Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 21 Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.Ja Taavet jõudis Nobesse preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: "Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi ühes sinuga?"
Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: "Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha. Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!"
Aga preester kostis Taavetile ja ütles: "Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!"
Taavet kostis preestrile ja ütles temale: "Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varemail retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub!"
Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui vaateleivad, mis võetakse Jehoova eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
Aga seal oli sel päeval Jehoova ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, Doeg nimi, edomlane, Sauli karjaste ülem.
Ja Taavet ütles Ahimelekile: "Kas on sul siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline."
Ja preester ütles: "Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see." Ja Taavet ütles: "Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!"
Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.
Aga Aakisele ütlesid tema sulased: "Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: "Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat?"
Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
Siis ütles Aakis oma sulastele: "Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast toote teda minu juurde?
Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema mu kotta?"
1. Saamueli 22 Ja Taavet läks sealt ära ning pääses Adullami koopasse. Kui tema vennad ja kogu ta isa pere sellest kuulsid, läksid nad sinna alla tema juurde.
Ja ta juurde kogunesid kõik, kel oli kitsas käes, kel oli võlausaldaja, kes olid hinges kibestunud, ja ta sai nende pealikuks; tema juures oli ligi nelisada meest.
Sealt läks Taavet Moabi Mispasse ja ütles Moabi kuningale: "Luba mu isa ja ema tulla seniks teie juurde, kuni ma saan teada, mis Jumal minuga teeb!"
Siis ta viis nad Moabi kuninga ette ja nad elasid tema juures kogu selle aja, mis Taavet oli mäelinnuses.
Aga prohvet Gaad ütles Taavetile: "Ära jää mäelinnusesse, lahku sealt ja mine Juudamaale!" Ja Taavet läks ning tuli Haareti metsa.
Ja Saul sai kuulda, et Taavet ja temaga ühes olevad mehed olid avastatud; Saul istus Gibeas tamariskipuu all künkal, piik käes, ja kõik ta sulased seisid ta juures.
Ja Saul ütles oma sulastele, kes seisid ta juures: "Kuulge ometi, benjaminlased! Kas annab ka Iisai poeg teile kõigile põlde ja viinamägesid? Kas ta paneb teid kõiki tuhande- ja sajapealikuiks,
et te kõik peate vandenõu minu vastu? Mitte ükski ei ole ilmutanud mu kõrvale, et mu poeg on teinud liidu Iisai pojaga! Mitte ükski teist ei ole mures minu pärast, et ta ilmutaks mu kõrvale, et mu poeg on ässitanud mu sulast mind varitsema, nagu see praegu on!"
Siis vastas edomlane Doeg, kes seisis Sauli sulaste juures, ja ütles: "Ma nägin Iisai poja tulevat Nobesse Ahituubi poja Ahimeleki juurde,
kes küsis Jehoovalt temale nõu, andis temale teerooga ja vilist Koljati mõõga."
Siis kuningas läkitas kutsuma preester Ahimelekit, Ahituubi poega, ja kogu ta isa sugu, kes oli preestreiks Nobes; ja need kõik tulid kuninga juurde.
Ja Saul ütles: "Kuule nüüd, Ahituubi poeg!" Ja see vastas: "Siin ma olen, mu isand!"
Ja Saul küsis temalt: "Mispärast te olete pidanud vandenõu minu vastu, sina ja Iisai poeg, et sa andsid temale leiba ja mõõga ja küsisid Jumalalt temale nõu, selleks et ta tõuseks mind varitsema, nagu see praegu on?"
Ja Ahimelek kostis kuningale ning ütles: "Kes on kõigi su sulaste hulgast nii ustav kui Taavet, kuninga väimees, su ihukaitsepealik ja su kojas austatu?
Kas ma alles täna olen hakanud temale Jumalalt nõu küsima? See on minust kaugel! Kuningas ärgu pangu seda asja süüks oma sulasele ega kogu mu isa soole, sest su sulane ei teadnud midagi kõigest sellest, ei vähem ega rohkem!"
Aga kuningas ütles: "Sa pead surema, Ahimelek, sina ja kogu su isa sugu!"
Ja kuningas ütles käsutäitjaile, kes seisid ta juures: "Pöörduge sinna ja surmake Jehoova preestrid, sest ka nende käsi on Taavetiga; kuigi nad teadsid, et ta põgenes, ei ilmutanud nemad seda mu kõrvale!" Aga kuninga sulased ei tahtnud sirutada oma kätt, et tungida kallale Jehoova preestritele.
Siis ütles kuningas Doegile: "Pöördu sina sinna ja mine preestritele kallale!" Ja edomlane Doeg pöördus ning läks ise preestritele kallale ja tappis sel päeval kaheksakümmend viis linast õlarüüd kandvat meest.
Ja ta lõi mõõgateraga maha Nobe, preestrite linna, niihästi mehed kui naised, niihästi lapsed kui imikud, ja härjad, eeslid ja lambad - nõndasamuti mõõgateraga.
Pääses ainult üks Ahituubi poja Ahimeleki poeg, Ebjatar nimi, kes põgenes Taaveti juurde.
Ja Ebjatar jutustas Taavetile, et Saul oli Jehoova preestrid tapnud.
Ja Taavet ütles Ebjatarile: "Ma teadsin juba sel päeval, kui seal oli edomlane Doeg, et ta kindlasti teatab sellest Saulile. Mina olen seda põhjustanud kõigile su isa soo hingedele!
Jää minu juurde, ära karda, sest kes püüab minu hinge, see püüab ka sinu hinge, minu juures aga oled sa kaitstud!"
1. Saamueli 23 Ja Taavetile teatati ning öeldi: "Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid!"
Siis küsis Taavet Jehoovalt, öeldes: "Kas pean minema neid viliste lööma?" Ja Jehoova vastas Taavetile: "Mine ja löö viliste ja päästa Keila!"
Aga Taaveti mehed ütlesid temale: "Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistide võitlusridade vastu!"
Siis küsis Taavet taas Jehoovalt ja Jehoova kostis temale ning ütles: "Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid su kätte!"
Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistide vastu; ta viis ära nende lojused ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.
Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juurde Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.
Saulile teatati, et Taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: "Jumal on andnud tema mu kätte, sest ta on ise ennast sisse piiranud, minnes väravate ja riividega linna!"
Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.
Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: "Too õlarüü siia!"
Ja Taavet ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast!
Kas Keila kodanikud annavad mind tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Jehoova, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!" Ja Jehoova vastas: "Ta tuleb!"
Ja Taavet küsis veel: "Kas annavad Keila kodanikud mind ja mu mehed Sauli kätte?" Ja Jehoova vastas: "Annavad küll!"
Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et Taavet oli Keilast pääsenud, siis ta loobus oma retkest.
Ja Taavet asus kõrbes mäelinnustesse, jäädes mäestikku Siifi kõrbes. Saul otsis teda taga kogu aja, aga Jumal ei andnud teda tema kätte.
Taavet aga nägi küll, et Saul läks nõudma tema hinge. Kui Taavet oli Siifi kõrbes metsakurus,
võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juurde metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas.
Ja ta ütles temale: "Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Mu isa Saul teab ka seda!"
Ja nad mõlemad tegid Jehoova ees liidu. Ja Taavet jäi metsakurusse, aga Joonatan läks koju.
Aga siiflased läksid Gibeasse Saulile ütlema: "Eks Taavet varja ennast meie juures metsakurus, mäelinnustes Hakila kõrgendikul, mis on lõuna pool tühja maad.
Ja nüüd, kuningas, tule, millal iganes su hing igatseb tulla, ja me anname tema kuninga kätte!"
Ja Saul ütles: "Jehoova õnnistagu teid, et teil on olnud kaastunnet minu vastu!
Minge nüüd ja tehke veel rohkem kindlaks, uurige ja vaadake paika, kus ta jalg liigub ja kes teda seal on näinud; sest mulle on öeldud, et ta on väga kaval!
Vaadake ja uurige kõiki redusid, kuhu ta võiks pugeda; ja kui on kindlaks tehtud, siis tulge tagasi minu juurde ja ma lähen siis ühes teiega. Kui ta on maal, siis ma otsin tema üles kõigi Juuda tuhandete hulgast!"
Ja nad võtsid kätte ning läksid Sauli eel Siifi; aga Taavet ja tema mehed olid Maoni kõrbes, lagendikul lõuna pool tühja maad.
Kui Saul oma meestega läks otsima, siis teatati Taavetile ja tema läks alla kalju peale ning jäi Maoni kõrbe; kui Saul seda kuulis, siis ta ajas Taavetit taga Maoni kõrbes.
Aga Saul käis ühel pool mäge ja Taavet oma meestega teisel pool mäge. Ja sündis, et kui Taavet ruttas minema Sauli eest ning Saul ja ta mehed piirasid Taavetit ja ta mehi, et neid kinni võtta,
et käskjalg tuli Sauli juurde, öeldes: "Tõtta ja tule, sest vilistid on valgunud maale!"
Siis Saul loobus Taavetit taga ajamast ja läks vilistide vastu. Sellepärast hüütakse seda Paika "Lahutuskaljuks."
Õpetussõnad 13 Ülbusest tõstab kuri riidu, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad!
Kähku saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda!
Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu!
Kes põlgab sõna, teeb enesele kahju, aga kes kardab käsku, saab tasu!
Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks!
Peenetundelisus toob poolehoidu, aga hoolimatute tee on hukatus!
Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp levitab rumalust!
Õel käskjalg tõukab õnnetusse, aga ustav saadik toob tervise!
Sellel on vaesus ja häbi, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse!
Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus!
Johannese 18 Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
Aga Juudas, kes tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud oma jüngritega.
Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.
Siis Jeesus, kuna ta teadis kõik, mis tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: "Keda te otsite?"
Nad vastasid temale: "Jeesust Naatsaretlast!" Tema ütles neile: "Mina olen see!" Ka Juudas, kes tema ära andis, seisis nende juures.
Kui ta nüüd neile ütles: "Mina olen see!" taganesid nad ja langesid maha.
Siis ta küsis taas neilt: "Keda te otsite?" Nemad ütlesid: "Jeesust Naatsaretlast!"
Jeesus vastas: "Ma olen teile öelnud, et mina see olen! Kui te nüüd mind otsite, siis laske need ära minna!" -
et täide läheks sõna, mis ta oli öelnud: mina ei ole kaotanud kedagi neist, keda sa mulle oled andnud!
Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära, sulase nimi aga oli Malkus.
Siis Jeesus ütles Peetrusele: "Pista oma mõõk tuppe! Eks mina pea jooma seda karikat, mille Isa mulle on andnud?"
Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid ta kinni
ja viisid esiti Annase juurde; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli öelnud: "Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!"
Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.
Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.
Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: "Eks sinagi ole üks selle inimese jüngritest?" Tema ütles: "Mina ei ole!"
Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.
Ülempreester küsis nüüd Jeesuselt tema jüngrite ja tema õpetuse kohta.
Jeesus kostis temale: "Mina olen avalikult rääkinud maailmale; mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja ma ei ole midagi rääkinud.
Miks sa minult küsid? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma neile olen rääkinud. Vaata, need teavad, mis ma olen rääkinud!"
Aga kui ta seda oli öelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva äärde ning ütles: "Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?"
Jeesus kostis temale: "Kui ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui ma olen hästi rääkinud, miks sa mind siis lööd?"
Siis Annas saatis tema seotult ülempreester Kaifase juurde.