Eestikeelne Piibel 1968
1. Saamueli 13 Saul oli olnud aasta oma kuningriigi üle ja valitses teist aastat Iisraeli üle,kui Saul enesele valis Iisraelist kolm tuhat meest; neist oli kaks tuhat Sauliga Mikmasis ja Peeteli mäestikus ja tuhat Joonataniga Benjamini Gibeas; aga ülejäänud rahva oli ta ära saatnud, igaühe oma telki.
Joonatan lõi Gebas olevat vilistide linnaväge ja vilistid said sellest kuulda. Siis Saul laskis kogu maal sarve puhuda ja öelda: "Heebrealased kuulgu seda!"
Ja kogu Iisrael kuulis räägitavat, et Saul oli löönud vilistide linnaväge, samuti ka seda, et Iisrael oli vilistidele muutunud vastikuks; ja rahvas kutsuti Gilgalisse Saulile järgnema.
Ja vilistid kogunesid sõdima Iisraeli vastu: kolmkümmend tuhat sõjavankrit, kuus tuhat ratsanikku ja muud rahvast nõnda palju nagu liiva mere ääres! Nad tulid üles ja asusid leeri Mikmasis, Beet-Aavenist ida poole.
Iisraeli mehed nägid, et neil kitsas kätte tuli, et rahvas oli kimbatuses ja puges koobastesse, kibuvitsapõõsastesse, kaljulõhedesse, keldritesse ja kaevudesse.
Heebrealasi läks ka üle Jordani Gaadi ja Gileadi maale. Saul aga oli alles Gilgalis ja kõik rahvas oli järgnenud temale värisedes.
Kui ta oli oodanud seitse päeva, Saamueli poolt määratud ajani, Saamuel aga Gilgalisse ei tulnud, siis hakkas rahvas tema juurest laiali valguma.
Siis ütles Saul: "Tooge mulle põletusohver ja tänuohvrid!" Ja ta ohverdas põletusohvri.
Aga kui ta põletusohvri ohverdamise oli lõpetanud, vaata, siis tuli Saamuel ja Saul läks temale vastu teda teretama.
Aga Saamuel ütles: "Mis sa oled teinud!" Ja Saul vastas: "Kui ma nägin, et rahvas mu juurest laiali valgus ja sina ei tulnud määratud ajaks, vilistid aga kogunesid Mikmassi,
siis ma mõtlesin: nüüd tulevad vilistid mu vastu alla Gilgalisse, mina aga ei ole veel Jehoova palet leevendanud! Siis ma söandasin ja ohverdasin põletusohvri!"
Saamuel ütles Saulile: "Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Jehoova, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis, sest nüüd oleks Jehoova kinnitanud su kuningriigi Iisraelis igaveseks!
Aga nüüd su kuningriik ei jää püsima: Jehoova on enesele otsinud oma südame järgi mehe ja Jehoova on teda käskinud olla vürstiks oma rahvale, sest sina ei ole pidanud, mis Jehoova sind on käskinud!"
Ja Saamuel võttis kätte ning läks Gilgalist üles Benjamini Gibeasse; Saul aga luges üle rahva, kes oli tema juures: ligi kuussada meest.
Saul ja Joonatan, ta poeg, ja rahvas, kes oli nende juures, jäid Benjamini Gebasse, vilistid aga olid leeri üles löönud Mikmassi.
Ja vilistide leerist läksid hävitajad välja kolmes jõugus: üks jõuk pöördus Ofra poole Suuali maale,
teine jõuk pöördus Beet-Horoni poole ja kolmas jõuk pöördus raja poole, mis kaldub Seboimi orgu kõrbe suunas.
Aga seppa ei leidunud kogu Iisraeli maal, sest vilistid olid öelnud: "Et heebrealased ei teeks mõõka või piiki!"
Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistide juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.
Saharaudade ja kõblaste teritamine maksis kaks kolmandikku seeklit, kirveste ja astlate kordaseadmine üks kolmandik seeklit.
Ja nõnda juhtus sõja ajal, et ei leidunud mõõka ega piiki kogu rahva käes, kes oli ühes Sauli ja Joonataniga, küll aga oli Saulil ja Joonatanil, ta pojal.
Vilistide valvemeeskond aga läks Mikmasi kurusse.
1. Saamueli 14 Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: "Tule, lähme vilistide valvemeeskonna juurde, kes on seal teispool!" Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
Saul istus siis Gibea servas Miigronis oleva granaatõunapuu all ja ühes temaga olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Jehoova preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistide valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: "Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Jehoova midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Jehoovat aitamast palju või pisku läbi!"
Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: "Tee kõik, milleks su süda kutsub! Mine, vaata, ma olen sinuga ühes nõus!"
Ja Joonatan ütles: "Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
Kui nad ütlevad meile nõnda: seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
Aga kui nad ütlevad meile nõnda: tulge üles meie juurde, siis me läheme, sest siis on Jehoova andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!"
Kui nad mõlemad siis said nähtavaks vilistide valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: "Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud!"
Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: "Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!" Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: "Tule mu järel, sest Jehoova on andnud nad Iisraeli kätte!"
Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga!
See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitusjõugud lõdisesid samuti! Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!
Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna!
Ja Saul ütles rahvale, kes oli ühes temaga: "Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!" Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja!
Siis ütles Saul Ahijale: "Too Jumala laegas siia!" Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistide leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: "Tõmba oma käsi tagasi!"
Siis Saul ja kõik rahvas, kes oli ühes temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur!
Ja need heebrealased, kes olid endisest ajast vilistide juures, kes olid ühes nendega leeri tulnud, pöördusid ümber ja nemadki liitusid Iisraeli lastega, kes olid ühes Sauli ja Joonataniga.
Ja kui kõik need Iisraeli mehed, kes olid peitu pugenud Efraimi mäestikus, kuulsid, et vilistid põgenesid, siis ajasid ka nemad neid tapluses taga.
Nõnda aitas Jehoova sel päeval Iisraeli ja taplus kandus teispoole Beet-Aavenit.
Psalm 66 Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses!
Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid ühes jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid ühes sikkudega! Sela.
Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema mu hingele on teinud!
Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel!
Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud!
Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält!
Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!
Johannese 13 Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; ma tean, keda ma olen ära valinud. Aga ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: kes minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna minu vastu!
Nüüd ütlen ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina see olen.
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle ma läkitan, see võtab mind vastu; aga kes mind vastu võtab, see võtab vastu tema, kes mind on läkitanud!"
Kui Jeesus seda oli öelnud, võpatas ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et üks teie seast annab mind ära!"
Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest ta räägib.
Üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.
Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: "Ütle, kes see on, kellest ta räägib?"
See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles temale: "Issand, kes see on?"
Jeesus vastas: "See on see, kellele mina kastutan ja annan selle palukese!" Ja tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.
Ja palukese järel läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: "Mis sa teed, seda tee kähku!"
Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks ta seda temale ütles.
Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: "Osta, mis meile pühiks vaja on!" Või et ta midagi vaestele annaks.
Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.
Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: "Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud temas!
Ons Jumal temas austatud, siis austab teda ka Jumal eneses ja austab teda varsti!
Lapsukesed, ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate mind otsima. Ja nagu ma juutidele ütlesin: kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda ma ütlen nüüd ka teile.
Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!
Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!"
Siimon Peetrus ütleb temale: "Issand, kuhu sa lähed?" Jeesus vastas: "Kuhu ma lähen, sinna sa ei või mind nüüd järgida, aga edaspidi sa järgid mind!"
Peetrus ütleb temale: "Issand, miks ma nüüd ei või sind järgida? Ma annan oma elu sinu eest!"
Jeesus vastab temale: "Annad sina oma elu minu eest? Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa mind juba kolm korda oled salanud!