Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 29 Hiskija oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abija, Sakarja tütar.Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
Oma valitsuse esimesel aastal, esimeses kuus, ta avas Jehoova koja uksed ja parandas need.
Ja ta laskis tulla preestrid ja leviidid ning kogus need idapoolsele väljakule.
Ta ütles neile: "Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd iseendid ja pühitsege Jehoova, oma vanemate Jumala koda ja viige saast pühamust välja.
Sest meie vanemad on üle astunud ja kurja teinud Jehoova, meie Jumala silmis ja on tema maha jätnud. Nad pöörasid ära oma palge Jehoova elamu poolt ja pöörasid selja.
Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid lisraeli Jumalale.
Seepärast tabas Jehoova viha Juudat ja Jeruusalemma ja ta tegi need ehmatuse, hirmu ja vilistamise põhjuseks, nagu te oma silmaga näete.
Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi, ja meie pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.
Nüüd on mul südame peal teha leping Jehoovaga, Iisraeli Jumalaga, et ta tuline viha meilt pöörduks.
Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Jehoova on teid valinud seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning suitsutajaiks!"
Siis võtsid kätte leviidid Mahat, Amaasai poeg, ja Joel, Asarja poeg, Kehati poegadest; ja Merari poegadest Kiis, Abdi poeg, ja Asarja, Jehalleeli poeg; ja geersonlastest Joah, Simma poeg, ja Eeden, Joahi poeg;
ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi poegadest Sakarja ja Mattanja;
ja Heemani poegadest Jehiel ja Simei; ja Jedutuuni poegadest Semaja ja Ussiel,
kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu kuningas Jehoova sõna kohaselt oli käskinud, Jehoova koda puhastama.
Aga preestrid läksid Jehoova koja siseruumi puhastama ja tõid kõik saasta, mis nad Jehoova templist leidsid, Jehoova koja õue; ja leviidid võtsid selle ning viisid välja Kiidroni jõkke.
Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja jõudsid kuu kaheksandal päeval Jehoova koja eeskotta; nad pühitsesid Jehoova koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu kuueteistkümnendal päeval.
Siis nad läksid kuningas Hiskija juurde sisse ja ütlesid: "Me oleme puhastanud kogu Jehoova koja, põletusohvrialtari ja kõik selle riistad.
Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik riistad, mis kuningas Ahas oma valitsemisajal oli ära visanud, kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Jehoova altari ees!"
Siis kuningas Hiskija tõusis järgmisel hommikul vara ja kogus linna ülemad ning läks üles Jehoova kotta.
Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad ohverdaksid need Jehoova altaril.
Siis nad tapsid veised, ja preestrid võtsid vere ning piserdasid altarile; ja nad tapsid jäärad ning piserdasid vere altarile; siis nad tapsid oinastalled ning piserdasid vere altarile.
Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette, ja nad panid oma käed nende peale.
Ja preestrid tapsid need ning ohverdasid nende vere patuohvriks altaril lepituse tegemiseks kogu Iisraeli eest, sest kuningas oli käskinud ohverdada põletus- ja patuohvri kogu Iisraeli eest.
Ja ta asetas leviidid Jehoova kotta simblite, naablite ja kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani käsu kohaselt; sest see oli Jehoova käsk tema prohvetite läbi.
Ja leviidid astusid ette Taaveti mänguriistadega ning preestrid pasunatega.
Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui ohverdamine algas, siis algas Jehoova-laul ja pasunate puhumine Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.
Ja terve kogudus kummardas, laul kõlas ja pasunad puhusid - see kõik kestis, kuni põletusohver oli ohverdatud.
Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.
Ja kuningas Hiskija ning ülemad käskisid leviite Jehoovat kiita Taaveti ja nägija Aasafi sõnadega; ja need kiitsid rõõmsasti, põlvitasid ja kummardasid.
Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: "Nüüd te olete oma käe täitnud Jehoovale! Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid Jehoova kojale!" Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks, kes tahtis, põletusohvreid.
Koguduse toodud põletusohvrite arv oli seitsekümmend veist, sada jäära, kakssada oinastalle - need kõik olid põletusohvriks Jehoovale.
Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ja kolm tuhat pudulojust.
Aga preestreid oli vähe ja nad ei suutnud nülgida kõiki põletusohvreid; siis aitasid neid nende vennad leviidid, kuni töö oli tehtud ja kuni preestrid olid endid pühitsenud, sest leviidid olid agaramad olnud endid pühitsema kui preestrid.
Ka põletusohvreid oli palju, ühes tänuohvri rasvadega ja põletusohvri joomaohvritega. Nõnda taastati Jehoova koja teenistus.
Ja Hiskija ning kogu rahvas olid rõõmsad selle pärast, mis Jumal oli rahvale valmistanud, sest see asi oli sündinud hõlpsasti.
2. Ajaraamat 30 Ja Hiskija läkitas sõna kogu Iisraelile ja Juudale ja kirjutas kirjad ka Efraimile ja Manassele, et nad tuleksid Jehoova kotta Jeruusalemma pidama paasapüha Jehoova, Iisraeli Jumala auks.
Kuningas oma vürstidega ja kogu Jeruusalemma kogudusega oli otsustanud pidada paasapüha teises kuus.
Sest nad ei saanud seda pidada õigel ajal, kuna preestrid ei olnud küllaldasel arvul endid pühitsenud ja rahvas ei olnud kogunenud Jeruusalemma.
See asi oli õige kuninga silmis ja terve koguduse silmis,
ja nad otsustasid, et kutse pidi käima läbi kogu Iisraeli Beer-Sebast Daanini, et tuldaks Jeruusalemma paasapüha pidama Jehoova; Iisraeli Jumala auks. Seda ei olnud peetud nii rohke osavõtuga kui oli ette kirjutatud.
Ja jooksjad käisid kirjadega kuningalt ja tema vürstidelt läbi kogu Iisraeli ja Juuda ning ütlesid, nagu oli kuninga käsk: "Iisraeli lapsed, pöörduge taas Jehoova, Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumala juurde, siis ta pöördub selle jäägi juurde, kes on pääsenud Assuri kuningate pihust!
Ärge olge oma vanemate ja vendade sarnased, kes murdsid truudust Jehoovale, oma vanemate Jumalale, ja keda ta andis koleduste kätte, nõnda nagu te ise näete!
Ärge tehke nüüd oma kaela kangeks, nagu teie vanemad, andke käsi Jehoovale ja tulge tema pühamusse, mille ta on pühitsenud igaveseks ajaks, ja teenige Jehoovat, oma Jumalat, et ta pööraks teie pealt oma tulise viha!
Sest kui te pöördute tagasi Jehoova juurde, siis leiavad teie vennad ja pojad halastust oma vangistajate ees ja võivad tulla tagasi sellele maale. Sest Jehoova, teie Jumal, on armuline ja halastaja, ja ta ei pööra teilt oma palet, kui te pöördute tagasi tema juurde!"
Ja jooksjad käisid linnast linna Efraimi ja Manasse maal kuni Sebulonini; aga neid naerdi ja pilgati.
Ainult mehed Aaserist, Manassest ja Sebulonist alandasid endid ja tulid Jeruusalemma.
Ka Juudas oli Jumala käsi, andes neile üksmeelse südame kuninga ja vürstide Jehoova sõna kohase käsu täitmiseks.
Nõnda kogunes palju rahvast Jeruusalemma, et pidada hapnemata leibade püha teises kuus - väga suur kogudus.
Ja nad võtsid kätte ja kõrvaldasid Jeruusalemmas olevad altarid; nad kõrvaldasid ka kõik suitsutusaltarid ja viskasid Kiidroni jõkke.
Siis tapsid nad paasatalle teise kuu neljateistkümnendal päeval. Aga preestrid ja leviidid häbenesid, ja nad pühitsesid endid ning tõid Jehoova kotta põletusohvreid.
Ja nad asusid oma kohtadele jumalamehe Moosese käsuõpetuse korra kohaselt: preestrid piserdasid leviitide käest vastuvõetud verd.
Aga koguduses olid paljud, kes ei olnud ennast pühitsenud; seepärast tapsid leviidid paasatallesid kõigile, kes ei olnud puhtad, et neid pühitseda Jehoovale.
Sest suur osa rahvast, paljud Efraimist, Manassest, Issaskarist ja Sebulonist, ei olnud ennast puhastanud, vaid nad sõid paasatalle teisiti kui oli ette kirjutatud. Aga Hiskija oli nende eest palunud, öeldes: "Hea Jehoova annab andeks
igaühele, kes valmistab oma südant otsima Jumalat, Jehoovat, oma vanemate Jumalat, kuigi ta ei ole puhas nagu pühadus nõuab!"
Ja Jehoova kuulis Hiskijat ning säästis rahva.
Ja Iisraeli lapsed, kes olid Jeruusalemmas, pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva suure rõõmuga. Ja leviidid ja preestrid kiitsid iga päev Jehoovat võimsate Jehoova mänguriistadega.
Ja Hiskija ütles tunnustust kõigile leviitidele, kes olid näidanud nii head arusaamist Jehoova teenistuses. Ja nad sõid pühade ohvreid seitse päeva, ohverdasid tänuohvreid ja ülistasid Jehoovat, oma vanemate Jumalat.
Ja terve kogudus otsustas veel teist seitse päeva püha pidada, ja nõnda nad pidasid rõõmsasti püha ka need seitse päeva.
Sest Hiskija, Juuda kuningas, oli kogudusele annetanud tuhat härjavärssi ja seitse tuhat pudulojust; ja vürstid olid kogudusele annetanud tuhat härjavärssi ja kümme tuhat pudulojust; ka olid paljud preestrid endid pühitsenud.
Ja terve Juuda kogudus, preestrid ja leviidid, ja kõik Iisraelist tulnud kogudus, nõndasamuti võõrad, kes olid tulnud Iisraeli maalt või elasid Juudas, olid rõõmsad.
Ja Jeruusalemmas oli rõõm suur, sest Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist saadik ei olnud midagi niisugust Jeruusalemmas sündinud.
Ja leviitpreestrid tõusid ning õnnistasid rahvast. Jehoova võttis kuulda nende häält ja nende palve jõudis tema pühasse eluasemesse, taevasse.
2. Ajaraamat 31 Kui see kõik oli lõpetatud, siis läks kogu kohalolev Iisrael välja Juuda linnadesse; ja nad purustasid ebaususambad, raiusid katki viljakustulbad ja kiskusid maha ohvrikünkad ja altarid kogu Juudas, Benjaminis, Efraimis ja Manasses, kuni kõik oli hävitatud. Siis läksid kõik Iisraeli lapsed tagasi, igaüks oma pärisosale, oma linnadesse.
Psalm 103 Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!
Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!
Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam!
Aga Jehoova heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb lastelastele,
neile, kes peavad ta lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi!
Jehoova on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki!
Kiitke Jehoovat, tema inglid, te vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
Kiitke Jehoovat, kõik tema sõjaväed, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
Kiitke Jehoovat, kõik tema teod kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Jehoovat!
2. Korintose 1 Sest meie kiitlus on see: meie südametunnistuse tõendus, et meie Jumala pühaduses ja puhtuses oleme elanud maailmas, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus, ja iseäranis teie juures.
Sest me ei kirjuta teile muud midagi kui aga seda, mida te siin loete või mida te ka tunnetate, ja mida te, nagu ma loodan, veel lõpuni saate tunnetada,
nõnda nagu te ka meid olete osalt tundnud, et me oleme teie kiitlus, nagu ka teie olete meie kiitlus meie Issanda Jeesuse päeval.
Ja niisuguse usaldusega ma mõtlesin juba ennemini tulla teie juurde, et teie saaksite veel teisegi armuanni osalisteks,
ja teie kaudu siis matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi jälle teie juurde ja teilt saada saatjaid Judeasse.
Kui ma nüüd nõnda kavatsesin, kas ma siis toimisin kergemeelselt? Või mis ma kavatsen, kas ma kavatsen liha järgi, selleks, et mu kõnes oleks "jah", "jah" ja "ei", "ei"?
Kuid Jumal on ustav, nii et meie kõne teie vastu ei ole "jah" ja "ei" ühtlasi.
Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvaanus ja Timoteos, oleme teile kuulutanud, ei olnud mitte "jah" ja "ei", vaid temas sai tõeks "jah".
Sest Jumala tõotused puha on tema sees "jah" ja sellepärast ka tema läbi "aamen" Jumala auks meie läbi.
Aga kes meid ühes teiega kinnitab Kristusesse ja kes meid on võidnud, see on Jumal,
kes meid ka on kinnitanud pitseriga ja on andnud Vaimu pandi meie südamesse.