Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 14 Kuigi Iisraeli mehed olid sel päeval väga vaevatud, ometi vannutas Saul rahvast, öeldes: "Neetud olgu see mees, kes sööb leiba enne õhtut ja enne kui ma olen kätte maksnud oma vaenlastele!" Ja kogu rahvas ei maitsnud leiba.Aga kui kogu rahvas jõudis metsa, siis oli seal mesi maas!
Kui rahvas läks metsa sisse, vaata, siis voolas seal mett, aga ükski ei tõstnud oma kätt suu juurde, sest rahvas kartis vannet!
Joonatan aga ei olnud kuulnud, et tema isa rahvast oli vannutanud; seepärast ta sirutas kepi, mis tal käes oli, ja kastis selle otsa meekärjesse ning pani oma käe suhu: siis hakkasid ta silmad särama!
Ent keegi rahva hulgast võttis sõna ja ütles: "Su isa vannutas rahvast kõvasti ja ütles: neetud olgu mees, kes täna leiba sööb! Seepärast on rahvas nii väsinud!"
Ja Joonatan ütles: "Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett!
Palju parem oleks olnud, kui rahvas täna tõesti oleks söönud saagist, mida saadi oma vaenlastelt! Sest nüüd ei ole vilistide kaotus mitte suurenenud!"
Sel päeval nad olid löönud viliste Mikmasist Ajjalonini ja rahvas oli väga väsinud.
Seepärast kippus siis rahvas saagi kallale ja võttis pudulojuseid, veiseid ja vasikaid ja tappis need palja maa peal; ja rahvas sõi neid ühes verega.
Aga Saulile anti teada ja üteldi: "Vaata, rahvas teeb pattu Jehoova vastu, kui ta sööb ühes verega!" Ja tema ütles: "Teie ei ole olnud truud! Veeretage nüüd mu juurde üks suur kivi!"
Ja Saul ütles: "Minge laiali rahva sekka ja öelge neile: igaüks toogu minu juurde oma härg ja lammas ja tapku need siin ning söögu; ärgu tehtagu pattu Jehoova vastu, süües ühes verega!" Ja sel ööl tõi kogu rahvas, igaüks temal oleva härja, ja nad tapsid seal.
Ja Saul ehitas altari Jehoovale; see oli esimene altar, mille ta Jehoovale ehitas.
Ja Saul ütles: "Lähme öösel vilistidele järele ja riisume neid kuni hommikuvalgeni; ärgem jätkem neist alles üht-ainustki!" Ja nemad vastasid: "Tee kõik, mis su silmis hea on!" Aga preester ütles: "Astugem siia Jumala ette!"
Siis küsis Saul Jumalalt: "Kas sa annad nad Iisraeli kätte?" Aga ta ei vastanud temale sel päeval.
Siis ütles Saul: "Tulge siia, kõik rahva juhid, uurige ja vaadake, kelle läbi on täna see patt sündinud!
Sest nii tõesti kui Jehoova elab, kes Iisraeli on päästnud: kui see ka oleks mu poja Joonatani süü, ta peab surema!" Aga rahva hulgast ei vastanud ükski temale.
Siis ütles Saul kogu Iisraelile: "Olge teie ühel pool, mina ja mu poeg Joonatan oleme teisel pool!" Ja rahvas vastas Saulile: "Tee, mis su silmis hea on!"
Ja Saul ütles Jehoovale, Iisraeli Jumalale: "Anna süütu!" Siis langes liisk Joonatanile ja Saulile ning rahvas sai vabaks.
Siis ütles Saul: "Heitke liisku minu ja mu poja Joonatani vahel!" Ja liisk langes Joonatanile.
Ja Saul ütles Joonatanile: "Räägi mulle, mida sa oled teinud?" Ja Joonatan jutustas talle ning ütles: "Ma maitsesin tõesti mul käes olnud kepi otsaga pisut mett. Siin ma olen, valmis surema!"
Siis ütles Saul: "Jumal tehku minuga ükskõik mida, aga sina pead surema, Joonatan!
Aga rahvas ütles Saulile: "Kas peab Joonatan surema, tema, kes on saavutanud selle suure võidu Iisraelis? Jäägu see kaugele! Nii tõesti kui Jehoova elab, ei tohi juuksekarvgi tema peast maha langeda, sest sel päeval ta tegi seda ühes Jumalaga!" Nõnda päästis rahvas Joonatani surmast.
Siis Saul läks ära ega ajanud viliste taga, ja vilistid läksid oma paika.
Kui Saul oli saanud kuningavõimu Iisraeli üle, siis ta sõdis kõigi ümberkaudsete vaenlaste vastu, moabiitide, ammonlaste, edomlaste, Sooba kuningate ja vilistide vastu, ja kuhu ta iganes pöördus, seal ta karistas.
Ta osutas vahvust, lõi amalekke ja päästis Iisraeli ta rüüstajate käest.
Sauli pojad olid Joonatan, Jisvi ja Malkisuua; ja tema kahe tütre nimed olid: esmasündinu nimi Meerab ja noorema nimi Miikal.
Ja Sauli naise nimi oli Ahinoam, Ahimaasi tütar. Ja tema sõjaväepealiku nimi oli Abner, Sauli isa venna Neeri poeg.
Kiis, Sauli isa, ja Neer, Abneri isa, olid Abieli pojad.
Aga kogu Sauli eluaja oli äge sõda vilistide vastu; ja kui Saul iganes nägi mõnd tublit ja vaprat meest, võttis ta selle enese juurde.
1. Saamueli 15 Ja Saamuel ütles Saulile: "Jehoova on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Jehoova sõnu:
nõnda ütleb vägede Jehoova: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!"
Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.
Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
Ja Saul ütles keenlastele: "Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid ühes nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest."
Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva ta hävitas mõõgateraga sootuks.
Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile pudulojustest ja veistest, nuumloomadele ja talledele, ja kõigele, mis oli hea ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.
Siis tuli Saamuelile Jehoova sõna, kes ütles:
"Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku!" Siis Saamuel vihastus ja kisendas kogu öö Jehoova poole.
Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: "Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba! Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse."
Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: "Jehoova õnnistagu sind! Mina olen Jehoova käsku täitnud!"
Aga Saamuel küsis: "Mis pudulojuste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"
Ja Saul vastas: "Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad pudulojused ja veised, et neid ohverdada Jehoovale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks!"
Siis ütles Saamuel Saulile: "Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Jehoova täna öösel mulle kõneles!" Ja ta ütles temale: "Räägi!"
Ja Saamuel ütles: "Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisuke, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Jehoova võidis sind Iisraelile kuningaks?
Jehoova läkitas sind teekonnale ja ütles: mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!
Aga miks sa ei kuulanud Jehoova häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Jehoova silmis?"
Ja Saul vastas Saamuelile: "Mina olen kuulnud Jehoova häält ja olen käinud teed, kuhu Jehoova mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootuks.
Aga rahvas võttis saagist pudulojuseid ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et seda ohverdada Jehoovale, su Jumalale Gilgalis!"
Siis ütles Saamuel: "Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!
Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus! Et sa oled põlanud Jehoova sõna, siis põlgab temagi su kuningaks olemist!"
Ja Saul ütles Saamuelile: "Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Jehoova käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält!
Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu ühes minuga tagasi, et saaksin kummardada Jehoovat!"
Aga Saamuel ütles Saulile: "Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled põlanud Jehoova sõna ja Jehoova põlgab sind, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas!"
Kui Saamuel pöördus minekule, siis Saul haaras kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.
Ja Saamuel ütles temale: "Jehoova on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on parem sinust!
Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb!"
Ta vastas: "Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule ühes minuga tagasi, et saaksin kummardada Jehoovat, su Jumalat!"
Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Jehoovat.
Ja Saamuel ütles: "Tooge mu juurde Agag, Amaleki kuningas!" Ja Agag tuli kaheldes ta juurde; Agag ütles: "Küllap surmakibedus on kadunud!"
Aga Saamuel ütles: "Otsekui sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!" Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Jehoova ees Gilgalis.
Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.
Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmapäevani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Jehoova kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.
Õpetussõnad 12 Õigluse rajal on elu, aga kõrvaltee viib surma!
Õpetussõnad 13 Tark poeg armastab karistust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki!
Oma suu viljast süüakse head, aga autute igatsuseks on vägivald!
Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus!
Laisa hing igatseb asjata, aga kärmete hing kosub!
Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt!
Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse!
Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara!
Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda!
Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära!
Johannese 14 Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse.
Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama?
Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.
Ja kuhu mina lähen, seda teed te teate!"
Toomas ütleb temale: "Issand, me ei tea, kuhu sa lähed! Kuidas võime teada teed?"
Jeesus ütleb temale: "Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!
Kui te mind oleksite ära tundnud, siis te tunneksite ka minu Isa, ja sellest ajast te tunnete teda ja olete teda näinud!"
Filippus ütleb temale: "Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!"
Jeesus ütleb temale: "Niikaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind tundnud, Filippus? Kes mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: näita meile Isa!?
Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma räägin, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.
Uskuge mind, et mina olen Isas ja et Isa on minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast.
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest mina lähen Isa juurde!
Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa austataks Pojas!
Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.
Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!
Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti,
tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees.
Ma ei jäta teid vaestekslasteks; ma tulen teie juurde.
Veel on pisut aega, siis maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind; sest mina elan ja teie saate elama!
Sel päeval te saate tunda, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.
Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja mina tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!"
Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: "Issand, millest see oleneb, et sa meile tahad ennast ilmutada, aga mitte maailmale?"
Jeesus vastas ning ütles temale: "Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme tema juurde ja teeme eluaseme tema juurde.
Kes mind ei armasta, see ei pea minu sõnu; ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid on Isa sõna, kes mind on läkitanud.
Seda olen mina teile rääkinud teie juures viibides.
Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mis mina olen öelnud.
Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!
Te kuulsite mind teile ütlevat: ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te mind armastaksite, siis te rõõmutseksite, et ma lähen Isa juurde; sest minu Isa on suurem minust!
Ja nüüd ma olen teile seda öelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
Ma ei räägi enam palju teiega, sest selle maailma vürst tuleb ja ta ei saa minust midagi.
Aga et maailm saaks aru, et ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud. Tõuske, mingem siit ära!"