Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 2 Ja Eeli juurde tuli üks jumalamees ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova: eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu, kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole kõik Iisraeli laste tuleohvrid.
Mispärast te tallate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!
Sellepärast ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen tõesti öelnud: sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Jehoova: jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!
Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa soo käsivarre, nõnda et su soos ükski ei ela vanaks!
Ja sa saad näha mu eluaset kitsikuses, hoolimata kõigest heast, mis saab osaks Iisraelile! Ja ükski su soos ei ela iialgi vanaks!
Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamus kõigest su soost peab surema meheeas!
Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlemate poegadega, Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!
Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu südame ja hinge järgi; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks alaliselt elada mu Võitu ees!
Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama hõbetenga ja leivakakukese pärast ning ütleb: "Võta mind ometi mõnesse preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!"
1. Saamueli 3 Ja poiss Saamuel teenis Jehoovat Eeli juhatusel; Jehoova sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel,
kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Jehoova templis, seal, kus oli Jumala laegas,
Jehoova hüüdis Saamueli. Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!" Aga tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud! Mine tagasi, heida magama!" Ja ta läks ning heitis magama.
Aga Jehoova hüüdis jälle: "Saamuel!" Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!" Aga tema vastas: "Mina pole sind hüüdnud, mu poeg! Mine tagasi, heida magama!"
Aga Saamuel ei tundnud veel Jehoovat ja Jehoova sõna ei olnud temale veel ilmutatud.
Ja Jehoova hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: "Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!" Siis Eeli mõistis, et Jehoova oli hüüdnud poissi.
Ja Eeli ütles Saamuelile: "Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Jehoova, räägi, sest su sulane kuuleb!"
Ja Jehoova tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: "Saamuel! Saamuel!" Ja Saamuel vastas: "Räägi, sest su sulane kuuleb!"
Ja Jehoova ütles Saamuelile: "Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema!
Sel päeval ma tahan Eelile tõeks teha kõik, mis ma tema soo kohta olen rääkinud, algusest lõpuni!
Ma olen ju kuulutanud temale, et ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast, sest kuigi ta teadis, et ta pojad olid tõmmanud eneste peale needuse, ta ei ohjeldanud neid mitte.
Ja seepärast ma olen vandunud Eeli soole: iialgi ei lepitata Eeli soo pattu, ei tapa- ega roaohvriga!"
Saamuel magas hommikuni ja avas alles siis Jehoova koja uksed; aga Saamuel kartis jutustada nägemust Eelile.
Siis Eeli hüüdis Saamueli ja ütles: "Saamuel, mu poeg!" Ja see vastas: "Siin ma olen!"
Ja ta ütles: "Mis asi see oli, mis ta sulle rääkis? Ära ometi minu ees salga! Jehoova tehku sinuga seda ja teist, kui sa minu ees midagi salgad kõigest sellest, mis ta sulle rääkis!"
Siis Saamuel jutustas temale kõik ega salanud tema ees midagi. Ja Eeli ütles: "Tema on Jehoova, tehku tema, mis ta silmis hea on!"
Ja Saamuel kasvas ning Jehoova oli temaga ega lasknud ainustki oma sõna tühja minna.
Ja kogu Iisrael Daanist kuni Beer-Sebani sai teada, et Saamuelist oli saanud ustav Jehoova prohvet.
Ja Jehoova näitas ennast edaspidigi Siilos, sest Jehoova ilmutas ennast Siilos Saamuelile Jehoova sõna läbi.
1. Saamueli 4 Ja kogu Iisrael sai osa Saamueli sõnast. Ja Iisrael läks sõtta vilistide vastu; nad lõid leeri üles Eben-Eeseri juurde ja vilistid olid asunud leeri Afekasse.
Ja vilistid seadsid endid tapluseks Iisraeli vastu: aga kui taplus oli levinud, siis oli Iisrael vilistide ees maha löödud; need lõid võitlusväljal maha ligi neli tuhat meest.
Kui rahvas tuli leeri, siis ütlesid Iisraeli vanemad: "Mispärast lõi Jehoova meid täna vilistide ees maha? Võtkem eneste juurde Jehoova seaduselaegas Siilost, et ta tuleks meie keskele ja päästaks meid meie vaenlaste käest!"
Siis rahvas läkitas mehed Siilosse ja need tõid sealt ära keerubitel istuva vägede Jehoova seaduselaeka; ja seal olid mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, Jumala seaduselaeka juures.
Ja kui Jehoova seaduselaegas jõudis leeri, siis kogu Iisrael tõstis valju rõõmukisa, nõnda et maa kõmas!
Aga kui vilistid kuulsid hõiskamise kära, siis nad küsisid: "Mis suur hõiskamise kära see on heebrealaste leeris?" Ja nad said teada, et Jehoova laegas oli tulnud leeri.
Siis vilistid kartsid, sest nad ütlesid: "Jumalad on tulnud leeri!" Ja nad ütlesid: "Häda meile, sest seesugust ei ole iialgi varem juhtunud!
Häda meile! Kes päästab meid nende vägevate jumalate käest? Need on need jumalad, kes lõid Egiptust kõiksugu nuhtlustega kõrbes.
Kinnitage endid ja olge mehed, te vilistid, et te ei peaks teenima heebrealasi, nagu nad teenisid teid! Olge mehed ja sõdige!"
Ja vilistid sõdisid ning Iisraeli löödi, nõnda et nad põgenesid igamees oma telki; ja kaotus oli väga suur, sest Iisraelist langes kolmkümmend tuhat jalameest.
Ja Jumala laegas võeti ära ning mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, said surma.
Aga keegi benjaminlane jooksis lahingust ära ja tuli selsamal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal!
Ja kui ta tuli, vaata, siis istus Eeli istmel tee kõrval valvates, sest ta süda värises Jumala laeka pärast; ja kui mees jõudis linna kuulutama, siis kisendas kogu linn.
Kui Eeli kuulis kisendushäält, siis ta küsis: "Mis kära see on?" Siis ruttas mees ja tuli ning jutustas Eelile.
Eeli oli üheksakümmend kaheksa aastat vana ja ta silmad olid tuhmid, nõnda et ta enam ei näinud.
Ja mees ütles Eelile: "Mina olen lahingust tulija! Ma põgenesin täna lahingust." Ja tema küsis: "Kuidas oli lugu, mu poeg?"
Siis kostis sõnumitooja ja ütles: "Iisrael põgenes vilistide eest ja rahva kaotuski on suur. Ka su mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, on surnud ning Jumala laegas on ära võetud!"
Ja sündis, kui ta Jumala laegast nimetas, et Eeli langes istmelt värava kõrval tagurpidi, murdis oma kaela ja suri, sest mees oli vana ja raske; ta oli Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat.
Ja tema minia, Piinehasi naine, oli käima peal, just maha saamas; kui ta kuulis seda sõnumit, et Jumala laegas oli ära võetud ja ta äi ja mees surnud, siis ta varises kokku ja sünnitas, sest temale tulid sünnitusvaevad.
Ja otse ta suremise ajal ütlesid naised, kes seisid ta juures: "Ära karda, sest sa oled sünnitanud poja!" Aga tema ei vastanud ega pannud tähelegi,
vaid pani poeglapsele nimeks Iikabod, et öelda: "Au on Iisraelist lahkunud!" sellepärast et Jumala laegas oli ära võetud, ning oma äia ja mehe pärast.
Ja ta ütles: "Au on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud!"
Psalm 64 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeban, hoia mu elu vaenlase hirmu eest!
Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust,
kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,
et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi!
Neid kinnitatakse kurjes kavatsusis, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: "Kes meid näeb?"
Nemad mõtlevad jultunud tegudele: "Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!" Sest sügav on mehe sisemus ning süda!
Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega!
Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead!
Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest!
Johannese 11 Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta alevist, oli haige.
Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.
Siis läkitasid õed tema juurde ütlema: "Issand, vaata, see, keda sa armastad, on haige!"
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta: "See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!"
Aga Jeesus armastas Martat ja tema õde ja Laatsarust.
Kui ta nüüd kuulis tema haige olevat, siis ta viibis veel kaks päeva seal paigas, kus ta oli.
Pärast seda ütles ta jüngritele: "Lähme jälle Juudamaale!"
Jüngrid ütlesid temale: "Rabi, äsja püüdsid juudid sind kividega visata ja sa lähed jälle sinna?"
Jeesus kostis: "Eks kaksteist tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
Aga kui keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust!"
Seda ta rääkis. Ja pärast seda ta ütles neile: "Laatsarus, meie sõber, magab, aga ma lähen teda unest äratama!"
Siis ütlesid tema jüngrid: "Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks!"
Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mõtlesid, et ta räägib une magamisest.
Siis Jeesus ütles neile lausa: "Laatsarus on surnud,
ja ma olen rõõmus teie pärast, et ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juurde!"
Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: "Lähme ka meie, et ühes temaga surra!"
Kui nüüd Jeesus tuli, leidis ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.
Aga Betaania oli Jeruusalemma lähedal, umbes viisteist vagu maad sellest.
Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juurde neid trööstima nende venna pärast.
Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu; aga Maarja jäi koju.
Siis Marta ütles Jeesusele: "Issand, kui sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!
Aga nüüdki ma tean, et Jumal sulle annab, mis sa iganes Jumalalt palud!"
Jeesus ütles talle: "Sinu vend tõuseb üles!"
Marta ütles talle: "Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!"
Jeesus ütles temale: "Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!
Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?"
Ta ütleb temale: "Jah, Issand, mul on see usk, et sina oled Kristus Jumala Poeg, kes maailma on tulemas!"
Ja kui ta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: "Õpetaja on siin ja kutsub sind!"
Kui õde seda kuulis, tõusis ta sedamaid ja läks tema juurde.
Sest Jeesus ei olnud veel jõudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta teda oli kohanud.
Kui nüüd juudid, kes olid Maarja juures toas teda trööstimas, nägid, et Maarja rutates tõusis ja väljus, järgisid nad teda mõeldes, et ta läheb haua juurde nutma.
Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja teda nägi, heitis ta maha tema jalgade ette ning ütles talle: "Issand, oleksid sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!"
Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus ta vaimus ja võpatas.
Ja ta ütles: "Kuhu te olete ta pannud?" Nad ütlesid temale: "Issand, tule ja vaata!"
Jeesus nuttis.
Siis ütlesid juudid: "Vaata, kuidas ta teda armastas!"
Aga mõned nende seast ütlesid: "Kas tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?"
Siis Jeesus ärritus taas iseeneses ning tuli haua juurde. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.
Jeesus ütleb: "Tõstke kivi ära!" Siis ütleb surnu õde Marta temale: "Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!"
Jeesus ütleb temale: "Eks ma öelnud sulle: kui sa usuksid, saaksid sa näha Jumala au?"
Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis oma silmad üles ja ütles: "Ma tänan sind, Isa, et sa mind oled kuulnud!
Mina ju teadsin, et sa mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, ma räägin, et nad usuksid, et sina mind oled läkitanud!"
Ja kui ta seda oli öelnud, hüüdis ta suure häälega: "Laatsarus, tule välja!"
Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud. Jeesus ütleb neile: "Päästke ta lahti ja laske ta minna!"