Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 29 Ja vilistid kogusid kõik oma väehulgad Afekisse, aga Iisrael oli leeris Jisreelis oleva allika juures.Vilistide vürstid liikusid edasi sadade ja tuhandete kaupa, aga Taavet ja tema mehed liikusid viimastena ühes Aakisega.
Ja vilistide vürstid küsisid: "Mis heebrealased need on?" Aga Aakis vastas vilistide vürstidele: "Eks see ole Taavet, Iisraeli kuninga Sauli sulane, kes minu juures on olnud need päevad või aastad? Mina ei ole leidnud temas mitte midagi halba alates päevast, mil ta kargas minu juurde, kuni tänapäevani!"
Ent vilistide vürstid vihastusid tema peale ja vilistide vürstid ütlesid temale: "Lase mees pöördub ümber ja läheb tagasi oma paika, kuhu sa teda oled määranud; ta ärgu tulgu ühes meiega sõtta, et ta sõjas ei saaks meie vastaseks. Sest millega ta saaks ennast teha oma isandale meelepäraseks? Muidugi nende meeste peadega, kes siin on!
Kas ta pole mitte see Taavet, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: "Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!"?"
Siis Aakis kutsus Taaveti ja ütles temale: "Nii tõesti kui Jehoova elab, oled sina õige ja see on minu silmis hea, et sa leeris ühes minuga lähed ja tuled, sest ma ei ole sinus leidnud kurja alates päevast, mil sa tulid minu juurde, kuni tänapäevani; aga vürstide silmis sa ei kõlba!
Pöördu nüüd tagasi ja mine rahuga, et sa ei teeks kurja vilistide silmis!"
Ja Taavet küsis Aakiselt: "Aga mida ma siis olen teinud ja mida sa oled leidnud oma sulases alates päevast, mil ma tulin su teenistusse, kuni tänapäevani, et ma ei või tulla ja võidelda oma isanda kuninga vaenlaste vastu?"
Aga Aakis kostis ning ütles Taavetile: "Ma tean, et sa minu silmis oled hea nagu Jumala ingel; kuid vilistide vürstid on öelnud: tema ärgu tulgu ühes meiega sõtta!
Ja nüüd tõuse hommikul vara üheskoos oma isanda sulastega, kes on tulnud ühes sinuga; kui olete tõusnud hommikul vara ja läheb valgeks, siis minge ära!"
Ja Taavet tõusis vara, tema ja ta mehed, et hommikul minna teele tagasi vilistide maale; vilistid aga läksid üles Jisreeli.
1. Saamueli 30 Kui Taavet ja tema mehed jõudsid kolmandal päeval Siklagi, olid amalekid tunginud kallale Lõunamaale ja Siklagile; nad olid Siklagi vallutanud ja tulega ära põletanud.
Naised, kes seal olid olnud, niihästi pisikesed kui suured, olid nad viinud vangi; nad ei olnud surmanud kedagi, vaid viinud kaasa ja läinud oma teed.
Ja kui Taavet oma meestega jõudis linna, vaata, siis oli see tulega põletatud, nende naised ja pojad ja tütred aga vangi viidud!
Siis Taavet ja rahvas, kes oli ühes temaga, tõstsid häält ja nutsid, kuni nad enam ei jõudnud nutta.
Vangi viidud olid ka Taaveti mõlemad naised, Ahinoam, jisreellanna, ja Abigail, karmellase Naabali naine.
Ja Taavetil oli väga kitsas käes, sest rahvas lubas teda kividega surnuks visata, sellepärast et kogu rahvas oli hinges kibestunud, igaüks oma poegade ja tütarde pärast; aga Taavet kinnitas ennast Jehoovas, oma Jumalas.
Ja Taavet ütles preester Ebjatarile, Ahimeleki pojale: "Too mulle ometi õlarüü!" Ja Ebjatar tõi Taavetile õlarüü.
Ja Taavet küsis Jehoovalt, öeldes: "Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?" Ja ta vastas temale: "Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti!"
Ja Taavet läks, tema ja need kuussada meest, kes olid ühes temaga, ja nad jõudsid kuni Besori jõeni, kuhu muist jäi peatuma.
Aga Taavet jätkas tagaajamist, tema ja nelisada meest, kuna peatuma jäi kakssada meest, kes olid väsinud Besori jõe ületamiseks.
Nad leidsid väljalt ühe Egiptuse mehe ja viisid selle Taaveti juurde; ja nad andsid temale leiba süüa ja vett juua.
Ja nad andsid temale tüki viigimarjakakku ja kaks rosinakakku; ta sõi ja ta vaim virgus, sest ta ei olnud kolm päeva ja kolm ööd leiba söönud ega vett joonud.
Ja Taavet küsis temalt: "Kelle oma sa oled ja kust sa pärit oled?" Ja ta vastas: "Mina olen Egiptuse poiss, Amaleki mehe sulane, ja mu isand jättis mind maha, sellepärast et ma kolm päeva tagasi jäin haigeks.
Me tungisime kallale kreetide Lõunamaale, ja sellele, mis kuulub Juudale, ja Kaalebi Lõunamaale, ja me põletasime tulega Siklagi!"
Ja Taavet küsis temalt: "Kas tahad mind viia selle röövjõugu juurde?" Ja ta vastas: "Vannu mulle Jumala juures, et sa mind ei tapa ega loovuta mu isanda kätte, siis ma viin sind selle röövjõugu juurde!"
Ja ta viis teda, ja vaata, nad olid laiali üle kogu maa söömas, joomas ja pidutsemas kõige selle suure saagi pärast, mille nad olid võtnud vilistide maalt ja Juudamaalt.
Ja Taavet lõi neid puhtest kuni teise päeva õhtuni; neist ei pääsenud muud kui ainult nelisada noort meest, kes istusid kaamelite selga ja põgenesid.
Ja Taavet päästis kõik, mis amalekid olid võtnud; Taavet päästis ka oma mõlemad naised.
Neile ei jäänud midagi vajaka, ei vähemast ega suuremast, ei poegadest ega tütardest, ei saagist ega muust, mida nad neilt olid võtnud - Taavet tõi kõik tagasi!
Ja Taavet võttis kõik pudulojused ja veised, ja nad ajasid neid muu karja ees ning ütlesid: "See on Taaveti saak!"
Ja Taavet tuli nende kahesaja mehe juurde, kes olid väsinud, et järgneda Taavetile, ja olid jäetud Besori jõe äärde; ja need tulid vastu Taavetile ja rahvale, kes oli ühes temaga; Taavet lähenes rahvale ja küsis, kuidas nende käsi käib.
Aga kõik pahad ja kõlvatud meeste hulgast, kes olid käinud ühes Taavetiga, võtsid sõna ja ütlesid: "Sellepärast et nad ei tulnud ühes meiega, ei anna me neile saagist, mida oleme päästnud, mitte midagi muud kui igaühele ainult ta naise ja lapsed; viigu nad need ja mingu!"
Aga Taavet ütles: "Mu vennad, ärge tehke nõnda sellega, mis Jehoova meile on andnud; tema hoidis meid ja andis meie kätte selle röövjõugu, kes tuli meile kallale.
Kes küll kuulaks teid selles asjas? Sest missugune on selle osa, kes läheb sõtta, niisugune on ka selle osa, kes jääb varustuse juurde! See tuleb jaotada ühetasa!"
Ja nõnda jäigi alates sellest päevast ja edaspidi: sest ta tegi selle seaduseks ja õiguseks Iisraelis kuni tänapäevani.
Ja kui Taavet tuli Siklagi, siis ta läkitas saagist Juuda vanemaile, oma sõpradele, öeldes: "Vaata, siin on teile tervitusand Jehoova vaenlastelt saadud saagist!" -
neile, kes olid Peetelis, Lõunamaa Raamotis, Jattiris,
Aroeris, Sifmotis, Estemoas,
Raakalis, jerahmeellaste linnades, keenlaste linnades,
Hormas, Boor-Aasanis, Atakis
ja Hebronis, ja samuti and kõigisse paigusse, kus Taavet ise ja ta mehed olid käinud.
1. Saamueli 31 Aga vilistid sõdisid Iisraeli vastu; ja Iisraeli mehed põgenesid vilistide eest ning langesid mahalööduina Gilboa mäele.
Ja vilistid tungisid kallale Saulile ja tema poegadele; ja vilistid lõid maha Joonatani, Abinadabi ja Malkisuua, Sauli pojad.
Taplus Sauli vastu oli äge; kui ammukütid leidsid tema, kartis ta väga kütte.
Ja Saul ütles oma sõjariistade kandjale: "Tõmba oma mõõk välja ja pista mind sellega läbi, et need ümberlõikamatud ei tuleks ega pistaks mind läbi ega teeks minuga nurjatust!" Aga tema sõjariistade kandja ei tahtnud, sest ta kartis väga. Siis võttis Saul ise mõõga ja kukutas ennast selle otsa.
Ja kui tema sõjariistade kandja nägi, et Saul oli surnud, siis kukutas ka tema ennast oma mõõga otsa ja suri ühes temaga.
Nõnda surid Saul ja tema kolm poega ja tema sõjariistade kandja, ühtlasi ka kõik tema mehed selsamal päeval.
Kui Iisraeli mehed, kes olid siinpool orgu ja siinpool Jordanit, nägid, et Iisraeli mehed olid põgenenud ja et Saul ja tema pojad olid surnud, siis nad jätsid linnad maha ja põgenesid, ja vilistid tulid ning asusid neisse.
Ja kui vilistid teisel päeval tulid mahalööduid paljaks riisuma, siis leidsid nad Sauli ja tema kolm poega langenuina Gilboa mäelt.
Nad raiusid tema pea maha ja riisusid ta sõjariistad ning läkitasid ringi mööda vilistide maad, kuulutama rõõmusõnumit nende ebajumalate kojas ja rahva hulgas.
Ja nad panid tema sõjariistad Astarte kotta, aga tema laiba nad riputasid Beet-Saani müürile.
Aga kui Gileadi Jaabesi elanikud kuulsid, mida vilistid olid teinud Sauliga,
siis nad võtsid kätte, kõik vahvad mehed, ja läksid kogu öö ning võtsid Sauli laiba ja tema poegade laibad Beet-Saani müürilt; siis nad tulid Jaabessi ja põletasid need seal.
Seejärel nad võtsid nende luud ja matsid Jaabessi tamariskipuu alla ning paastusid seitse päeva.
Psalm 68 Seal on Benjamin, noorim, nende juhataja, Juuda peamehed oma hulkadega, Sebuloni peamehed, Naftali peamehed!
Sinu Jumal seadis sulle võimuse! Kinnita, Jumal, mis sa meie heaks oled teinud!
Sinu Jeruusalemma templi pärast toogu kuningad sulle ande!
Taltsuta elajas pilliroos, rahvaste vasikate seas härgade kari, kes roomab hõbetükkide pärast! Jumal pillutab rahvad, kes igatsevad lahinguid!
Suured isandad tulevad Egiptusest, Etioopia sirutab rutuga oma käed Jumala poole!
Teie ilmamaa kuningriigid, laulge Jumalale, mängige Issandale kiitust, sela,
temale, kes sõidab taevaste taevas, mis on muistsest ajast! Ennäe, tema annab kuulda oma häält, võimast häält!
Andke Jumalale võimus! Tema kõrgus on Iisraeli üle ja tema võimus pilvedes!
Johannese 19 Pärast seda ütleb Jeesus, teades, et kõik juba on lõpetatud, et Kiri täide läheks: "Mul on janu!"
Seal seisis astja täis äädikat. Siis nad pistsid äädikaga täidetud käsna iisopi otsa ja panid selle tema suu ette.
Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles ta: "See on lõpetatud!" Ja ta nõrgutas pead ning heitis hinge.
Aga et oli valmistuspäev ja et kehad ei jääks hingamispäevaks ristile - sest see hingamispäev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud murtaks ja nad maha võetaks.
Siis tulid sõjamehed ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes ühes temaga olid risti löödud.
Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid ta juba surnud olevat, ei murdnud nad tema sääreluid,
vaid üks sõjameestest pistis odaga tema küljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett.
Ja see, kes seda nägi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on tõsi, ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: "Tema luid ärgu murtagu!"
Ja taas ütleb teine Kiri: "Nad saavad näha, kellesse nad on pistnud!"
Aga pärast seda Joosep Arimaatiast, kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, kartusest juutide eest, palus Pilaatuselt, et ta tohiks maha võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus andis temale loa. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu maha.
Nikodeemuski, kes varem oli öösel Jeesuse juurde tulnud, tuli ja tõi segatud mürri ja aaloet ligi sada naela.
Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta linastesse riietesse lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmisviis.
Aga seal paigas, kus ta oli risti löödud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.
Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistuspäeva pärast; sest see haud oli lähedal.
Johannese 20 Aga nädala esimesel päeval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja näeb, et kivi on haua eest ära võetud.
Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: "Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!"
Siis läksid välja Peetrus ja teine jünger ja tulid hauale.
Aga nad jooksid mõlemad üheskoos, ja teine jünger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja jõudis enne hauale.
Ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat; aga ta ei läinud sisse.
Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,
ja higirätiku, mis oli tema pea peal olnud, et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokku mähitud teises kohas.
Siis läks sisse ka teine jünger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja nägi ja uskus.
Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et tema pidi surnuist üles tõusma.