Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 24 Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse.Ja kui Saul tuli viliste jälitamast, siis teatati temale ning öeldi: "Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrbes!"
Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt.
Ja kui ta jõudis tee ääres olevate pudulojuste tarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises osas.
Ja Taaveti mehed ütlesid temale: "Näe, see on päev, millest Jehoova sulle on kõnelnud: vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!" Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma.
Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud,
ja ta ütles oma meestele: "Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Jehoova võitu."
Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed.
Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: "Mu isand kuningas!" Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.
Ja Taavet ütles Saulile: "Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: vaata, Taavet otsib su õnnetust?
Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Jehoova andis sind täna koopas minu kätte! Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Jehoova võitu!
Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!
Jehoova mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Jehoova maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse,
nagu ütleb muistse põlve vanasõna: "Õelaist väljub õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!"
Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, üht kirpu!
Jehoova olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!"
Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: "Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?" Ja Saul tõstis häält ja nuttis.
Ja ta ütles Taavetile: "Sina oled õiglasem minust, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!
Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Jehoova andis mind su kätte, sa siiski ei tapnud mind!
Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära minna? Jehoova tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!
Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et Iisraeli kuningriik püsib sinu käes!
Aga nüüd vannu mulle Jehoova juures, et sa ei hukka mu järeltulevat sugu ega kaota minu nime mu isakojast!"
Ja Taavet vandus Saulile. Siis Saul läks koju, aga Taavet ja tema mehed läksid üles mäelinnusesse.
1. Saamueli 25 Saamuel suri, ja kogu Iisrael kogunes kokku ja leinas teda, ja nad matsid tema ta kodupaika Raamasse. Aga Taavet võttis kätte ja läks alla Paarani kõrbe.
Ja Maonis oli mees, kelle tööjärg oli Karmelis, ja see mees oli väga rikas: temal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse; ta oli Karmelis oma pudulojuseid niitmas.
Mehe nimi oli Naabal, ja ta naise nimi Abigail; naisel oli hea mõistus ja ilus välimus, mees aga oli karm ja tegude poolest kuri; ta oli kaaleblane.
Kui Taavet kõrbes kuulis, et Naabal niitis oma pudulojuseid,
siis läkitas Taavet kümme noort meest, ja Taavet ütles noortele meestele: "Minge üles Karmelisse, ja kui te jõuate Naabali juurde, siis küsige temalt minu nimel, kuidas ta käsi käib
ja öelge mu vennale nõnda: rahu olgu sinule ja rahu su kojale ja rahu kõigele, mis sul on!
Ma olen nüüd kuulnud, et sul on lambaniitjad. Sinu karjased on ju olnud meie juures: me pole neid mõnitanud ega ole neilt midagi kadunud kõigel sel ajal, mis nad olid Karmelis.
Küsi oma poistelt, küll nad jutustavad sulle! Leidku siis need noored mehed armu sinu silmis, sest me oleme ju tulnud heal päeval! Anna nüüd oma sulastele ja oma pojale Taavetile, mis sul juhtub käepärast olema!"
Ja Taaveti noored mehed tulid ning rääkisid Taaveti nimel Naabalile kõik needsamad sõnad ja jäid ootama.
Aga Naabal kostis Taaveti sulastele ja ütles: "Kes on Taavet, kes on Iisai poeg? Nüüdsel ajal on palju sulaseid, kes kargavad ära oma isandate juurest!
Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?"
Siis Taaveti noored mehed pöördusid ümber oma teekonnal ja läksid tagasi; ja nad tulid ning andsid temale edasi kõik need sõnad.
Siis ütles Taavet oma meestele: "Pange igaüks oma mõõk vööle!" Nad panid igaüks oma mõõga vööle ja Taavet ise pani ka oma mõõga vööle. Ja nad läksid Taaveti järel, ligi nelisada meest, kuna kakssada jäi asjade juurde.
Aga Abigailile, Naabali naisele, teatas üks poistest, öeldes: "Vaata, Taavet läkitas käskjalad kõrbest meie isandat tervitama, aga tema kärkis nendega!
Need mehed olid meie vastu väga head, nad ei mõnitanud meid ega kadunud meilt midagi kõigel sel ajal, mil väljal olles rändasime nende juures.
Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval, kõige selle aja, mis me olime nende juures pudulojuseid karjatamas.
Nüüd siis tea, ja vaata, mida sa saad teha, sest midagi kurja on otsustatud meie isanda ja kogu ta koja vastu; aga ta ise on ju paharetipoeg, tema enesega ei saa rääkida!"
Siis Abigail ruttas ja võttis kakssada leiba, kaks lähkrit viina, viis valmistatud lammast, viis mõõtu kõrvetatud teri, sada rosinakakku ja kakssada viigimarjakakku ning pani need eeslite selga.
Ja ta ütles oma poistele: "Minge minu eel, vaata, ma tulen teie järel!" Aga oma mehele Naabalile ta sellest ei rääkinud.
Ja kui ta siis sõitis eesli seljas ja läks mäe varjus alla, vaata, siis tulid Taavet ja tema mehed temale vastu ja ta kohtas neid.
Aga Taavet oli öelnud: "Tõesti, ma olen asjatult hoidnud kõike seda, mis sellel kõrbes oli, nõnda et midagi ei kadunud kõigest sellest, mis tal oli; ja tema tasub mulle head kurjaga!
Jumal tehku Taavetiga ükskõik mida, kui ma kõigist, kes tal on, hommikuks alles jätan veel mõne meesolendi!"
Ja kui Abigail nägi Taavetit, siis ta laskus kähku eesli seljast ja heitis Taaveti ette silmili ning kummardas maani.
Ta langes tema jalgade juurde ja ütles: "Minu peal on süü, mu isand! Lase nüüd oma ümmardaja su kuuldes rääkida ja kuule oma ümmardaja sõnu!
Ärgu mu isand ometi hooligu sellest kõlvatust mehest Naabalist; sest nagu nimi, nõnda on ta ise - Naabal on ta nimi ja rumal ta on! Aga mina, su ümmardaja, ei näinud mitte mu isanda noori mehi, keda sa olid läkitanud.
Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, keda Jehoova on takistanud sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!
Ja nüüd antagu see and, mis su ümmardaja on toonud mu isandale, noortele meestele, kes käivad mu isanda kannul!
Anna siis andeks oma ümmardaja üleastumine! Sest Jehoova teeb tõesti mu isandale ühe kindla koja, sellepärast et mu isand võitleb Jehoova võitlusi! Ja kurja ei leita sinus kogu su eluajal!
Ja kui keegi tõuseks sind taga ajama ja su hinge püüdma, siis on mu isanda hing seotud elavate kimpu Jehoova, su Jumala juures; aga su vaenlaste hinged ta lingutab lingupesast välja!
Ja kui Jehoova teeb mu isandale kõike seda head, millest ta sulle on rääkinud, ja määrab sind Iisraelile vürstiks,
siis ärgu saagu see sulle komistuseks ega mu isandale südametunnistuse piinaks, et oleksid põhjuseta valanud verd ja mu isand oleks aidanud iseennast! Ja kui Jehoova teeb mu isandale head, siis mõtle oma ümmardajale!"
Ja Taavet ütles Abigailile: "Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!
Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!
Aga tõepoolest, nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kes mind on keelanud sulle kurja tegemast, kui sa mitte poleks rutanud ja mulle vastu tulnud, ei oleks Naabalile koiduajaks alles jäänud ühtki meesolendit!"
Siis võttis Taavet tema käest vastu, mis ta temale oli toonud, ja ütles temale enesele: "Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge!"
Kui Abigail tuli Naabali juurde, vaata, siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu! Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnud, seepärast ta ei jutustanud temale midagi, ei vähemat ega rohkemat, enne kui hommik koitis.
Aga hommikul, kui Naabalist oli viin haihtunud, jutustas ta naine temale neist asjust; siis suri tal süda rinnus ja ta otsekui kivines!
Ja ligi kümne päeva pärast lõi Jehoova Naabalit, nõnda et ta suri.
Kui Taavet kuulis, et Naabal oli surnud, ütles tema: "Õnnistatud olgu Jehoova, kes on lahendanud minu teotuse riiuasja, mille Naabal põhjustas, ja kes on hoidnud oma sulast kurja tegemast! Naabali kurjuse aga tasus Jehoova ta enese pea peale!" Siis Taavet läkitas käskjalad ja käskis öelda Abigailile, et ta tahab võtta teda enesele naiseks.
Ja Taaveti sulased tulid Abigaili juurde Karmelisse ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Taavet läkitas meid sinu juurde, et võtta sind enesele naiseks!"
Siis ta tõusis ja kummardas silmili maha ning ütles: "Vaata, su ümmardaja on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu!"
Ja Abigail tõusis kiiresti ning sõitis eesli seljas, samuti tema viis tüdrukut, kes käisid ta kannul; ta järgnes Taaveti käskjalgadele ja sai tema naiseks.
Ahinoami võttis Taavet Jisreelist ja nõnda said need mõlemad tema naisteks.
Saul aga oli andnud oma tütre Miikali, Taaveti naise, Paltile, Laisi pojale, kes oli pärit Gallimist.
Psalm 68 Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid, sadas Salmonil lund!
Baasani mägi on Jumala mägi, Baasani mägi on kühmuline mägi!
Mispärast te, kühmulised mäed, vaatate kadedusega sellele mäele, mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks? Tõesti, Jehoova tahab seal elada igavesti!
Jumala sõjavankreid on musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid! Issand on nende keskel, Siinai on pühamus!
Sina läksid üles kõrgele, sa viisid vangid vangi, sa võtsid ande inimeste seast; kangekaelsedki tahavad elada Jehoova Jumala juures!
Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste! Sela.
Johannese 18 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: "Eks sinagi ole tema jüngrite seast?" Tema salgas ja ütles: "Mina ei ole!"
Üks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: "Kas mina sind ei näinud ühes temaga aias?"
Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.
Siis nad viisid Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta; aga see oli puhteajal. Ja nad ise ei läinud kohtukotta, et nad ei rüvetuks, vaid võiksid süüa paasatalle.
Siis läks Pilaatus välja nende juurde ja ütles: "Mis teil on kaebamist selle inimese peale?"
Nemad vastasid ning ütlesid temale: "Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks andnud teda sinu kätte!"
Siis ütles Pilaatus neile: "Võtke teie ta ja mõistke oma käsuõpetuse järgi kohut tema üle!" Juudid ütlesid temale: "Meil ei ole luba kedagi tappa!" -
et täide läheks Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta tähendas, millist surma ta sureb.
Siis läks Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles temale: "Oled sina juutide kuningas?"
Jeesus vastas: "Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda minust öelnud?"
Pilaatus vastas: "Egas ma juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on sind andnud minu kätte. Mis sa oled teinud?"
Jeesus kostis: "Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole mu riik mitte siit!"
Siis ütles Pilaatus temale: "Siis oled sina ometi kuningas?" Jeesus vastas: "Jah, olen, sest mina olen kuningas! Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!"
Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde ja ütles neile: "Mina ei leia temast ühtki süüd!
Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen juutide kuninga?"
Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: "Mitte teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli röövel.