Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 5 Kui vilistid olid võtnud Jumala laeka, viisid nad selle Eben-Eeserist Asdodisse.Ja vilistid võtsid Jumala laeka ning viisid selle Daagoni kotta ja asetasid Daagoni kõrvale.
Kui asdodlased teisel päeval vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Jehoova laeka ees! Nad võtsid Daagoni ja panid selle ta paika.
Kui nad järgmisel päeval hommikul vara üles tõusid, vaata, siis lamas Daagon silmili maas Jehoova laeka ees, ja Daagoni pea ja mõlemad käelabad olid äraraiutuina laudil, üksnes Daagoni keha oli järele jäänud!
Sellepärast ei astu Asdodis kuni tänapäevani Daagoni preestrid ega ükski Daagoni kotta mineja Daagoni laudile!
Ja Jehoova käsi oli raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja lõi veripaisetega Asdodit ja selle maa-alasid.
Kui Asdodi mehed nägid, kuidas oli lugu, siis nad ütlesid: "Ärgu jäägu Iisraeli Jumala laegas meie juurde, sest tema käsi on meie ja meie jumala Daagoni vastu vali!"
Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistide vürstid eneste juurde ja küsisid: "Mida peaksime tegema Iisraeli Jumala laekaga?" Ja nad vastasid: "Viidagu Iisraeli Jumala laegas Gatti!" Ja nad viisid Iisraeli Jumala laeka sinna.
Aga pärast seda, kui nad selle olid sinna viinud, tabas Jehoova käsi linna väga suure jahmatusega: ta lõi linna inimesi, niihästi pisukesi kui suuri, nõnda et neile tekkisid veripaised!
Siis nad läkitasid Jumala laeka Ekronisse; aga kui Jumala laegas jõudis Ekronisse, kisendasid ekronlased, öeldes: "Nad on toonud Iisraeli Jumala laeka minu juurde, surmama mind ja mu rahvast!"
Ja nad läkitasid sõna ning kogusid kõik vilistide vürstid ja ütlesid: "Saatke ära Iisraeli Jumala laegas, et see saaks tagasi oma paika ega tapaks mind ja mu rahvast!" Sest kogu linnas oli surmahirm, Jumala käsi oli seal väga ränk.
Need inimesed, kes ei surnud, olid löödud veripaisetega; linna hädakisa aga tõusis taevani.
1. Saamueli 6 Ja Jehoova laegas oli vilistide väljadel seitse kuud.
Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, öeldes: "Mida peaksime tegema Jehoova laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?"
Ja need ütlesid: "Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!"
Kui nad küsisid: "Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?" Siis nad vastasid: "Vilistide vürstide arvu järgi viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
Valmistage siis kujud oma veripaiseist ja kujud oma hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal?
Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kelle peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju.
Siis võtke Jehoova laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
Seejärel vaadake: kui ta läheb oma raja poole üles Beet-Semessi, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas!"
Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
Ja nad asetasid vankrile Jehoova laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha üht ja sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistide vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesi rajani.
Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nad nägid laegast ja nad rõõmutsesid seda nähes.
Vanker aga tuli beet-semeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankri puud ja ohverdasid lehmad Jehoovale põletusohvriks.
Leviidid olid maha tõstnud Jehoova laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Jehoovale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
Ja kui need viis vilistide vürsti seda olid näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Jehoovale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistide linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Jehoova laeka; see on tänapäevani alles beet-semeslase Joosua põllul.
Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Jehoova laegast; ja ta lõi rahvast maha seitsekümmend meest, viiskümmend tuhat meest. Ja rahvas leinas, et Jehoova oli löönud rahvast nii suure löögiga.
Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: "Kes suudaks seista Jehoova, selle püha Jumala ees? Kelle juurde peaks ta meie juurest minema?"
Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: "Vilistid on Jehoova laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juurde!"
1. Saamueli 7 Ja Kirjat-Jearimi mehed tulid ning viisid ära Jehoova laeka ja tõid selle künkale Abinadabi kotta, ja nad pühitsesid tema poja Eleasari Jehoova laegast hoidma.
Sellest päevast, mil laegas jäi Kirjat-Jearimi, möödus palju aega, möödus kakskümmend aastat; ja kogu Iisraeli sugu ohkas Jehoova poole.
Aga Saamuel rääkis kogu Iisraeli soole, öeldes: "Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Jehoova poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja astarted, valmistage oma südamed Jehoovale ja teenige ükspäinis teda, siis ta päästab teid vilistide käest!"
Siis Iisraeli lapsed kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid ükspäinis Jehoovat.
Ja Saamuel ütles: "Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Jehoovat!"
Siis nad kogunesid Mispasse, ammutasid vett ja valasid Jehoova ette, ja nad paastusid sel päeval; nad ütlesid seal: "Me oleme Jehoova vastu pattu teinud!" Ja Saamuel mõistis Mispas kohut Iisraeli lastele.
Aga kui vilistid kuulsid, et Iisraeli lapsed olid kogunenud Mispasse, siis vilistide vürstid tulid üles Iisraeli vastu; ja kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis nad tundsid hirmu vilistide ees.
Ja Iisraeli lapsed ütlesid Saamuelile: "Ära lakka kisendamast meie pärast Jehoova, meie Jumala poole, et ta meid päästaks vilistide käest!"
Siis Saamuel võttis ühe piimatalle ja ohverdas selle täielikuks põletusohvriks Jehoovale; ja Saamuel kisendas Iisraeli pärast Jehoova poole ning Jehoova vastas temale.
Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Jehoova müristas sel päeval valju mürinaga vilistide kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees.
Ja Iisraeli mehed läksid Mispast välja ning ajasid viliste taga ja lõid nad kuni allapoole Beet-Kaari.
Siis Saamuel võttis ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: "Siitsaadik on Jehoova meid aidanud!"
Nõnda alistati vilistid ja nad ei tulnud enam Iisraeli maa-alale; ja Jehoova käsi oli vilistide vastu kogu Saamueli eluaja.
Ja need linnad, mis vilistid olid Iisraelilt ära võtnud, said tagasi Iisraelile Ekronist kuni Gatini, nõndasamuti vabastas Iisrael ka nende maa-alad vilistide käest. Rahu oli ka Iisraeli ja emorlaste vahel.
Ja Saamuel mõistis Iisraelile kohut kogu oma eluaja.
Ta käis igal aastal ringi Peetelis, Gilgalis ja Mispas ja mõistis Iisraelile kohut kõigis neis paigus.
Siis ta tuli tagasi Raamasse, sest seal oli ta kodu ja seal ta mõistis Iisraelile kohut ja sinna ta ehitas altari Jehoovale.
Õpetussõnad 12 Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!
Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks!
Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda!
Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust!
Valelikud huuled on Jehoova meelest hirmsad, aga teos ustav on temale meelepärast!
Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust!
Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama!
Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!
Õige valib enesele karjamaa, aga õelaid eksitab nende oma tee!
Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga virgal inimesel on kallist vara!
Johannese 11 Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juurde ja olid näinud, mis Jeesus oli teinud, uskusid temasse.
Aga mõned neist läksid variseride juurde ja ütlesid neile, mis Jeesus oli teinud.
Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: "Mida me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tunnustähti.
Kui me ta nõnda jätame, usuvad kõik temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!"
Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: "Te ei tea midagi
ega mõtle sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!"
Ent seda ta ei öelnud iseenesest, vaid olles sel aastal ülempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,
ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks ühtekokku.
Sellest päevast alates nad pidasid nüüd üheskoos nõu teda ära tappa.
Siis ei käinud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid läks sealt ära kõrbelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja ta viibis seal oma jüngritega.
Aga juutide paasapühad olid ligi, ja paljud läksid sealt maalt enne paasapühi üles Jeruusalemma endid puhastama.
Siis nad otsisid Jeesust ja rääkisid üksteisega pühakojas seistes: "Mis te arvate, kas ta ei tule pühiks?"
Ülempreestrid ja variserid olid aga andnud käsud, et kui keegi peaks teadma, kus ta on, see annaks seda teada, et nad ta kinni võtaksid.
Johannese 12 Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
Siis nad tegid seal temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes temaga lauas istusid.
Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.
Aga üks tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast tema ära andis, ütles:
"Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?"
Aga seda ta ei öelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.
Siis ütles Jeesus: "Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida minu matusepäevaks.
Sest vaeseid on ikka teie juures, aga mind ei ole teil ikka!"
Siis sai suur hulk juute teada, et tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,
sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.