Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 26 Ja kogu Juuda rahvas võttis Ussija, kes oli kuusteist aastat vana, ja tõstis tema ta isa Amasja asemele kuningaks.Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.
Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli Jekolja, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud.
Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes õpetas temale jumalakartust; ja niikaua kui ta otsis Jehoovat, andis Jumal temale õnne.
Ta läks välja ja sõdis vilistide vastu ning kiskus maha Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri, ja ehitas linnu Asdodi ja vilistide maa-alale.
Jumal aitas teda vilistide vastu ja nende araablaste vastu, kes elasid Guur-Baalis, ja meunlaste vastu.
Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.
Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava ja Kõveriku peale ning kindlustas need.
Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas põllutööd.
Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku hooldaja Maaseja poolt, Hananja juhatusel, kes oli üks kuninga pealikuid.
Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas oli kaks tuhat kuussada.
Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata kuningat vaenlase vastu.
Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide, kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.
Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta sai vägevaks.
Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Jehoovale, oma Jumalale: ta läks Jehoova templisse suitsutama suitsutusaltaril.
Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja ühes temaga kaheksakümmend Jehoova preestrit, tublid mehed.
Need astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale: "Pole sinu asi, Ussija, Jehoovale suitsutada, vaid see on preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama. Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule sulle auks Jehoova Jumalalt!"
Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi Jehoova kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal pidalitõbi välja!
Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi! Siis nad ajasid ta sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Jehoova oli teda löönud.
Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Jehoova kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle ning mõistis kohut maa rahvale.
Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.
Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde lagedale väljale kuningate haua kõrvale, sest nad ütlesid: "Ta on pidalitõbine!" Ja tema poeg Jootam sai tema asemel kuningaks.
2. Ajaraamat 27 Jootam oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat; ta ema nimi oli Jeruusa, Saadoki tütar.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Ussija oli teinud; tema ainult ei tunginud Jehoova templisse. Aga rahvas talitas veelgi kõlvatult.
Ta ehitas Jehoova koja ülemise värava ja ta ehitas palju templikünka müüri.
Ta ehitas linnu Juuda mäestikku ning ehitas kindlustatud paiku ja torne metsadesse.
Ta sõdis ammonlaste kuninga vastu ning võitis nad; ja ammonlased andsid temale sel aastal sada talenti hõbedat, kümme tuhat koori nisu ja kümme tuhat koori otri; seda tõid ammonlased temale ka teisel ja kolmandal aastal.
Ja Jootam sai vägevaks, sest ta korrastas oma teid Jehoova, oma Jumala ees.
Aga muud Jootami lood, kõik ta sõjad ja ettevõtted, vaata, need on kirja pandud Iisraeli ja Juuda Kuningate raamatus.
Ta oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat.
Siis Jootam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Ahas sai tema asemel kuningaks.
2. Ajaraamat 28 Ahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,
vaid käis Iisraeli kuningate teedel ja tegi ka valatud kujusid baalidele.
Ja see oli tema, kes suitsutas Ben-Hinnomi orus ja laskis oma pojad käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, keda Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga halja puu all.
Ja Jehoova, tema Jumal, andis tema Süüria kuninga kätte; ja nad lõid teda ning võtsid temalt hulga vange ja viisid Damaskusesse. Ja ta anti ka Iisraeli kuninga kätte, kes valmistas temale suure kaotuse.
Pekah, Remalja poeg, tappis ühe päevaga Juudast sada kakskümmend tuhat, kõik vahvad mehed, sellepärast et nad olid hüljanud Jehoova, oma vanemate Jumala.
Ja Sikri, Efraimi kangelane, tappis Maaseja, kuninga poja, ja Asrikami, kojaülema, ja Elkana, kes oli kuningast järgmine.
Ja Iisraeli lapsed viisid oma vendadelt vangi naisi, poegi ja tütreid - kakssada tuhat, riisusid neilt ka palju saaki ja viisid saagi Samaariasse.
Aga seal oli Jehoova prohvet, Ooded nimi, ja see läks vastu sõjaväele, kes oli teel Samaariasse, ja ütles neile: "Vaata, Jehoova, teie vanemate Jumal, on vihastunud Juuda peale ja on andnud nemad teie kätte. Ja teie olete neid tapnud niisuguse vihaga, mis ulatub taevani.
Ja nüüd te mõtlete alistada Juuda ja Jeruusalemma lapsi endile sulaseiks ja ümmardajaiks. Kas pole ka teil endil süüd Jehoova, teie Jumala ees?
Aga kuulge nüüd mind ja viige tagasi vangid, keda te olete võtnud oma vendadelt, muidu tabab teid Jehoova tuline viha!"
Siis tõusid mõned mehed efraimlaste peamehist: Asarja, Joohanani poeg, Berekja, Mesillemoti poeg, Hiskija, Sallumi poeg, ja Amaasa, Hadlai poeg, sõjast tulijaile vastu
ja ütlesid neile: "Ärge tooge vange siia, sest te teete meid süüdlasteks Jehoova ees, kui mõtlete lisa tuua meie pattudele ja süütegudele! Tõesti, meie süü on suur ja Iisraeli peal on tuline viha!"
Siis sõjamehed loobusid vangidest ja saagist vürstide ja terve koguduse ees.
Ja nimeliselt nimetatud mehed tõusid ning võtsid vangid ja riietasid saagist võetuga kõik, kes neist olid alasti: nad andsid neile riided selga ja kingad jalga, söötsid ja jootsid neid, võidsid neid ja panid eeslite selga kõik, kes olid nõdrad ja viisid need Jeerikosse, Palmidelinna, nende vendade juurde. Seejärel nad tulid tagasi Samaariasse.
Selsamal ajal kuningas Ahas läkitas sõna Assuri kuningale, et ta aitaks teda.
Sest ka edomlased tulid jälle ja lõid Juudat ning võtsid vange.
Ja vilistid tungisid Juuda Madalmaa ja lõunamaa linndadesse ning vallutasid Beet-Semesi, Ajjaloni, Gederoti, Sooko ja selle tütarlinnad, Timna ja selle tütarlinnad, Gimso ja selle tütarlinnad, ja asusid neisse.
Sest Jehoova alandas Juudat Juuda kuninga Ahase pärast, sellepärast et ta Juudamaal andis vaba voli korralagedusele ja oli truuduseta Jehoova vastu.
Assuri kuningas Tiglat-Pilneser aga tuli tema vastu ja kimbutas teda ega andnud temale toetust.
Sest kuigi Ahas rüüstas Jehoova koja ning kuninga ja vürstide kojad ja andis Assuri kuningale, ei olnud tal sellest abi.
Aga isegi sel ajal, kui teda rõhuti, murdis ta üha truudust Jehoovale, seesama kuningas Ahas.
Siis ta ohverdas Damaskuse jumalatele, kes teda olid löönud, ja ütles: "Kuna Süüria kuningate jumalad neid aitavad, siis ma ohverdan neile, et nad mindki aitaksid!" Aga need saidki komistuseks temale ja kogu Iisraelile.
Ja Ahas kogus kokku Jumala koja riistad ja raius katki Jumala koja riistad; ta sulges Jehoova koja uksed ja tegi enesele altarid igasse Jeruusalemma nurka.
Ja ta tegi igasse Juuda linna ohvrikünkaid teistele jumalatele suitsutamiseks ning ärritas Jehoovat, oma vanemate Jumalat.
Aga tema muud lood ja kõik tema ettevõtted, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.
Siis Ahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti linna, Jeruusalemma, aga teda ei viidud Juuda kuningate hauda. Ja tema poeg Hiskija sai tema asemel kuningaks.
Psalm 103 Taaveti laul. Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki tema heategusid!
Tema annab andeks kõik su pahateod, tema parandab kõik su vigadused!
Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga!
Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal!
Jehoova teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse!
Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod!
Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest!
Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha!
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda!
Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad!
Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!
2. Korintose 1 Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtest, ja vend Timoteos Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile pühadele kogu Ahhaias.
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal,
kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib.
Sest otsekui Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, nõndasamuti tuleb meile rohkesti ka troosti Kristuse kaudu.
Olgu meil nüüd viletsust, siis sünnib see teie trööstimiseks ja päästmiseks; või kui saame troosti, siis sünnib seegi teie trööstimiseks ja see teostub samade kannatamiste kandmiseks, mida meiegi kannatame;
ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsekui teil on osa kannatustest, nõnda on teil osa ka troostist.
Sest me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ülemäära vaevati üle meie jõu, nõnda et me isegi olime kahevahel oma elu pärast.
Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud, et me ei loodaks eneste peale, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; tema peale me loodame, et tema ka edaspidi päästab,
kui ühtlasi ka teie appi tulete palves meie eest, et paljude isikute käest meie heaks tulnud armuanni eest tõuseks tänu paljude suust meie eest.