Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 1 Oli keegi mees, efratlane, Raamataim-Soofimist Efraimi mäestikust, Elkana nimi, Jerohami poeg, kes oli Elihu poeg, kes oli Tohu poeg, kes oli Suufi poeg.Temal oli kaks naist: ühe nimi oli Hanna ja teise nimi oli Peninna; Peninnal oli lapsi, aga Hanna oli lasteta.
See mees läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Jehoovale Siilos; seal olid Jehoova preestriteks kaks Eeli poega, Hofni ja Piinehas.
Ohverdamispäeval andis Elkana oma naisele Peninnale ja kõigile ta poegadele ja tütardele ohvrilihatükke.
Aga Hannale andis ta üheainsa tüki, ainult sellepärast et ta Hannat armastas, kuigi Jehoova oli sulgenud tema lapsekoja.
Ja ta kaasnaine solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Jehoova oli sulgenud ta lapsekoja.
Ja nõnda sündis aastast aastasse; iga kord, kui ta läks üles Jehoova kotta, solvas Peninna teda nõnda, et ta nuttis ega söönud.
Siis küsis temalt ta mees Elkana: "Hanna, miks sa nutad ja miks sa ei söö? Miks on su süda kurb? Kas ma pole sulle parem kui kümme poega?"
Ükskord pärast söömist ja joomist Siilos, kui preester Eeli istus istmel Jehoova templi uksesamba juures, tõusis Hanna üles,
ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Jehoova poole ja nuttis väga.
Ja ta andis tõotuse ning ütles: "Vägede Jehoova, kui sa tõesti vaatad oma ümmardaja viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma ümmardajat, vaid annad oma ümmardajale meessoost järglase, siis ma annan tema Jehoovale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!"
Ja kui ta nõnda Jehoova ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,
sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja ta häält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud.
Ja Eeli ütles temale: "Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest viin haihtuda!"
Aga Hanna vastas ning ütles: "Ei, mu isand, ma olen vaimult rõhutud naine; viina ega vägijooki ma ei ole joonud, vaid ma olen oma hinge Jehoova ees välja valanud!
Ära pea oma ümmardajat kõlvatuks naiseks, sellepärast et ma nii kaua kõnelesin oma suurtest soovidest ja meelekibedusest!"
Ja Eeli vastas ning ütles: "Mine rahuga, küll Iisraeli Jumal täidab su palve, mis sa temalt palusid!"
Ja tema ütles: "Leidku su ümmardaja armu su silmis!" Siis läks naine oma teed ja sõi, ja ta nägu ei olnud enam kurb.
Ja nad tõusid hommikul vara ning kummardasid Jehoova ees; siis nad läksid tagasi ja jõudsid koju Raamasse; Elkana ühtis oma naise Hannaga ja Jehoova pidas teda meeles.
Ja Hanna sai käima peale ning pärast päevade möödumist ta tõi poja ilmale ja pani temale nimeks Saamuel, "sest ma palusin teda Jehoovalt", ütles Hanna.
Kui siis mees Elkana ja kogu ta pere läks Jehoovale ohverdama igaaastast ohvrit ja oma tõotust,
Hanna ei läinud, sest ta ütles oma mehele: "Alles siis kui poiss on võõrutatud, ma viin tema, et ta võiks ilmuda Jehoova palge ette ja jääda sinna igavesti!"
Ja ta mees Elkana ütles temale: "Tee nagu su silmis hea on, jää koju, kuni sa tema oled võõrutanud; Jehoova ainult kinnitagu oma sõna!" Ja naine jäi koju ning imetas oma poega, kuni ta tema võõrutas.
Ja ta viis tema enesega ühes, kui ta tema oli võõrutanud, ühes kolmeaastase härjavärsi, poole vaka jahu ja kruusi viinaga; ta viis tema Jehoova kotta Siilosse, kuigi poiss oli alles nooruke.
Ja nad tapsid härjavärsi ning tõid poisi Eeli juurde.
Ja Hanna ütles: "Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad, mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Jehoovat paludes!
Selle poisi pärast ma palusin ja Jehoova andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin.
Seepärast annan minagi tema Jehoovale: kõigiks oma elupäeviks olgu ta antud Jehoovale!" Ja Saamuel kummardas seal Jehoovat.
1. Saamueli 2 Ja Hanna palvetas ning ütles: "Mu süda rõõmutseb Jehoovas, Jehoovas üleneb mu sarv kõrgele! Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast!
Ükski pole nii püha kui Jehoova, sest ei ole muud kui sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal!
Ärge rääkige üha nii kõrgilt, ärgu väljugu ülbust teie suist! Sest Jehoova on kõikteadja Jumal ja tema uurib tegusid!
Kangelaste ammud murtakse katki, aga komistajad vöötavad endid jõuga!
Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg! Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub!
Jehoova suretab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles!
Jehoova teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka!
Tema tõstab tähtsusetu põrmust, ta ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi! Sest Jehoova päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma!
Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust!
Jehoova vastu riidlejad kohkuvad, taevast müristab ta nende kohal! Jehoova mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve!"
Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Jehoovat preester Eeli juhatusel.
Aga Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Jehoovat
ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal, kolmeharuline kahvel käes,
ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse - kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda nad talitasid kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.
Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles mehele, kes ohverdas: "Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest!"
Kui mees temale ütles: "Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama, ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!" siis ta vastas: "Anna aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!"
Seepärast oli noorte meeste patt Jehoova ees väga suur, sest inimesed hakkasid Jehoova roaohvrit halvustama.
Aga Saamuel teenis Jehoova ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse.
Ja ta ema valmistas temale väikese ülikuue ning viis selle temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.
Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: "Jehoova andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta andis Jehoovale!" Siis nad läksid jälle oma kodupaika.
Kui Jehoova kandis hoolt Hanna eest, siis ta sai käima peale ja tõi ilmale kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Jehoova juures.
Eeli aga oli väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi ukse juures.
Ta ütles neile: "Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kõigelt sellelt rahvalt kuulen?
Ei mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Jehoova rahvast levitavat.
Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?" Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Jehoova soovis neid surmata.
Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures.
Psalm 63 Taaveti laul sellest ajast, mil ta oli Juuda kõrbes.
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara! Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu kuival ja põudsel maal, kus pole vett!
Nõuda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust!
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind!
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud!
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal!
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata!
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind!
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse!
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks!
Johannese 10 Siis tulid templi uuendamise pühad Jeruusalemmas. Oli talv.
Ja Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni võlvitud hoones.
Siis juudid asusid ta ümber ja ütlesid temale: "Kaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled sa Kristus, siis ütle meile seda lausa!"
Jeesus kostis neile: "Ma olen teile juba öelnud, aga te ei usu! Teod, mis ma teen oma Isa nimel, need tunnistavad minust.
Teie aga ei usu, sest teie ei ole minu lammaste hulgast.
Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.
Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest.
Minu Isa, kes nad mulle on andnud, on suurem kui kõik; ja ükski ei saa neid minu Isa käest ära kiskuda.
Mina ja Isa oleme üks!"
Siis võtsid juudid jälle maast kive, et teda nendega visata.
Jeesus kostis neile: "Palju häid tegusid ma olen teile näidanud oma Isast; missuguse teo pärast nende seast te tahate mind kividega visata?"
Juudid vastasid temale: "Hea teo pärast me ei viska sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et sina, kes oled inimene, pead ennast Jumalaks!"
Jeesus vastas neile: "Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: mina olen öelnud: teie olete jumalad!?
Kui ta nimetab jumalaiks neid, kelle kätte sai Jumala sõna - ja Kiri ei või jääda valeks -
kuidas te siis ütlete sellele, keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: sina pilkad Jumalat! sellepärast et ma ütlesin: mina olen Jumala Poeg?
Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge mind uskuge;
aga kui ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on minus ja mina olen Isas!"
Siis nad püüdsid taas teda kinni võtta, aga ta pääses nende käest.
Ja tema läks jälle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja ta viibis seal.
Ja paljud tulid tema juurde ja ütlesid: "Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi!"
Ja seal uskusid paljud temasse.