Eestikeelne Piibel 1968
2. Kuningate 1 Ahabi surma järel taganes Moab Iisraelist.Kord kukkus Ahasja Samaarias oma ülakambri aknavõredest läbi ja jäi haigeks. Ta läkitas käskjalad ja ütles neile: "Minge küsige Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, kas ma saan terveks sellest haigusest?"
Aga Jehoova ingel ütles tisbelasele Eelijale: "Võta kätte, mine vastu Samaaria kuninga käskjalgadele ja küsi neilt: kas ei ole Iisraelis Jumalat, et lähete küsima Baal- Sebubilt, Ekroni jumalalt?
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: voodist, kuhu sa oled läinud, sa ei astu enam alla, vaid pead tõesti surema!" Ja Eelija läks teele.
Ja kui käskjalad tulid tagasi kuninga juurde, siis küsis ta neilt: "Miks te tagasi tulete?"
Nad vastasid temale: "Keegi mees tuli meile vastu ja ütles meile: minge tagasi kuninga juurde, kes teid läkitas, ja öelge temale: nõnda ütleb Jehoova: kas ei ole Iisraelis Jumalat, et sa läkitad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt? Seepärast sa ei astu enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!"
Siis ta küsis neilt: "Kuidas nägi välja see mees, kes tuli teile vastu ja rääkis teile neid sõnu?"
Ja nad vastasid temale: "Mees kandis karusnahka ja tal oli niuete ümber nahkvöö vööl!" Siis ta ütles: "See oli tisbelane Eelija!"
Ja ta läkitas tema juurde viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja kui see läks üles tema juurde, vaata, siis istus ta mäetipus, ja ta ütles temale: "Jumalamees, kuningas ütleb: tule alla!"
Aga Eelija kostis ja ütles viiekümnepealikule: "Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!" Ja taevast tuligi tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
Ja ta läkitas taas tema juurde teise viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja see rääkis temaga ning ütles: "Jumalamees, nõnda ütleb kuningas: tule kähku alla!"
Aga Eelija kostis ja ütles neile: "Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!" Ja taevast tuligi Jumala tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
Ja ta läkitas veel kolmanda viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest. Ja see kolmas viiekümnepealik läks üles, aga kui ta jõudis pärale, siis ta heitis põlvili Eelija ette ja anus teda ning ütles temale: "Jumalamees, olgu ometi su silmis kallis minu hing ja su sulaste, nende viiekümne hing!
Vaata, taevast tuli tuli ning põletas kaks esimest viiekümnepealikut ja nende viiskümmend. Aga olgu nüüd minu hing su silmis kallis!"
Ja Jehoova ingel ütles Eelijale: "Mine ühes temaga alla, ära karda teda!" Siis ta tõusis ja läks ühes temaga alla kuninga juurde.
Ja ta ütles kuningale: "Nõnda ütleb Jehoova: et sa läkitasid käskjalad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, nagu ei oleks Iisraelis Jumalat, kellelt sõna küsida, siis ei astu sa enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!"
Ja ta suri Eelija räägitud Jehoova sõna kohaselt. Ja tema asemel sai kuningaks Jooram, sest temal ei olnud poega, Juuda kuninga Joorami, Joosafati poja teisel aastal.
Ja mis veel tuleks öelda Ahasjast, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
2. Kuningate 2 Kui Jehoova tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.
Ja Eelija ütles Eliisale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Peetelisse!" Aga Eliisa vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad läksid alla Peetelisse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juurde ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: "Küllap minagi tean! Olge vait!"
Ja Eelija ütles temale: "Eliisa, jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jeerikosse!" Aga tema vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad tulid Jeerikosse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juurde ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: "Küllap minagi tean! Olge vait!"
Ja Eelija ütles temale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jordani äärde!" Aga ta vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad mõlemad läksid.
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngritest läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatusid Jordani ääres.
Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see pooldus siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.
Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest?" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kaks osa sinu vaimust!"
Ta vastas: "Sa oled palunud rasket asja! Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni!"
Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse!
Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: "Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!" Seejärel ta ei näinud teda enam! Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.
Ta tõstis siis üles Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja läks tagasi ning peatus Jordani kaldal.
Siis ta võttis Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja lõi vett ning ütles: "Kus on Jehoova, Eelija Jumal?" Kui temagi oli löönud vett, siis pooldus see siia- ja sinnapoole, ja Eliisa läks üle.
Kui prohvetijüngrid, kes olid Jeerikost, nägid seda vastaskaldalt, siis nad ütlesid: "Eelija vaim hingab Eliisa peal!" Ja nad tulid temale vastu ning kummardasid teda maani.
Ja nad ütlesid temale: "Vaata ometi, su sulaseid on viiskümmend meest, vahvad mehed; nad võiksid ju minna ja otsida su isandat, sest vahest on Jehoova vaim teda viinud ja heitnud mõne mäe peale või mõnesse orgu?" Aga ta vastas: "Ärge läkitage kedagi!"
Kuid nad käisid temale peale kuni piinlikkuseni, nõnda et ta ütles: "Läkitage siis!" Siis nad läkitasid viiskümmend meest ja need otsisid kolm päeva, aga ei leidnud.
Kui nad tulid tagasi tema juurde, kuna tema oli jäänud Jeerikosse, siis ta ütles neile: eks ma öelnud teile, et ärge minge?"
Ja linna mehed ütlesid Eliisale: "Vaata nüüd, linna asupaik on hea, nagu mu isand näeb, aga vesi on paha ja maal on nurisünnitusi!"
Ja tema ütles: "Tooge mulle üks uus kauss ja pange sellesse soola!" Ja nad tõid temale.
Siis ta läks välja veeallikale ja viskas sinna sisse soola ning ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: mina olen selle vee parandanud, sellest ei tule enam surma ega nurisünnitusi!"
Ja vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani.
Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid pisikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: "Tule üles, paljaspea! Tule üles, paljaspea!"
Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Jehoova nimel. Ja metsast tuli kaks karu ja need kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi!
Tema aga läks sealt Karmeli mäele ja pöördus sealt tagasi Samaariasse.
Psalm 78 Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal!
Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha!
Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest,
kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal,
kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua!
Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid!
Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele!
Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud!
Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte!
Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve!
Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte!
Ta lõi maha kõik esmasündinud pojad Egiptuses, esimese mehejõu Haami telkides!
Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes;
ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri!
Ja ta viis nad oma pühale maa-alale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
ja ta kihutas ära paganrahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud!
Apostlite 20 Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.
Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussõnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.
Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mõtles mereteed minna Süüriasse ja juudid salanõu pidasid ta vastu, võttis ta nõuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.
Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.
Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juurde Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.
Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kõneles nendega ja jätkas oma kõnet keskööni.
Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.
Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna.
Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!"
Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.
Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.
Me läksime eele laeva ja sõitsime Assosesse, kus mõtlesime oodata Paulust laeva, sest nõnda oli ta käskinud, ette võttes ise jala tulla.
Kui ta nüüd Assoses meiega kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.
Sealt me purjetasime edasi ja jõudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.
Sest Paulusel oli nõu Efesosest mööda sõita, et mitte aega viita Aasias. Tõttas ta ju, et kui vähegi võimalik, nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.
Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juurde.
Ja kui nad tema juurde tulid, ütles ta neile: "Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,
teenides Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanõu tõttu;
kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda
ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal võib tabada;
kuid seda ma tean, et Püha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning ütleb, et köidikud ja viletsused ootavad mind.
Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kelle keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala riiki.
Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;
sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.
Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.
Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.
Sellepärast valvake ja mõelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.
Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja tema armusõna hooleks, kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, kes on pühitsetud.
Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.
Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.
Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: õndsam on anda kui võtta!"
Ja kui ta seda oli öelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.
Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud.
Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli öelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.