Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 24 Joas oli kuningaks saades seitse aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas nelikümmend aastat; ta ema nimi oli Sibja, Beer-Sebast.Joas tegi, mis õige oli Jehoova silmis preester Joojada kõigil elupäevil.
Joojada võttis temale kaks naist, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Ja pärast seda oli Joasel südame peal Jehoova koja parandamine.
Ta kutsus kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile: "Minge Juuda linnadesse ja koguge kogu Iisraelist raha oma Jumala koja iga-aastaseks kohendamiseks, ja rutake selle asjaga!" Aga leviidid ei rutanud.
Siis kutsus kuningas Joojada, ülempreestri, ja ütles temale: "Miks sa ei nõua leviitidelt, et nad tooksid Juudast ja Jeruusalemmast Jehoova sulase Moosese seatud maksu Iisraeli kogudusele tunnistustelgi tarvis?
Sest nurjatu Atalja ja tema pojad tungisid Jumala kotta ja nad on ka kõik Jehoova koja pühitsetud annid kulutanud baalide jaoks!"
Siis kuningas andis käsu, ja nad tegid ühe laeka ning asetasid selle Jehoova koja väravasse, väljapoole.
Ja Juudas ja Jeruusalemmas kuulutati, et Jehoovale tuleb tuua maksu, mis Jumala sulane Mooses oli kõrbes Iisraelile peale pannud.
Ja kõik vürstid ning kogu rahvas olid rõõmsad ja tõid ning heitsid laekasse, kuni see täis sai.
Ja iga kord, kui laegas viidi kuninga ametnike juurde leviitide poolt, kui need nägid, et raha oli palju, tulid kuninga kirjutaja ja ülempreestri volinik, tühjendasid laeka ja kandsid selle siis tagasi ta paika; nõnda tegid nad päev-päevalt ja kogusid palju raha.
Ja kuningas ja Joojada andsid seda neile, kelle hooleks oli Jehoova kojas tehtav töö, ja nemad palkasid kiviraiujaid ja puuseppi Jehoova koda uuendama, samuti ka raud- ja vaskseppi Jehoova koda kohendama.
Ja töötegijad töötasid ning parandamine edenes nende käes; nad seadsid Jumala koja korda, nagu see pidi olema, ja tegid selle kindlaks.
Ja kui nad olid sellega valmis saanud, siis nad tõid ülejäänud raha kuninga ja Joojada ette; ja sellest tehti Jehoova koja riistu, teenistuse- ja ohvririistu ja peekreid ja kuld- ja hõbeasju. Ja Jehoova kojas ohverdati alati põletusohvreid, niikaua kui Joojada elas.
Aga Joojada sai vanaks ja elatanuks, ja ta suri; surres oli ta sada kolmkümmend aastat vana.
Ja ta maeti Taaveti linna kuningate juurde, sest ta oli Iisraelis head teinud Jumalale ja tema kojale.
Aga pärast Joojada surma tulid Juuda vürstid ja kummardasid kuningat; siis kuningas kuulas neid.
Ja nad jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala koja ning teenisid viljakustulpi ja jumalakujusid; siis tabas viha Juudat ja Jeruusalemma selle nende süü pärast.
Ta läkitas nende keskele prohveteid pöörama neid Jehoova poole; ja need manitsesid neid, aga nad ei võtnud kuulda.
Siis täitis Jumala Vaim Sakarja, preester Joojada poja, ja tema astus rahva ette ning ütles neile: "Nõnda ütleb Jumal: mispärast te astute üle Jehoova käskudest? See teil ei õnnestu! Et te olete Jehoova maha jätnud, siis jätab tema teid maha!"
Aga nad pidasid tema vastu vandenõu ja viskasid tema kuninga käsul Jehoova koja õues kividega surnuks.
Kuningas Joas ei mõelnud armastusele, mida Sakarja isa Joojada temale oli osutanud, vaid tappis tema poja. Ja too ütles surres: "Jehoova näeb ja tasub!"
Ja aastavahetusel tuligi Süüria sõjavägi tema vastu; nad tulid Juudasse ja Jeruusalemma, hävitasid rahvalt kõik rahvajuhid ja läkitasid kogu oma saagi Damaskuse kuningale.
Kuigi Süüria sõjavägi oli tulnud väheste meestega, andis Jehoova nende kätte väga suure sõjaväe, sest need olid maha jätnud Jehoova, oma vanemate Jumala; nõnda mõisteti kohut Joase üle.
Ja kui nad tema kallalt ära läksid, nimelt jätsid nad ta maha raskesti haavatuna, siis pidasid ta sulased tema vastu vandenõu preester Joojada poja vere pärast; nad tapsid tema voodis ja nõnda ta suri. Ta maeti Taaveti linna, aga teda ei maetud kuningate hauda.
Ja need, kes pidasid tema vastu vandenõu, olid Saabad, ammonlanna Simeati poeg, ja Joosabad, moabiitlanna Simriti poeg.
Aga tema pojad, ja paljud ennustused tema kohta, ja Jumala koja ehitamine, vaata, need on kirja pandud Kuningate raamatu "Seletuses." Ja tema poeg Amasja sai tema asemel kuningaks.
2. Ajaraamat 25 Amasja oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Jooaddan, Jeruusalemmast.
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, aga mitte siirast südamest.
Kui tal oli kuningriik kindlasti käes, siis ta tappis ära oma sulased, kes olid maha löönud kuninga, tema isa.
Aga nende lapsi ta ei surmanud, sest nõnda on kirjutatud käsuõpetuses, Moosese raamatus, milles Jehoova on käskinud ja öelnud: "Isad ei pea surema laste pärast ja lapsed ei pea surema isade pärast, vaid igaüks surgu oma patu pärast!"
Ja Amasja kogus kokku Juuda mehed ning seadis nad perekondade kaupa tuhande- ja sajapealikute juhatuse alla, kogu Juuda ja Benjamini; ja ta luges nad ära, kahekümneaastased ja üle selle, ja leidis neid olevat kolmsada tuhat valitud sõjakõlvulist meest, piigi ja kilbi kandjat.
Ja ta palkas Iisraelist sada tuhat vahvat võitlejat saja hõbetalendi eest.
Aga üks jumalamees tuli tema juurde ja ütles: "Kuningas! Iisraeli sõjavägi ei tohi minna ühes sinuga, sest Jehoova ei ole Iisraeliga ega ühegi Efraimi lapsega.
Sest kui sa nõnda tugevdatult sõtta lähed, paneb Jumal sind komistama vaenlase ees; Jumalal on ju võimus aidata või panna komistama!"
Siis küsis Amasja jumalamehelt: "Aga kuidas jääb selle saja talendiga, mis ma olen andnud Iisraeli väehulgale?" Ja jumalamees vastas: "Jehoova võib sulle anda rohkem kui see on!"
Seepeale eraldas Amasja selle väehulga, kes Efraimist oli tulnud tema juurde, et see läheks koju. Siis süttis nende viha väga põlema juuda vastu ja nad läksid tulise vihaga tagasi koju.
Aga Amasja võttis julguse ja viis oma rahva välja, läks Soolaorgu ja lõi seirilastest maha kümme tuhat.
Ja Juuda lapsed võtsid kümme tuhat elusalt vangi, viisid need ühe kalju tippu ja paiskasid kaljutipust alla, nõnda et need kõik kukkusid puruks.
Aga väehulga mehed, keda Amasja oli tagasi saatnud, et nad ei tuleks sõtta ühes temaga, tungisid Juuda linnadesse Samaariast kuni Beet-Hooronini ja lõid neist maha kolm tuhat ning riisusid palju saaki.
Ja seejärel kui Amasja oli edomlasi löömast tagasi tulnud, tõi ta seirilaste jumalad ja pani need enesele jumalaiks, kummardas nende ees ja suitsutas neile.
Siis Jehoova viha süttis põlema Amasja vastu ja ta läkitas tema juurde prohveti, kes temale ütles: "Mispärast sa otsid teise rahva jumalaid, kes ei suutnud päästa oma rahvast sinu käest?"
Ja kui see temale nõnda ütles, vastas Amasja temale: "Kas me oleme pannud sind kuningale nõuandjaks? Jäta järele! Miks peaks sind maha löödama?" Prohvet peatus ja ütles: "Ma tean, et Jumal on võtnud nõuks sind hävitada, sellepärast et sa teed nõnda ega võta kuulda minu nõu!"
Ja Juuda kuningas Amasja pidas nõu ning läkitas ütlema Iisraeli kuningale Joasele, Jehu poja Jooahase pojale: "Tule, vaatame üksteisele näkku!"
Aga Iisraeli kuningas Joas läkitas vastama Juuda kuningale Amasjale: "Liibanoni orjavits läkitas ütlema Liibanoni seedrile: anna oma tütar naiseks mu pojale! Aga Liibanoni metselajad läksid mööda ja tallasid ära orjavitsa!
Sa mõtled, vaata, et sa oled edomlased maha löönud ja seepärast ajab su süda sind püüdma au. Aga jää nüüd koju! Mispärast sa tikud õnnetusse, kus sa langed ise ja ühes sinuga Juuda?"
Aga Amasja ei võtnud kuulda, sest see tuli Jumalalt, et neid anda Joase kätte, sellepärast et nad olid otsinud Edomi jumalaid.
Ja Iisraeli kuningas Joas tuli üles ja nad vaatasid üksteisele näkku, tema ja Juuda kuningas Amasja, Juudale kuuluvas Beet-Semeris.
Aga Juuda löödi maha Iisraeli ees ja igamees põgenes oma telki.
Ja Iisraeli kuningas Joas võttis kinni Juuda kuninga Amasja, Jooahase poja Joase poja, Beet-Semeris ja viis ta Jeruusalemma. Ta kiskus ka maha nelisada küünart Jeruusalemma müüri Efraimi väravast kuni Nurgaväravani.
Ja ta võttis ära kõik kulla ja hõbeda, samuti kõik riistad, mis leidusid Jumala kojas Oobed-Edomi juures, ja kuningakoja varanduse, võttis pantvange ja läks tagasi Samaariasse.
Aga Juuda kuningas Amasja, Joase poeg, elas pärast Iisraeli kuninga Joase, Jooahase poja surma viisteist aastat.
Ja muud Amasja lood, varasemad ja hilisemad, vaata, eks need ole kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus?
Ja alates sellest ajast, kui Amasja taganes Jehoova järelt, peeti Jeruusalemmas tema vastu vandenõu. Ta põgenes Laakisesse, aga nad läkitasid Laakisesse temale järele ja surmasid ta seal.
Ta tõsteti hobuste selga ja maeti oma vanemate juurde Juuda linna.
Psalm 102 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet!
Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Jehoovat,
et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Jehoova on taevast vaadelnud ilmamaad,
et kuulda vangide ägamist ja vabastada surma lapsed,
et Siionis kuulutataks Jehoova nime ja Jeruusalemmas tema kiidetavust,
kui rahvad ja riigid ühtlasi kogutakse kokku teenima Jehoovat!
Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi!
Ma ütlen: "Mu Jumal, ära korista mind keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
Vanasti sa panid maale aluse ja taevad on su kätetöö!
Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad!
Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe!
1. Korintose 16 Ent ma mõtlen tulla teie juurde, kui ma olen käinud läbi Makedoonia; sest Makedooniast ma lähen läbi.
Teie juures ma ehk viibin mõne aja või vahest kogu talvegi, et te mind siis saadaksite, kuhu ma iganes lähen.
Sest ma ei taha teid seekord näha mitte ainult mööda minnes, vaid ma loodan jääda tükiks ajaks teie juurde, kui Issand lubab.
Aga Efesosse ma jään nelipühani,
sest mulle on seal avanenud suur uks viljarikkaks tööks ja seal on palju vastaseid.
Kui Timoteos tuleb, siis katsuge, et ta võiks olla ilma kartuseta teie juures, sest ta teeb Issanda tööd nõnda nagu minagi.
Ärgu siis ükski teda halvaks pangu, vaid saatke ta rahus teele, et ta tuleks minu juurde, sest ma ootan teda ühes vendadega.
Mis aga puutub vend Apollosesse, siis olen ma temale sageli peale käinud, et ta tuleks teie juurde ühes vendadega, aga tal ei olnud üldse tahtmist nüüd tulla; ta tuleb, kui tal leidub parajat aega.
Valvake, seiske usus, olge mehed, saage tugevaks!
Kõik teie asjad sündigu armastuses!
Ma palun teid, vennad: teie teate Stefanase peret, et see on Ahhaias esimene pöördunu ja et nemad on andunud pühade abistamisele;
olge teiegi sõnakuulelikud niisugustele ja igaühele, kes töötab ühes ning näeb vaeva.
Ma rõõmustun Stefanase ja Fortunaatuse ja Ahhaikose tulekust, sest nemad täidavad minule teie aset;
nemad on ju jahutanud minu ja teie vaimu. Pidage siis niisugustest lugu!
Aasia kogudused tervitavad teid. Teid tervitavad Issandas Akvila ja Priska ühes kogudusega nende majas.
Teid tervitavad kõik vennad. Tervitage üksteist püha suudlusega!
Tervitus on minu, Pauluse käega.
Kui keegi Issandat Jeesust Kristust ei pea armsaks, siis olgu ta ära neetud! Maaran ata.
Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!
Minu armastus on teie kõikidega Kristuses Jeesuses!