Eestikeelne Piibel 1968
2. Ajaraamat 10 Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest - siis Jerobeam tuli tagasi Egiptusest.
Ja nad läkitasid järele ning kutsusid teda; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes:
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
Aga tema vastas neile: "Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juurde!" Ja rahvas läks ära.
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
Nad vastasid temale, öeldes: "Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks!"
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
Ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?"
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, öeldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!"
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!"
Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu
ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!"
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Jehoova saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
2. Ajaraamat 11 Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku Juuda ja Benjamini soo, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile.
Aga jumalamehele Semajale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Räägi Rehabeamiga, Saalomoni pojaga, Juuda kuningaga ja kogu Iisraeliga Juudas ja Benjaminis ning ütle:
nõnda ütleb Jehoova: te ei tohi minna ega sõdida oma vendade vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest see lugu on lastud sündida minu poolt!" Ja nad võtsid kuulda Jehoova sõna ja läksid tagasi ega läinud Jerobeami vastu.
Ja Rehabeam elas Jeruusalemmas ning ehitas Juudas kindlustatud linnu.
Siis ta ehitas Petlemma, Eetami, Tekoa,
Beet-Suuri, Sooko, Adullami,
Gati, Maaresa, Siifi,
Adoraimi, Laakise, Aseka,
Sora, Ajjaloni ja Hebroni Juudas ja Benjaminis kindlustatud linnadeks.
Ta tegi linnused tugevaks, paigutas neisse vürstid ning toidu-, õli- ja viinavarud;
ja igasse linna kilpe ja piike; ta tegi need väga tugevaks. Juuda ja Benjamin jäid temale.
Ja preestrid ja leviidid, kes kogu Iisraelis olid, tulid tema juurde kõigist oma rajadest.
Sest leviidid jätsid maha oma karjamaad ja omandi ning läksid Juudasse ja Jeruusalemma, kuna Jerobeam ja ta pojad olid nad Jehoova preestriametist ära ajanud.
Tema oli ju enesele preestrid seadnud ohvriküngaste, kurjade vaimude ja vasikate jaoks, mis ta oli teinud.
Ja nende järel tulid Jeruusalemma kõigist Iisraeli suguharudest need, kes olid südamega andunud otsima Jehoovat, Iisraeli Jumalat, ohverdama Jehoovale, oma vanemate Jumalale.
Nõnda nad kinnitasid Juuda kuningriiki ja toetasid Rehabeami, Saalomoni poega kolm aastat; sest nad käisid Taaveti ja Saalomoni teed kolm aastat.
Ja Rehabeam võttis enesele naiseks Mahalati, Taaveti poja Jerimoti ja Iisai poja Eliabi tütre Abihaili tütre.
Ja see sünnitas temale pojad Jeuse, Semarja ja Saahami.
Ja selle järel ta võttis Absalomi tütre Maaka, kes sünnitas temale Abija, Attai, Siisa ja Selomiti.
Ja Rehabeam armastas Maakat, Absalomi tütart rohkem kui kõiki oma naisi ja liignaisi; sest ta oli võtnud kaheksateist naist ja kuuskümmend liignaist; temale sündis kakskümmend kaheksa poega ja kuuskümmend tütart.
Ja Rehabeam määras Abija, Maaka poja, peameheks, vürstiks ta vendade hulgas, sest ta tahtis teda kuningaks tõsta.
Ta tegi targasti ning jaotas kõik oma pojad kõigisse Juuda ja Benjamini maadesse, kõigisse kindlustatud linnadesse, andis neile rikkalikult toidust ja võttis neile palju naisi.
2. Ajaraamat 12 Aga kui Rehabeami valitsus oli kindlustatud ja ta ise vägevaks saanud, siis ta hülgas Jehoova käsuõpetuse ja ühes temaga kogu Iisrael.
Siis sündis, et Rehabeami viiendal aastal tuli Egiptuse kuningas Siisak üles Jeruusalemma kallale, sest need seal olid olnud truuduseta Jehoova vastu,
ühes tuhande kahesaja sõjavankriga ja kuuekümne tuhande ratsanikuga; ja lugematu oli rahvas, kes ühes temaga Egiptusest tuli: liibüalased, sukid ja etiooplased.
Ja ta vallutas Juudas olevad kindlustatud linnad ning tuli kuni Jeruusalemmani.
Siis tuli prohvet Semaja Rehabeami ja Juuda vürstide juurde, kes olid Siisaki eest kogunenud Jeruusalemma, ja ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova: te olete hüljanud minu, seepärast olen minagi teid jätnud Siisaki kätte!"
Siis Iisraeli vürstid ja kuningas alandasid endid ning ütlesid: "Jehoova on õiglane!"
Ja kui Jehoova nägi, et nad endid alandasid, siis tuli Jehoova sõna Semajale; ta ütles: "Nad on endid alandanud. Mina ei hävita neid, vaid päästan nad varsti ega vala oma viha Jeruusalemma peale Siisaki käe läbi.
Aga nad saavad tema alamaiks, et nad õpiksid tundma, mis tähendab teenida mind ja mis tähendab teenida maiseid kuningriike!"
Ja Siisak, Egiptuse kuningas, tuli Jeruusalemma kallale ning võttis ära Jehoova koja varandused ja kuningakoja varandused - ta võttis kõik ära, ta võttis ära ka kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.
Siis kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitse pealikute hooleks, kes valvasid kuningakoja ust.
Ja iga kord, kui kuningas läks Jehoova kotta, tulid ihukaitsjad ja kandsid neid ja viisid need siis jälle tagasi ihukaitse ruumi.
Sellepärast et ta ennast oli alandanud, pöördus Jehoova viha temalt, et teda mitte sootuks hävitada; oli ju veel Juudaski mõndagi head.
Ja kuningas Rehabeam kindlustas ennast Jeruusalemmas ning valitses edasi; sest Rehabeam oli kuningaks saades olnud nelikümmend üks aastat vana ja ta valitses seitseteist aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Jehoova kõigilt Iisraeli suguharudelt oli valinud, et panna sinna oma nime; ta ema oli ammonlanna, nimega Naama.
Aga ta tegi kurja, sest ta ei valmistanud oma südant Jehoovat otsima.
Ja Rehabeami lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Semaja ja nägija Iddo "Kõnedes", nõndasamuti see, mis puutub suguvõsakirjasse? Ja kogu aja olid sõjad Rehabeami ja Jerobeami vahel.
Siis Rehabeam läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. Ja tema poeg Abija sai tema asemel kuningaks.
Õpetussõnad 20 Olgu kulda ja palju pärleid, aga teadlikud huuled on kallimad asjad!
Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
Valega saadud leib on mõnele magus, aga pärast on ta suu täis sõmerat!
Nõu pidades lähevad kavatsused korda, ja ainult targal juhtimisel pea sõda!
Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!
Kes neab oma isa ja ema, selle lamp kustub pilkases pimeduses!
Pärand, millega esmalt on kiire, ei too lõppeks õnnistust!
Ära ütle: ma tasun kätte kurja eest! Oota Jehoovat, küll tema aitab sind!
Kahesugune kaaluviht on Jehoova meelest hirmus, ja vale kaal ei ole hea!
Mehe sammud on Jehoovalt: kuidas võiks siis inimene tunda oma teed?
1. Korintose 14 Taotlege armastust ja olge agarad taotlema vaimuandeid, aga kõige enam prohvetlikku kõnelemist!
Sest kes keeltega räägib, ei kõnele inimestele, vaid Jumalale; sest keegi ei saa temast aru, vaimust ta ju räägib saladusi.
Aga prohvetlikult kõneleja räägib inimestele nende ehitamiseks ja manitsuseks ja troostiks.
Keeltega rääkija ehitab iseennast; aga prohvetlikult kõneleja ehitab kogudust.
Ma tahaksin küll, et te kõik räägiksite keeltega, aga veel enam, et te prohvetlikult kõneleksite; sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltega rääkijast, kui see mitte ühtlasi ei tõlgitse, nõnda et kõne saab koguduse ehitamiseks.
Aga nüüd, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeltega, mis kasu ma tooksin teile, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse või ennustuse või õpetuse kaudu?
Nõnda on ju lugu ka elutute asjadega, mis annavad häält, olgu vile või kannel; kui need ei annaks erinevaid hääli, kuidas teatakse, mida puhutakse vilel või mida mängitakse kandlel?
Samuti kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama sõjaks?
Nõnda ka teie: kui te keeltega ei räägi arusaadavalt, kuidas siis teatakse, mida räägitakse? Te räägiksite ju tuulde!
Maailmas on ei tea kui palju mitmesuguseid keelemurdeid ja ükski neist pole häälikuteta.
Kui mina nüüd ei tunne hääliku tähendust, olen ma sellele, kes räägib, umbkeelne ja rääkija on mulle umbkeelne.
Samuti teiegi olles agarad taotlema vaimuandeid, püüdke saada neid rohkesti koguduse ehitamiseks.
Seepärast, kes keeltega räägib, palugu Jumalat, et ta võiks ka tõlgitseda.
Sest kui ma keeltega rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.
Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus ja tahan palvetada ka mõistusega; ma tahan laulda vaimus ja tahan laulda ka mõistusega.
Sest kui sa teed tänupalvet vaimus, kuidas siis see, kes võhiku kohal seisab, sinu tänu peale saab öelda: "Aamen!"; ta ju ei tea, mida sa ütled.
Sest sa tänad küll hästi, aga teist see ei ehita.
Ma tänan Jumalat, et mina räägin keeltega rohkem kui teie kõik!
Aga ma tahan koguduses pigemini rääkida viis sõna oma mõistusega, et ka muid õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.