Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 35 Pärast kõike seda, kui Joosija oli koja korda seadnud, tuli Egiptuse kuningas Neko sõdima Karkemise vastu Frati jõe ääres; ja Joosija läks temale vastu.Aga see läkitas tema juurde saadikud ütlema: "Mis on mul sinuga tegemist, Juuda kuningas? Ei ole ma täna tulnud sinu vastu, vaid selle soo vastu, kes minuga sõdib. Jumal on mind käskinud rutata. Jäta rahule Jumal, kes on minuga, et ta sind ei hävitaks!"
Aga Joosija ei hoidunud temast eemale, vaid tahtis temaga võideldes ennast vabaks teha; ta ei kuulanud Neko sõnu, mis olid Jumala suust, vaid läks sõdima Megiddo orgu.
Aga kütid ambusid kuningas Joosijat; ja kuningas ütles oma sulastele: "Viige mind ära, sest ma olen raskesti haavatud!"
Siis ta sulased tõstsid tema sõjavankrist teise vankrisse, mis tal oli, ja viisid tema Jeruusalemma. Ta suri ja ta maeti oma vanemate hauda. Ja kogu Juuda ja Jeruusalemm leinasid Joosijat.
Ja Jeremija tegi Joosija pärast nutulaulu; kõik lauljad ja lauljannad on oma nutulauludes rääkinud Joosijast kuni tänapäevani. Need kujunesid Iisraelis tavaks, ja vaata, need on Nutulauludes kirja pandud!
Ja muud Joosija lood ja tema vagad teod, mis vastasid Jehoova käsuõpetuse eeskirjale,
tema varasemad ja hilisemad lood, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus.
2. Ajaraamat 36 Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja, ja tõstis tema kuningaks Jeruusalemmas tema isa asemele.
Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud.
Aga Egiptuse kuningas kõrvaldas tema Jeruusalemmas ja pani maale rahatrahvi peale: sada talenti hõbedat ja talent kulda.
Ja Egiptuse kuningas tõstis tema venna Eljakimi Juuda ja Jeruusalemma kuningaks ning muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase, tema venna, võttis Neko ja viis Egiptusesse.
Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; tema tegi kurja Jehoova, oma Jumala silmis.
Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, tuli tema vastu ja sidus teda vaskahelatega, et teda Paabelisse viia.
Ka osa Jehoova koja riistu viis Nebukadnetsar Paabelisse ja pani need Paabelis oma templisse.
Ja muud Joojakimi lood, ja tema põlastusväärsed teod, mis ta tegi ja mis veel tema vastu leiti, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus. Ja tema poeg Joojakin sai tema asemel kuningaks.
Joojakin oli kuningaks saades kaheksateist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolm kuud ja kümme päeva; tema tegi kurja Jehoova silmis.
Ja aasta vahetusel läkitas kuningas Nebukadnetsar järele ja laskis tema tuua Paabelisse ühes Jehoova koja kalliste riistadega, ja tõstis tema venna Sidkija Juuda ja Jeruusalemma kuningaks.
Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat.
Tema tegi kurja Jehoova, oma Jumala silmis; ta ei alandanud ennast prohvet Jeremija ees, kes rääkis Jehoova käsul.
Ta hakkas ka vastu kuningas Nebukadnetsarile, kes teda oli vannutanud Jumala juures; ja tegi oma kaela kangeks ja südame kõvaks ega pöördunud Jehoova, Iisraeli Jumala poole.
Nõndasamuti ka kõik Juuda vürstid, preestrid ja rahvas lisasid üha üleastumisi paganate igasugu jäleduste eeskujul ja roojastasid Jehoova koja, mille ta Jeruusalemmas oli pühitsenud.
Ja Jehoova, nende vanemate Jumal, läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade läbi, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset.
Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Jehoova viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi!
Siis ta tõi nende kallale kaldealaste kuninga ja see tappis mõõgaga nende noored mehed nende pühas paigas ega andnud armu poisile ja tüdrukule, vanale ja raugale - ta andis kõik tema kätte.
Ja kõik Jumala koja riistad, suured ja väikesed, ja Jehoova koja varandused, ja kuninga ning tema vürstide varandused - need kõik ta viis Paabelisse.
Ja nad põletasid Jumala koja, kiskusid maha Jeruusalemma müüri, põletasid tulega kõik selle paleed ja hävitasid kõik selle kallid asjad.
Ja kes olid mõõgast üle jäänud, need ta viis Paabelisse vangi ja need said orjadeks temale ja ta poegadele kuni Pärsia kuningriigi valitsuse alguseni,
et läheks täide Jehoova sõna Jeremija suust, kuni maa oli hüvitanud oma pidamata jäetud hingamispäevad: kõik laastatud oleku päevad olid hingamiseks, kuni seitsekümmend aastat täis sai!
Aga Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal, et läheks täide Jehoova sõna Jeremija suust, äratas Jehoova Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
"Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Jehoova, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja tema on mind käskinud ehitada temale koja Juudas olevas Jeruusalemmas. Kes iganes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu Jehoova, tema Jumal, ja see võib minna!"
Psalm 104 Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut!
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja!
Noored lõukoerad möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust!
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile!
Siis väljub inimene oma tööle ja oma orjamisele õhtuni!
Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugematu palju elajaid, pisukesi ja suuri;
seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud sinna hullama!
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal!
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa koristad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu!
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo!
2. Korintose 3 Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,
kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?
Sest kui hukkamõistmise ametil oli au, siis on õiguse amet veel palju suurem au poolest.
Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle üliväga suure au pärast.
Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on püsiv.
Et meil nüüd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega
ega tee nõnda nagu Mooses, kes pani katte oma palgele, et Iisraeli lapsed ei näeks selle lõppu, mis on kaduv.
Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära võtmata, sest alles Kristuses see kaob.
Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal;
aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis kate võetakse ära.
Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!
Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust.