neid.
Tema jättis maha Jehoova, oma vanemate Jumala, ega käinud Jehoova teed.
Siis pidasid Aamoni sulased tema vastu vandenõu ja nad tapsid kuninga ta kojas.
Aga maa rahvas lõi maha kõik need, kes olid pidanud vandenõu kuningas Aamoni vastu, ja maa rahvas tõstis tema poja Joosija tema asemel kuningaks.
Ja mis veel tuleks öelda Aamonist, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja ta maeti oma hauda Ussa rohuaeda; ja tema poeg Joosija sai tema asemel kuningaks.
2. Kuningate 22 Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat; ta ema nimi oli Jediida, Adaja tütar Boskatist.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis ja käis kõigiti oma isa Taaveti teed, kaldumata paremale või vasakule.
Ja see sündis kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal, kui kuningas läkitas kirjutaja Saafani, Mesullami poja, Jehoova kotta, öeldes:
"Mine ülempreester Hilkija juurde, et ta võtaks kokku Jehoova kotta toodud raha, mis lävehoidjad rahvalt on kogunud,
ja et see antaks tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Jehoova koda, et nad annaksid seda Jehoova kojas töötegijaile lagunenud koja kohendamiseks:
puuseppadele ja ehitustöölistele ja müürseppadele, ja puude ning tahutud kivide ostmiseks, et koda kohendada.
Aga nendega ärgu peetagu arvet nende kätte antava raha osas, vaid nad talitagu ustavalt!"
Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutajale Saafanile: "Ma leidsin Jehoova kojast käsuõpetuse raamatu!" Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.
Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juurde ja tõi kuningale sõna ning ütles: "Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja andnud tööjuhatajate kätte, kelle hooleks on Jehoova koda."
Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: "Preester Hilkija andis mulle raamatu!" Ja Saafan luges sellest kuningale ette.
Aga kui kuningas kuulis käsuõpetuse raamatu sõna, siis ta käristas oma riided lõhki!
Ja kuningas andis käsu preester Hilkijale, ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Akborile, Miikaja pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:
"Minge küsitlege Jehoovat minu ning rahva ja kogu Juuda nimel selle leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Jehoova viha, mis on süttinud põlema meie vastu, sellepärast et meie vanemad ei ole võtnud kuulda selle raamatu sõnu, et teha kõige selle järgi, mis meie jaoks on kirjutatud!"
Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tikva poja, Harhase pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas; ja nad rääkisid temaga,
Ja tema ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:
nõnda ütleb Jehoova: vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse kõigi selle raamatu sõnade kohaselt, mida Juuda kuningas luges,
sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega; mu viha on süttinud põlema selle paiga vastu ega kustu mitte.
Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Jehoovat küsitlema, öelge nõnda: nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal sõnadest, mis sa oled kuulnud:
et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jehoova ees, kui sa kuulsid, mis ma olen rääkinud selle paiga ja selle elanike kohta, et need saavad jubeduseks ja needesõnaks, ja et sa käristasid oma riided lõhki ning nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Jehoova.
Sellepärast, vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ega saa su silmad näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale!" Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.
Õpetussõnad 16 Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad!
Mees, kes teostab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea!
Kes oma silmi pilgutab, sel on riukad meeles; kes oma huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud!
Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!
Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja!
Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Jehoovalt!
Õpetussõnad 17 Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga!
Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest!
Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Jehoova katsub südamed läbi!
Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt!
Apostlite 28 Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: "Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemmast vangina antud üle roomlaste kätte;
ja kui need mind olid üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud ühtki surmasüüd.
Aga kui juudid selle vastu rääkisid, siis ma pidin häda pärast nõudma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale.
Selle asja pärast ma teid nüüd kutsusin enese juurde, et teid näha ja teiega rääkida; sest Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni selles ahelas!"
Aga nemad ütlesid talle: "Me ei ole saanud ühtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia ühtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk rääkinud midagi paha.
Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa mõtled; sest sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!"
Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.
Siis ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte.
Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli öelnud selle sõna: "Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele
ja on öelnud: mine selle rahva juurde ja ütle: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!
Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud paganaile ja nemad võtavad seda kuulda!"
[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist.]
Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juurde,
ja kuulutas Jumala riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata.