Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 26 Ja siiflased tulid Gibeasse Saulile ütlema: "Eks Taavet varja ennast Hakila künkal, ida pool tühja maad?"Ja Saul võttis kätte ning läks alla Siifi kõrbe, ja ühes temaga kolm tuhat Iisraeli valitud meest, et otsida Taavetit Siifi kõrbest.
Ja Saul lõi leeri üles Hakila künkale, mis on tee ääres ida pool tühja maad. Aga Taavet viibis kõrbes ja kui ta sai aru, et Saul oli tulnud kõrbe temale järele,
siis Taavet läkitas maakuulajaid ja sai teada, et Saul oli tõesti tulnud.
Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankrite leeris ja rahvas oli leeris tema ümber.
Taavet võttis sõna ja rääkis hetiit Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, öeldes: "Kes tuleb ühes minuga Sauli juurde leeri?" Ja Abisai vastas: "Mina tulen ühes sinuga!"
Nii tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juurde, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankrite leeris ja tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.
Ja Abisai ütles Taavetile: "Jumal on täna andnud sinu vaenlase su kätte! Ja nüüd luba ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja!"
Aga Taavet vastas Abisaile: "Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Jehoova võitu külge?"
Ja Taavet ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, lööb Jehoova kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa!
Jehoova pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Jehoova võitu külge! Aga võta nüüd piik, mis on ta peatsis, ja veekruus, ja lähme!"
Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Jehoova oli lasknud tulla nende peale raske une.
Seejärel läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.
Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: "Eks sa vasta, Abner?" Ja Abner kostis ning küsis: "Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?"
Ja Taavet ütles Abnerile: "Eks sa ole mees? Kes on Iisraelis sinu sarnane? Aga miks sa ei valvanud oma isandat kuningat? Sest keegi rahva hulgast tuli hukkama kuningat, su isandat!
Ei ole hea see asi, mis sa oled teinud! Nii tõesti kui Jehoova elab: te olete surmalapsed, et te ei ole valvanud oma isandat, Jehoova võitut! Ja nüüd vaata, kus on kuninga piik ja veekruus, mis olid ta peatsis?"
Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: "Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?" Ja Taavet vastas: "See on minu hääl, mu isand kuningas!"
Ja ta ütles: "Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?
Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Jehoova on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Jehoova ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Jehoova pärisosasse kuuluvusest, öeldes: mine teeni teisi jumalaid!
Aga nüüd ärgu voolaku mu veri mitte maha Jehoova palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainust kirpu, otsekui ajaks ta mägedes taga põldpüüd!"
Siis ütles Saul: "Ma olen pattu teinud! Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üpris väga!"
Ja Taavet kostis ning ütles: "Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!
Jehoova tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Jehoova andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Jehoova võitu külge.
Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Jehoova silmis ja ta päästku mind igast hädast!"
Ja Saul ütles Taavetile: "Ole õnnistatud, mu poeg Taavet! Mida sa iganes teed, see õnnestub sul!" Siis Taavet läks oma teed ja Saul läks tagasi koju.
1. Saamueli 27 Ja Taavet mõtles südames: "Ühel päeval ma saan ometi otsa Sauli käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistide maale, siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli rajadest ja nõnda ma pääsen tema käest."
Taavet võttis kätte ja läks, tema ja kuussada meest, kes olid ühes temaga, Gati kuninga Aakise, Maoki poja juurde.
Ja Taavet jäi Aakise juurde Gatti, tema ja ta mehed, igaüks oma perega, Taavetil tema kaks naist: jisreellanna Ahinoam, ja Abigail, karmellase Naabali naine.
Kui Saulile teatati, et Taavet oli põgenenud Gatti, siis ta ei otsinud teda enam.
Ja Taavet ütles Aakisele: "Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis lase anda mulle paik ühes lagendiku linnas, et ma seal võiksin elada. Sest miks peaks su sulane elama ühes sinuga kuningalinnas?"
Nii andis Aakis temale selsamal päeval Siklagi. Sellepärast on Siklag tänapäevani Juuda kuningate päralt.
Ja aega, mis Taavet elas vilistide maal, oli aasta ja neli kuud.
Taavet läks siis oma meestega ja nad tungisid kallale gesurlastele, girslastele ja amalekkidele, sest need olid maa elanikud muistsest ajast kuni Suuri teelahkmeni ja kuni Egiptusemaani.
Ja Taavet hävitas maa ega jätnud elama ei meest ega naist; aga ta võttis pudulojused, veised, eeslid, kaamelid ja riided, pöördus siis tagasi ja tuli Aakise juurde.
Ja kui Aakis küsis: "Kuhu te täna röövretke tegite?" siis vastas Taavet: "Juuda Lõunamaale" või "jerahmeellaste Lõunamaale" või "keenlaste Lõunamaale."
Taavet ei jätnud elama ei meest ega naist, et tuua neid Gatti, sest ta mõtles: "Muidu võiksid need meist jutustada ja öelda: Taavet tegi nõnda ja niisugune oli ta viis kogu selle aja, mis ta elas vilistide väljadel!"
Aga Aakis uskus Taavetit ja mõtles: "Ta on teinud ennast hoopis vastumeelseks oma rahva juures Iisraelis ja jääb igavesti mulle sulaseks."
1. Saamueli 28 Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: "Tea, et sul tuleb ühes minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!"
Ja Taavet ütles Aakisele: "Hea küll! Sa saad ka teada, mida su sulane suudab teha!" Ja Aakis ütles Taavetile: "Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead!"
Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta omasse linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.
Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.
Aga kui Saul nägi vilistide leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.
Ja Saul küsis Jehoovalt, aga Jehoova ei vastanud temale ei unenägude, Uurimi ega prohvetite läbi.
Siis Saul ütles oma sulastele: "Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!" Ja ta sulased ütlesid temale: "Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine!"
Siis Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest ühes temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: "Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!"
Aga naine vastas temale: "Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad! Miks tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?"
Aga Saul vandus temale Jehoova juures, öeldes: "Nii tõesti kui Jehoova elab, selle asja eest ei taba sind karistus!"
Naine küsis: "Keda pean laskma tõusta su ette?" Ja ta vastas: "Lase Saamuel tõusta mu ette!"
Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: "Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!"
Aga kuningas ütles temale: "Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!" Ja naine ütles Saulile: "Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat!"
Siis ta küsis temalt: "Kuidas ta välja näeb?" Ja ta vastas: "Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas!" Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.
Ja Saamuel küsis Saulilt: "Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?" Ja Saul vastas: "Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi! Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema!"
Aga Saamuel ütles: "Mispärast sa küsid minult, kui Jehoova on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?
Jehoova on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Jehoova on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile!
Et sa ei ole kuulanud Jehoova häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis on nüüd Jehoova teinud seda sinule.
Jehoova annab ka Iisraeli ühes sinuga vilistide kätte ja homme oled sa ühes oma poegadega minu juures! Jehoova annab vilistide kätte ka Iisraeli leeri!"
Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu! Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.
Aga naine tuli Sauli juurde, ja nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: "Vaata, su ümmardaja kuulis su häält ja ma võtsin oma elu iseenese kätte ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid!
Ja nüüd kuule ometi ka sina oma ümmardaja häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!"
Aga ta keeldus ja ütles: "Mina ei söö!" Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.
Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.
Ja ta tõi Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.
Psalm 68 Meil on Jumal, kes päästab, ja Jehoova Issand, kellel on surmast väljapääsutee!
Aga Jumal peksab puruks oma vaenlaste pea ja nende karvase pealae, kes oma süütegudes kõnnivad!
Issand on öelnud: ma toon nad tagasi Baasanist, ma toon nad tagasi mere sügavusist,
et sa kastaksid oma jala verre ja su koerte keel saaks oma osa su vaenlastest!
Su pidurongi nähakse, oh Jumal, su pidurongi pühamus, mu Jumal ja mu kuningas!
Ees käivad lauljad, taga keelpillimängijad, keskel trummilööjad neitsid!
Rahvakogudes tänage Jumalat, tänage Issandat, teie, kes olete Iisraeli allikalt!
Johannese 19 Siis Pilaatus võttis Jeesuse ja laskis teda rooskadega peksta.
Ja sõjamehed punusid kibuvitstest krooni ja panid selle temale pähe ja riietasid teda purpurkuuega
ja tulid tema juurde ja ütlesid: "Tere, juutide kuningas!" Ja nad lõid teda kõrva äärde.
Siis Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia temast ühtki süüd!"
Siis tuli Jeesus välja ja kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus ütles neile: "Ennäe inimest!"
Kui nüüd ülempreestrid ja sulased teda nägid, kisendasid nad ning ütlesid: "Löö risti! Löö risti!" Pilaatus ütles neile: "Võtke teie tema ja lööge ta risti, sest mina ei leia temast süüd!"
Juudid vastasid temale: "Meil on käsuõpetus, ja käsu järgi ta peab surema, sest ta on enese teinud Jumala Pojaks!"
Kui nüüd Pilaatus seda sõna kuulis, kartis ta veel enam.
Ja ta läks jälle kohtukotta ja ütleb Jeesusele: "Kust sa oled?" Aga Jeesus ei andnud temale vastust.
Siis ütleb Pilaatus temale: "Kas sa ei räägi minuga? Eks sa tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja meelevald sind risti lüüa?"
Jeesus kostis: "Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt; sellepärast on sellel, kes mind sinu kätte andis, suurem patt!"
Sellest alates püüdis Pilaatus teda vabaks lasta. Aga juudid kisendasid ning ütlesid: "Kui sa selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber! Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!"
Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, viis ta Jeesuse välja ja istus maha kohtujärjele sinna paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, aga heebrea keeli Gabbataks.
Aga oli paasapüha valmistuspäev, arvata kuues tund. Ja tema ütles juutidele: "Ennäe teie kuningat!"
Aga nad kisendasid: "Vii ära, vii ära, löö ta risti!" Pilaatus ütleb neile: "Kas ma pean teie kuninga risti lööma?" Ülempreestrid vastasid: "Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!"
Siis ta andis tema nende kätte risti lüüa. Ja nad võtsid Jeesuse.
Ja tema kandis ise oma risti ning väljus nõndanimetatud Pealae asemele, mida heebrea keeli hüütakse Kolgataks.
Seal nad lõid ta risti ja teised kaks temaga, teise teisele poole, aga Jeesuse keskele.
Aga Pilaatus kirjutas ka pealkirja ja pani selle risti külge; ja sellele oli kirjutatud: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas!"
Seda pealkirja luges nüüd palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna ligi. Ja pealkiri oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeli.
Siis ütlesid juutide ülempreestrid Pilaatusele: "Ära kirjuta "Juutide kuningas", vaid: "Ta on öelnud: mina olen juutide kuningas!"
Pilaatus kostis: "Mis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!"
Kui nüüd sõjamehed Jeesuse olid risti löönud, võtsid nad tema riided ja tegid neli osa, igale sõjamehele ühe osa, ja kuue; kuub aga oli õmbluseta, ülemisest äärest alumiseni ühes tükis kootud.
Siis nad ütlesid üksteisele: "Ärgem kiskugem seda lõhki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!" - et läheks täide Kiri, mis ütleb: "Nad on mu riided isekeskis jaganud ja minu kuue kohta liisku heitnud!" Seda sõjamehed tegidki.
Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja ta ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.
Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, ütleb ta emale: "Naine, vaata, see on su poeg!"
Pärast ta ütleb jüngrile: "Vaata, see on su ema!" Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta.