Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 16 Aasa kolmekümne kuuendal valitsuseaastal tuli Iisraeli kuningas Baesa Juuda vastu ja kindlustas Raama, et Juuda kuningal Aasal ei oleks välja- ega sissepääsu.Siis Aasa tõi välja hõbeda ja kulla Jehoova koja ja kuningakoja varanduste hulgast ja läkitas Ben-Hadadile, Süüria kuningale, kes elas Damaskuses, öeldes:
"Minu ja sinu vahel olgu leping, nagu oli minu isa ja sinu isa vahel. Vaata, ma läkitan sulle hõbedat ja kulda! Mine, tühista oma leping Iisraeli kuninga Baesaga, et ta läheks ära minu kallalt!"
Ja Ben-Hadad kuulas Aasat ning läkitas oma sõjaväepealikud Iisraeli linnade vastu ja need vallutasid Ijjoni, Daani ja Aabel-Maimi ja kõik Naftali linnade tagavaralaod.
Kui Baesa seda kuulis, siis ta loobus Raamat kindlustamast ja katkestas oma töö.
Aga kuningas Aasa tõi kaasa kogu Juuda, ja nad viisid Raamast ära kivid ja puud, millega Baesa oli ehitanud; ta kindlustas nendega Geba ja Mispa.
Sel ajal tuli nägija Hanani Juuda kuninga Aasa juurde ja ütles temale: "Et sa toetusid Süüria kuningale ega toetunud Jehoovale, oma Jumalale, seepärast on Süüria kuninga sõjavägi sinu käest pääsenud.
Eks olnud etiooplased ja liibüalased suur sõjavägi väga paljude vankrite ja ratsanikega? Aga kui sa toetusid Jehoovale, andis ta need su kätte!
Sest Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole. Seda sa tegid jõledasti, sest nüüdsest peale on sul sõjad!"
Aga Aasa sai nägijale pahaseks ja pani ta vangihoonesse, sest selle kõne pärast oli tal viha tema vastu. Aasa kohtles sel ajal mõningaid rahva hulgast julmalt.
Ja vaata, Aasa varasemad ja hilisemad lood, vaata, need on kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.
Oma kolmekümne üheksandal valitsuseaastal Aasa hakkas jalgu põdema ja tema haigus oli väga raske. Aga oma haiguseski ta ei otsinud Jehoovat, vaid arste.
Siis Aasa läks magama oma vanemate juurde ja suri oma neljakümne esimesel valitsuseaastal.
Ta maeti oma hauda, mille ta enesele oli lasknud raiuda Taaveti linnas; ta sängitati asemele, mis oli täidetud palsamitega ja mitmesuguste segatud salvidega, ja tema auks põletati väga suur koolnusuitsutus.
2. Ajaraamat 17 Ja tema poeg Joosafat sai tema asemel kuningaks; tema kindlustas ennast Iisraeli vastu.
Ta pani sõjaväe kõigisse Juuda kindlustatud linnadesse ja paigutas valveüksused Juuda maale ja Efraimi linnadesse, mis tema isa Aasa oli vallutanud.
Ja Jehoova oli Joosafatiga, sest ta käis oma isa Taaveti varajasemail teedel ega otsinud baale,
vaid ta otsis oma isa Jumalat ja käis tema käskude järgi ega teinud nagu Iisrael.
Jehoova kinnitas kuningriigi tema kätte ja kogu Juuda tõi Joosafatile ande; ja tal oli palju rikkust ning au.
Jehoova teedel olles oli ta süda julge ja ta kõrvaldas Juudast peale selle veel ohvrikünkad ja viljakustulbad.
Oma valitsuse kolmandal aastal ta läkitas oma vürstid Ben-Haili, Obadja, Sakarja, Netaneeli ja Miika Juuda linnadesse õpetama,
ja ühes nendega leviidid Semaja, Netanja, Sebadja, Asaeli, Semiramoti, Joonatani, Adonija, Toobija ja Toob-Adonija - leviidid; ja ühes nendega preestrid Elisama ja Joorami.
Need õpetasid Juudas ja neil oli ühes Jehoova käsuõpetuse raamat; nad käisid läbi kõik Juuda linnad ja õpetasid rahvast.
Hirm Jehoova ees valdas kõiki Juuda ümberkaudsete maade kuningriike ja need ei sõdinud Joosafati vastu.
Ja vilistide poolt toodi Joosafatile ande ja rahamaksu; isegi araablased tõid temale pudulojuseid: seitse tuhat seitsesada jäära ja seitse tuhat seitsesada sikku.
Ja Joosafat sai üha vägevamaks ning ta ehitas Juudasse kindlustatud paiku ja tagavaraladude linnu.
Temal olid suured tagavarad Juuda linnades ja sõjamehed, vahvad võitlejad, Jeruusalemmas.
Ja niisugune oli nende teenistuslik jaotus vastavalt nende perekondadele: Juuda tuhandepealikud: Adna, pealik, ja ühes temaga kolmsada tuhat vahvat võitlejat;
tema kõrval pealik Joohanan, ja ühes temaga kakssada kaheksakümmend tuhat;
tema kõrval Amasja, Sikri poeg, kes oli enese vabatahtlikult Jehoovale pühendanud, ja ühes temaga kakssada tuhat vahvat võitlejat.
Benjaminist: Eljada, vahva võitleja, ja ühes temaga kakssada tuhat, kes olid relvastatud ammu ja kilbiga;
tema kõrval Joosabad, ja ühes temaga sada kaheksakümmend tuhat, kes olid sõjaks varustatud.
Need teenisid kuningat; ja peale nende olid need, keda kuningas oli pannud kindlustatud linnadesse kogu Juudas.
2. Ajaraamat 18 Joosafatil oli palju rikkust ning au ja ta sai Ahabiga languks.
Mõne aasta pärast ta läks Ahabi juurde alla Samaariasse; Ahab tappis palju pudulojuseid ja veiseid temale ja rahvale, kes ühes temaga oli, ja õhutas teda minema üles Gileadi Raamotisse.
Ja Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt Joosafatilt: "Kas tuled ühes minuga Gileadi Raamotisse?" Ja ta vastas temale: "Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas! Ma tulen ühes sinuga sõtta."
Ja Joosafat ütles Iisraeli kuningale: "Küsi ometi enne Jehoova sõna!"
Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, nelisada meest, ja küsis neilt: "Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?" Ja nad vastasid: "Mine, ja Jumal annab selle kuninga kätte!"
Aga Joosafat küsis: "Kas ei ole siin veel mõnda Jehoova prohvetit, et saaksime temalt küsida?"
Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: "On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Jehoova nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, vaid alati halba. See on Miika, Jimla poeg!" Aga Joosafat ütles: "Kuningas ärgu rääkigu nõnda!"
Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: "Kähku siia Miika, Jimla poeg!"
Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas; nad istusid rehepeksu väljakul Samaaria värava suus ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.
Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: nendega pead sa puskima süürlasi, kuni nad on hävitatud!"
Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: "Mine Gileadi Raamotisse ja sul õnnestub, sest Jehoova annab selle kuninga kätte!"
Ja käskjalg, kes oli läinud Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: "Vaata, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõna nagu ühel nende hulgast ja räägi head!"
Aga Miika vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, mina räägin, mis mu Jumal ütleb!"
Kui ta tuli kuninga juurde, siis ütles kuningas temale: "Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?" Ja ta vastas: "Minge, ja teil õnnestub, sest nad antakse teie kätte!"
Aga kuningas ütles temale: "Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Jehoova nimel?"
Siis ta ütles: "Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kellel ei ole karjast! Ja Jehoova ütles: neil pole isandaid! Igaüks pöördugu rahuga koju!"
Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: "Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!"
Aga Miika ütles: "Seepärast kuulge Jehoova sõna! Ma nägin Jehoovat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat temast paremal ja vasakul pool.
Ja Jehoova ütles: kes tahaks ahvatleda Ahabit, Iisraeli kuningat, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.
Aga üks vaim tuli ja seisis Jehoova ees ning ütles: mina ahvatlen teda! Ja Jehoova küsis temalt: kuidas?
Tema vastas: ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus! Siis ütles Jehoova: sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad! Mine ja tee nõnda!
Ja nüüd, vaata, Jehoova on pannud valevaimu nende sinu prohvetite suhu ja Jehoova on kuulutanud sulle halba!"
Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: "Missugust teed on Jehoova vaim minust läinud sinusse rääkima?"
Ja Miika vastas: "Vaata, sa näed seda päeval, mil sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!"
Siis ütles Iisraeli kuningas: "Võtke Miika ja viige ta tagasi linnapealiku Aamoni ja kuningapoja Joase juurde
ning öelge: nõnda ütleb kuningas: pange ta vangikotta ja toitke teda hädapärast leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!"
Aga Miika ütles: "Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Jehoova minu läbi rääkinud!" Ja ta ütles veel: "Kuulge, kõik rahvad!"
Psalm 102 Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Jehoova ette.
Jehoova, kuule palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Kääna oma kõrv mu poole! Mis päeval ma hüüan, tõtta mulle vastama!
Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee!
Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, sest ma olen unustanud oma leiva söömata!
Mu valjust oigamisest on mu luud jäänud liha külge kinni!
Ma olen nagu puguhani kõrbes, nagu öökull varemetes!
Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel!
Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures!
Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha!
1. Korintose 15 Ent ma juhin teie tähelepanu evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite
ning milles te ka õndsaks saate - kui te peate seda kinni nende sõnadega, millega mina teile seda kuulutasin - olgu siis, et asjata saite usklikuks.
Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi
ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi
ja et ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.
Pärast ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama;
pärast seda ta ilmus Jakoobusele, siis kõigile apostlitele;
aga pärast kõike ta ilmus ka minule kui äbarikule.
Sest mina olen apostlite seast kõige väiksem, kes ei ole väärt, et mind apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust.
Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.
Olgu nüüd mina või olgu nemad, nõnda me kuulutame ja nõnda olete saanud usklikuks.
Aga kui Kristusest kuulutatakse, et ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist?
Aga kui ei ole surnute ülestõusmist, siis ei ole ka Kristus üles äratatud.
Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk;
ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema pole äratanud, kui surnuid üles ei äratata.
Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.
Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tühine ja te olete alles oma pattude sees.
Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.
Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme kõigist inimestest kõige armetumad.
Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.
Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.
Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses,
aga igaüks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse omad tema tulemises;
siis tuleb ots, kui ta annab riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui ta on hävitanud kõik valitsuse ja kõik meelevalla ja võimu.
Sest tema peab valitsema, kuni ta on pannud kõik vaenlased tema jalge alla.
Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!
Sest "ta on kõik alistanud tema jalge alla!" Kui ta aga ütleb, et kõik on alistatud tema alla, siis on avalik, et ei ole alistatud see, kes kõik temale alistas.
Aga kui kõik temale on alistatud, siis peab ka Poeg ise alistatama sellele, kes kõik temale on alistanud, et Jumal oleks kõik kõigis.
Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?
Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?
Iga päev ma olen surmasuus, nii tõesti kui teie, vennad, olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Kui ma inimeste kombel olen Efesoses võidelnud metsalistega, siis mis kasu on mul sellest? Kui surnuid ei äratata, siis "söögem ja joogem, sest homme me sureme!"
Ärge eksige! "Kurjad kõned rikkuda võivad kombeid häid!"
Kainestuge õieti ja ärge tehke pattu; sest mõned ei tea midagi Jumalast; seda ma ütlen teile häbiks.