Eestikeelne Piibel 1968
2. Kuningate 14 Juuda kuninga Amasja, Joase poja viieteistkümnendal aastal sai Jerobeam, Iisraeli kuninga Joase poeg, Samaarias kuningaks neljakümne üheks aastaks.Tema tegi kurja Jehoova silmis; ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
Tema võttis tagasi Iisraeli maa-ala alates Hamati teelahkmest kuni Lagendiku mereni Jehoova, Iisraeli Jumala sõna kohaselt, mis ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Joona, Amittai poja läbi, kes oli pärit Gat-Heeferist.
Sest Jehoova nägi Iisraeli viletsust, mis oli väga kibe: ei olnud orja ega vaba, ja Iisraelil ei olnud aitajat!
Jehoova ei olnud siiski öelnud, et ta tahab taeva alt pühkida Iisraeli nime, ja nõnda päästis ta nad Jerobeami, Joase poja käe läbi.
Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis ja kuidas ta Damaskuse ja Hamati, mis olid olnud Juuda päralt, tõi tagasi Iisraelile, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Ja Jerobeam läks magama oma vanemate juurde, Iisraeli kuningate juurde; ja tema poeg Sakarja sai tema asemel kuningaks.
2. Kuningate 15 Iisraeli kuninga Jerobeami kahekümne seitsmendal aastal sai kuningaks Juuda kuninga Amasja poeg Asarja.
Ta oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.
Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel.
Ja Jehoova nuhtles kuningat nõnda, et see jäi pidalitõbiseks kuni oma surmapäevani ja elas omaette kojas; aga Jootam, kuninga poeg, oli kojaülemaks ja mõistis kohut maa rahvale.
Ja mis veel tuleks öelda Asarjast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Ja Asarja läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.
Juuda kuninga Asarja kolmekümne kaheksandal aastal sai Sakarja, Jerobeami poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks kuueks kuuks.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, nõnda nagu tema isad olid teinud; ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
Ja Sallum, Jaabesi poeg, pidas tema vastu vandenõu ja lõi ta rahva ees surnuks ning sai tema asemel kuningaks.
Ja mis veel tuleks öelda Sakarjast, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
Nõnda läks täide Jehoova sõna, mis ta oli rääkinud Jehule, öeldes: "Su pojad istuvad Iisraeli aujärjel neljanda põlveni!" Ja see sündis nõnda.
Juuda kuninga Ussija kolmekümne üheksandal aastal sai kuningaks Sallum, Jaabesi poeg, ja ta valitses Samaarias ühe kuu.
Siis tuli Tirsast Menahem, Gaadi poeg, tuli Samaariasse ja lõi Samaarias surnuks Sallumi, Jaabesi poja, ning sai tema asemel kuningaks.
Ja mis veel tuleks öelda Sallumist ja tema vandenõust, mida ta pidas, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
Sel ajal hävitas Menahem Tifsa ja kõik, kes seal olid, ja selle rajad Tirsast alates, sellepärast et nad temale ei avanud; nõnda hävitas ta selle ja lõikas lõhki kõik rasedad naised.
Juuda kuninga Asarja kolmekümne üheksandal aastal sai Menahem, Gaadi poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks kümneks aastaks.
Tema tegi kurja Jehoova silmis; ta ei loobunud kogu oma eluajal neist Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
Puul, Assuri kuningas, tungis maale ja Menahem andis Puulile tuhat talenti hõbedat, et too lööks temaga käed kokku ja kinnitaks kuningriigi tema kätte.
Ja Menahem nõudis seda raha Iisraelilt, kõigilt rikastelt meestelt, et anda seda Assuri kuningale: igaühelt viiskümmend seeklit hõbedat. Siis läks Assuri kuningas tagasi ega jäänud sellele maale.
Ja mis veel tuleks öelda Menahemist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Ja Menahem läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Pekahja sai tema asemel kuningaks.
Juuda kuninga Asarja viiekümnendal aastal sai Menahemi poeg Pekahja Samaarias Iisraeli kuningaks kaheks aastaks.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
Ja Pekah, Remalja poeg, tema vankrisõdur, pidas ta vastu vandenõu ja lõi tema maha Samaarias kuningakoja suurhoones ühes Argobi ja Arjega; ja temaga ühes oli viiskümmend meest gileadlasi. Nõnda ta surmas tema ja sai tema asemel kuningaks.
Ja mis veel tuleks öelda Pekahjast ja kõigest, mis ta tegi, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
Juuda kuninga Asarja viiekümne teisel aastal sai Pekah, Remalja poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks kahekümneks aastaks.
Tema tegi kurja Jehoova silmis, ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema.
Iisraeli kuninga Pekahi päevil tuli Assuri kuningas Tiglat-Pileser ja võttis ära Ijjoni, Aabel-Beet-Maaka, Jaanoahi, Kedesi, Haasori, Gileadi ja Galilea, kogu Naftali maa, ja viis rahva Assurisse.
Ja Hoosea, Eela poeg, pidas vandenõu Pekahi, Remalja poja vastu ja lõi tema surnuks ning sai tema asemel kuningaks Jootami, Ussija poja kahekümendal aastal.
Ja mis veel tuleks öelda Pekahist ja kõigest, mis ta tegi, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
Iisraeli kuninga Pekahi, Remalja poja teisel aastal sai kuningaks Juuda kuninga Ussija poeg Jootam.
Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat; ta ema nimi oli Jeruusa, Saadoki tütar.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, tehes kõigiti nõnda, nagu tema isa Ussija oli teinud.
Ometi ei kadunud ohvrikünkad, vaid rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel; tema ehitas Jehoova koja ülemise värava.
Ja mis veel tuleks öelda Jootamist, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
Neil päevil hakkas Jehoova läkitama Juuda kallale Retsinit, Süüria kuningat, ja Pekahit, Remalja poega.
Ja Jootam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde ta isa Taaveti linna; ja tema poeg Ahas sai tema asemel kuningaks.
Õpetussõnad 16 Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!
Parem olla ühes vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada!
Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Jehoova peale, on õnnis!
Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust!
Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks!
Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust!
Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele!
Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!
Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda!
Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli!
Apostlite 25 Kui nüüd Agrippas ja Berniike järgmisel päeval suure toredusega tulid ja kohtukotta läksid ühes ülempealikute ja meestega, kes linnas olid kõige ülemad, siis Festuse sõna peale toodi Paulus ette.
Ja Festus ütles: "Kuningas Agrippas ja kõik mehed, kes olete meiega! Te näete siin seda, kelle pärast kogu juutide hulk Jeruusalemmas ja siin on mulle peale käinud kisendades, et ta ei peaks enam ellu jääma.
Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.
Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellepärast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja kõigepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul pärast ülekuulamist oleks midagi kirjutada.
Sest minule näib mõttetuna lähetada vangi, ilma et tema vastu tõstetud süüdistust teada antaks!"
Apostlite 26 Aga Agrippas ütles Paulusele: "Sul on luba enese eest rääkida!" Siis Paulus sirutas oma käe ja kostis enese eest nõnda:
"Ma arvan enesele õnneks, kuningas Agrippas, et ma täna sinu ees saan kosta kõigi nende kaebuste pärast, mis juudid tõstavad minu vastu,
seda enam, et sa tunned kõiki juutide kombeid ja vaidlusküsimusi. Sellepärast ma palun sind mind kannatlikult kuulata.
Minu elukorda mu noorest east alates, kuidas see mul algusest on olnud oma rahva seas Jeruusalemmas, teavad kõik juudid,
sest nad tunnevad mind algusest peale, kui nad aga tahavad seda tunnistada, et mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse kõige rangemate kommete järgi.
Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele
ja mille täitumist meie kaksteist suguharu ööd ja päevad alati Jumalat teenides loodavad näha. Selle lootuse pärast, kuningas, tõstavad juudid kaebust minu peale!
Mis? Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid üles äratab?
Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean kõikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele,
mida ma ka tegin Jeruusalemmas. Ma panin palju pühi inimesi vangi, kui ma ülemailt preestreilt olin saanud selleks loa. Ja kui need tapeti, andsin mina oma hääle selle poolt.
Ja ma nuhtlesin neid sageli kõigis kogudusekodades ja sundisin neid pilkama Jumalat ning olin päris hull nende vastu neid taga kiusates ka välismaa linnadeni.
Ja kui ma ka neis asjus läksin Damaskusesse ülempreestrite volituse ja loaga,
siis ma nägin, kuningas, keskpäevaajal tee peal valgust, mis oli heledam kui päike ja paistis taevast minu ja nende ümber, kes ühes minuga teel olid.
Aga kui me kõik maha kukkusime, kuulsin ma üht häält mulle heebrea keeli ütlevat: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad? Sulle läheb raskeks astla vastu takka üles lüüa!
Mina aga ütlesin: kes sa oled, isand? Issand ütles: mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!
Tõuse siis nüüd üles ja seisa oma jalgel, sest ma olen sulle ilmunud selleks, et ma sind seaksin oma sulaseks ja selle tunnistajaks, kuidas ma veel sulle ilmun ning
päästan sind su rahva ja paganate käest, kelle juurde ma sind nüüd läkitan
avama nende silmi, et nad pimedusest pöörduksid valguse poole ja saatana võimuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu läbi minusse!
Sellepärast, kuningas Agrippas, ei olnud ma kuulmatu taevase nägemuse vastu,
vaid jutlustasin esiti neile, kes elavad Damaskuses, ja siis neile, kes elavad Jeruusalemmas ja kogu Judeamaal, ja paganaile, et nad meelt parandaksid ja pöörduksid Jumala poole ning teeksid õigeid meeleparanduse tegusid.
Selle asja pärast on juudid mind kinni võtnud pühakojas ja on püüdnud mind tappa.
Aga et ma tänapäevani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii väikestele kui suurtele ega ütle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust,
et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust niihästi juutidele kui paganaile!"