Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 33 Aamon oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaks aastat.Tema tegi kurja Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Manasse oli teinud. Aamon ohverdas kõigile nikerdatud kujudele, mis ta isa Manasse oli teinud, ja teenis neid.
Aga ta ei alandanud ennast Jehoova ees, nõnda nagu tema isa Manasse oli ennast alandanud, vaid tema, Aamon, suurendas süüd.
Siis pidasid ta sulased vandenõu tema vastu ja nad surmasid tema ta omas kojas.
2. Ajaraamat 34 Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kolmkümmend üks aastat.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule.
Oma valitsuse kaheksandal aastal, kuigi ta oli alles noor, hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat; ja kaheteistkümnendal aastal ta hakkas puhastama Juudat ja Jeruusalemma ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.
Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid; ta lõi katki suitsutusaltarid, mis olid ülal nende peal, purustas viljakustulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas ja puistas need nende haudade peale, kes neile olid ohverdanud.
Ja ta põletas preestrite luud nende altarite peal; nõnda ta puhastas Juuda ja Jeruusalemma.
Ka Manasse, Efraimi ja Siimeoni linnades kuni Naftalini, kõikjal nende turgudel,
kiskus ta maha altarid, lõi pihuks ja põrmuks viljakustulbad ja nikerdatud kujud, ja raius katki suitsutusaltarid kogu Iisraeli maal. Siis ta läks tagasi Jeruusalemma.
Ja oma valitsuse kaheksateistkümnendal aastal, kui ta maa ja koja oli puhastanud, läkitas ta Saafani, Asalja poja, ja linnapealiku Maaseja ja usaldusmehe Joahi, Jooahase poja, kohendama Jehoova, oma Jumala koda.
Ja need tulid ülempreester Hilkija juurde ja andsid üle raha, mis oli toodud Jumala kotta, mida leviidid, lävehoidjad, olid kogunud Manassest, Efraimist ja kogu ülejäänud Iisraelist, ja kogu Juudast ja Benjaminist ja Jeruusalemma elanikelt.
Ja nad andsid selle tööjuhatajate kätte, kelle hooleks oli Jehoova koda, et need annaksid seda töötegijaile, kes töötasid Jehoova kojas koja parandamiseks ja kohendamiseks.
Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende kodade katmiseks, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.
Ja need mehed tegid ustavalt tööd. Neil olid ülevaatajaiks leviidid Jahat ja Obadja Merari poegadest, Sakarja ja Mesullam Kehati poegadest, et neid juhatada; ja leviidid, kõik, kes oskasid mänguriistu käsitseda,
olid ülevaatajaiks kandjaile ja juhatasid kõiki töötegijaid erialastel töödel. Ja leviitidest olid kirjutajad, ametnikud ja väravahoidjad.
Ja kui nad raha välja võtsid, mis Jehoova kotta oli toodud, siis leidis preester Hilkija Jehoova käsuõpetuse raamatu, mis Moosese läbi oli antud.
Ja Hilkija võttis sõna ning ütles kirjutajale Saafanile: "Ma leidsin Jehoova kojast käsuõpetuse raamatu!" Ja Hilkija andis raamatu Saafanile.
Ja Saafan viis raamatu kuningale ja tõi kuningale ka veel sõna, öeldes: "Su sulased on teinud kõik, mis nende kätte oli antud.
Raha, mis leidus Jehoova kojas, on toodud ja antud ülevaatajaile ning töötegijaile."
Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: "Preester Hilkija andis mulle raamatu!" Ja Saafan luges sellest kuningale ette.
Aga kui kuningas kuulis käsuõpetuse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki!
Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:
"Minge küsitlege Jehoovat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Jehoova viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Jehoova sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!"
Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis, naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli.
Ja tema ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:
nõnda ütleb Jehoova: vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti,
sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega, sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja see ei kustu mitte!
Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Jehoovat küsitlema, öelge nõnda: nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal sõnadest, mis sa oled kuulnud:
et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui sa kuulsid tema sõnu selle paiga ja selle elanike kohta, et sa alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Jehoova!
Vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ega saa su silmad näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale ja selle elanikele!" Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.
Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.
Ja kuningas läks Jehoova kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes kõik Jehoova kojast leitud seaduseraamatu sõnad.
Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske, tunnistusi ja seadlusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle seaduse sõnu, mis sellese raamatusse olid kirjutatud.
Ja ta käskis lepingusse astuda kõigil, kes viibisid Jeruusalemmas. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid Jumala, oma vanemate Jumala lepingut.
Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Jehoovat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Jehoovast, oma vanemate Jumalast.
2. Ajaraamat 35 Ja Joosija pidas Jeruusalemmas paasapüha Jehoova auks; esimese kuu neljateistkümnendal päeval tapeti paasatall.
Tema seadis preestrid nende ametisse ja kinnitas nad Jehoova koja teenistusse.
Ja ta ütles leviitidele, kes õpetasid kogu Iisraeli ja olid pühitsetud Jehoovale: "Pange püha laegas kotta, mille Saalomon, Taaveti poeg, Iisraeli kuningas on ehitanud; teil pole enam vaja seda õlgadel kanda. Teenige nüüd Jehoovat, oma Jumalat ja tema rahvast Iisraeli.
Ja korraldage endid oma perekondade kaupa rühmadena Taaveti, Iisraeli kuninga eeskirja ja tema poja Saalomoni määruse järgi
ja astuge pühamusse - leviitide perekonnarühmad olgu vastavalt teie vendade, rahva poegade perekondade jaotusele -
ja tapke paasatall, pühitsege endid ja valmistage see oma vendadele, tehes, nagu Jehoova Moosese läbi on käskinud!"
Ja Joosija annetas rahva poegadele pudulojuseid, lamba- ja kitsetallesid - kõik paasaohvreiks kõigile kohalviibijaile - arvult kolmkümmend tuhat, ja kolm tuhat veist; need olid kuninga omandist.
Ka tema vürstid annetasid vabatahtlikult rahvale, preestritele ja leviitidele; Hilkija, Sakarja ja Jehiel, Jumala koja eestseisjad, andsid preestritele paasaohvreiks kaks tuhat kuussada talle ja kolmsada veist.
Ja Konanja, ja Semaja ja Netaneel, tema vennad, ja Hasabja, Jeiel ja Joosabad, leviitide ülemad, annetasid leviitidele paasaohvreiks viis tuhat talle ja viissada veist.
Nõnda valmistuti teenistuseks. Siis asusid preestrid oma kohtadele, nõndasamuti leviidid rühmade kaupa, nagu kuningas oli käskinud,
ja nad tapsid paasatalle; preestrid piserdasid nende poolt antud verd, kuna leviidid ise nülgisid.
Aga nad panid kõrvale põletusohvrid, mis nad pidid andma rahva poegade perekondadele rühmade kaupa ohverdamiseks Jehoovale, nõnda nagu Moosese raamatus on kirjutatud; ja nõndasamuti oli lugu veistega.
Ja nad küpsetasid paasatalle korra kohaselt tulel, pühitsetud annid aga keetsid nad pottides, padades ja pannidel, ja viisid need rutates kõigile rahva poegadele.
Seejärel nad valmistasid iseendile ja preestritele, sest preestrid, Aaroni pojad, olid ööni ohverdamas põletusohvreid ja rasvu; seepärast valmistasid leviidid iseendile ja preestritele, Aaroni poegadele,
Ja lauljad, Aasafi pojad, olid oma kohal Taaveti, Aasafi, Heemani ja kuninga nägija Jedutuuni käsu kohaselt; ja väravahoidjad olid igas väravas; neil ei olnud vaja oma teenistusest lahkuda, sest nende vennad leviidid valmistasid neile.
Nõnda korraldus kogu Jehoova teenistus sel päeval - paasapüha pidamine ja põletusohvrite ohverdamine Jehoova altaril kuningas Joosija käsu kohaselt.
Ja kohalviibivad Iisraeli lapsed pidasid seekord paasapüha ja hapnemata leibade püha seitse päeva.
Niisugust paasapüha ei olnud Iisraelis peetud prohvet Saamueli päevist peale; sest ükski Iisraeli kuningaist ei olnud pidanud niisugust paasapüha, nagu pidasid Joosija, preestrid ja leviidid, kogu kohalviibiv Juuda ja Iisrael ja Jeruusalemma elanikud.
Joosija kaheksateistkümnendal valitsuseaastal peeti see paasapüha.
Psalm 104 Kiida, mu hing, Jehoovat! Jehoova, mu Jumal, sina oled üpris suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud!
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu vaiba!
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel!
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid!
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!
Sügavuse sa katsid otsekui riidega; mägede peal seisavad veed!
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad!
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud!
Sa oled seadnud raja vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi kastma maad!
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel!
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu!
Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält!
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa!
Sa lased tärgata rohu lojustele ja orased inimeste tarviduseks, et tuua leiba välja maa seest!
Ja viin rõõmustab inimese südant ning teeb tema palge läikima õlist; ja leib toetab inimese südant!
Jehoova puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
kus linnud pesitavad; toonekurgedel on majad küpresside otsas!
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud kaljumäkradele varjupaigaks!
2. Korintose 2 Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas,
ei leidnud ma siiski mitte rahu oma vaimus, sest ma ei kohanud oma venda Tiitust. Ma jätsin nad siis jumalaga ja läksin Makedooniasse.
Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab võimust Kristuses ja teeb avalikuks oma tunnetuse lõhna meie kaudu kõigis paigus.
Sest meie oleme Jumalale Kristuse hea lõhn niihästi nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukka lähevad,
ühtedele küll surmalehk surmaks, kuid teistele elulõhn eluks. Ja kes kõlbab selleks?
Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid puhtast meelest, jah, otsekui Jumalast, me kõneleme Kristuses Jumala ees!
2. Korintose 3 Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõningad, soovituskirju teie kätte või teie käest?
Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav,
sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele.
Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,
mitte nii, et me oleksime iseenestest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid meie võime tuleb Jumalalt,
kes meid ka on teinud võimeliseks olema uue lepingu sulased, mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.