Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 18 Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: "Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna omi riideid." Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ja nad läksid sõtta.
Aga Süüria kuningas oli andnud käsu oma sõjavankrite pealikuile ja oli öelnud: "Ärge tapelge mitte ühegi muu vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!"
Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: "See on Iisraeli kuningas!" Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama ja Jehoova aitas teda: Jumal meelitas nad tema kallalt ära.
Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.
Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis too ütles sõitjale: "Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!"
Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja Iisraeli kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu kuni õhtuni; aga päikeseloojaku ajal ta suri.
2. Ajaraamat 19 Aga Juuda kuningas Joosafat tuli rahuga tagasi koju Jeruusalemma.
Siis läks nägija Jehu, Hanani poeg, temale vastu ja ütles kuningas Joosafatile: "Kas sa tohid aidata õelat ja armastada neid, kes Jehoovat vihkavad? Seepärast on su peal Jehoova viha!
Ometi leidub su juures ka häid asju, sest sa oled maalt kõrvaldanud Ashera kujud ja oled oma südant valmistanud Jumalat otsima!"
Ja Joosafat elas jälle Jeruusalemmas. Ta läks jälle rahva sekka Beer-Sebast kuni Efraimi mäestikuni ja tõi nad tagasi Jehoova, nende vanemate Jumala juurde.
Ta seadis maale kohtumõistjaid kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse, linn-linnalt,
ja ütles kohtumõistjaile: "Vaadake, mida te teete, sest teie ei mõista kohut inimese nimel, vaid Jehoova nimel, ja tema on teiega, kui te õigust mõistate!
Nüüd siis valitsegu teid Jehoova kartus! Pange tähele, mida teete, sest Jehoova, meie Jumala juures ei ole ülekohut, erapoolikust ega meelehea võtmist!"
Ka Jeruusalemmas seadis Joosafat leviite, preestreid ja Iisraeli perekondade peamehi Jehoova kohtu ja riiuasjade tarvis, kui nad Jeruusalemma tagasi tulid.
Ja ta käskis neid, öeldes: "Te peate Jehoova kartuses, ustavuses ja südame siiruses tegema nõnda:
igas riiuasjas, mis teie ette tuuakse teie vendade poolt, kes elavad oma linnades, olgu see vere ja vere vahel, või mis puutub käsuõpetusse, käsusse, seadlustesse ja kohtuseadustesse, te peate neid manitsema, et nad ei saaks Jehoova ees süüdlasteks ja et viha ei tabaks teid ja teie vendi. Tehke nõnda, et te ei jääks süüdlasteks.
Ja vaata, ülempreester Amarja on teie ülemus kõigis Jehoova asjus, ja Sebadja, Ismaeli poeg, Juuda soo vürst, kõigis kuninga asjus; ja ametnikena olgu leviidid teie teenistuses. Olge vahvad ja tegutsege, ja Jehoova olgu sellega, kes on tubli!"
2. Ajaraamat 20 Aga pärast seda tulid moabiidid ja ammonlased, ja nendega ühes oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.
Siis tuldi ja teatati Joosafatile: "Sinu vastu tuleb suur jõuk teisepoolt merd Edomist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!"
Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Jehoovat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.
Ja Juuda kogunes Jehoovalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Jehoovat otsima.
Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalemma koguduses Jehoova kojas uue õue ees
ning ütles: "Jehoova, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna!
Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja andnud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole?
Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele pühamu, öeldes:
Kui meid tabab õnnetus, mõõk, mingi nuhtlus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi! Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa kuuleksid ja aitaksid!
Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku pojad, kelle maast sa Iisraeli ei lubanud läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada,
vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama sinu omandist, mille sa meile oled andnud pärida!
Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!"
Ja kogu Juuda seisis Jehoova ees, isegi nende väetid, nende naised ja lapsed!
Ja Jehoova Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,
ja ta ütles: "Pange tähele kogu Juuda, Jeruusalemma elanikud ja kuningas Joosafat: nõnda ütleb teile Jehoova: ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda!
Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe.
Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalemm! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!"
Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Jehoova ette ning kummardasid Jehoovat.
Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Jehoovat, Iisraeli Jumalat ülivalju häälega kiita.
Ja järgmisel hommikul nad tõusid vara ning läksid Tekoa kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: "Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalemma elanikud! Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis teil õnnestub!"
Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Jehoovale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: "Tänage Jehoovat, sest tema heldus kestab igavesti!"
Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Jehoova varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mäestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha.
Sest ammonlased ja moabiidid tõusid Seiri mäestiku elanike vastu, et neid hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada.
Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrbes ja nad vaatasid jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud pääsenud!
Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja leidsid nende seast palju varandust, riideid ja kalleid riistu, ja nad võtsid endile rohkem kui nad suutsid kanda; nad olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju.
Ja neljandal päeval nad kogunesid Kiituseorgu, sest seal nad kiitsid Jehoovat; seepärast nimetatakse seda paika Kiituseoruks tänapäevani.
Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalemma mehed, ja Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalemma, sest Jehoova oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda.
Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma Jehoova kotta.
Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui nad kuulsid, et Jehoova oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu.
Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis temale ümberkaudu rahu.
Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis õige oli Jehoova silmis.
Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.
Ja muud Joosafati lood, varasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud Iisraeli Kuningate raamatusse.
Ja pärast seda Juuda kuningas Joosafat astus ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.
Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.
Aga Elieser, Dodava poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, öeldes: "Sellepärast et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Jehoova su töö!" Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.
Psalm 102 Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi!
Aga sina, Jehoova, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve!
Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud!
Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu!
Siis paganad hakkavad kartma Jehoova nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au!
Sest kui Jehoova on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses!
1. Korintose 15 Aga mõni küsib: "Kuidas surnud ärkavad üles? Ja millise ihuga nad tulevad?"
Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.
Ja mida sa külvad, sa ei külva selle ihuna, mis peab tõusma, vaid paljast iva, olgu nisuiva või mis tahes iva.
Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.
Kõik liha ei ole sama liha, vaid ise on inimeste liha ja ise veiste liha ja ise lindude ja ise kalade liha;
ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.
Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.
Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles;
autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles; nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles;
maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles; sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.
Nõnda on ka kirjutatud: "Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks." Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.
Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; selle järel on vaimne.
Esimene inimene oli maast, muldne, teine inimene on taevast.
Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.
Ja otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju.