Eestikeelne Piibel 1968
1. Moosese 43 Aga maal oli kange nälg.Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: "Minge ostke meile pisut leiba!"
Ja Juuda vastas temale, öeldes: "See mees kinnitas meile väga ja ütles: te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole ühes teiega.
Kui sa nüüd läkitad meie venna ühes meiega, siis läheme ja ostame sulle leiba.
Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles meile: te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole ühes teiega!"
Ja Iisrael ütles: "Miks tegite mulle seda kurja ja andsite mehele teada, et teil on veel üks vend?"
Ja nad vastasid: "See mees päris väga meie ja meie suguseltsi järele, küsides: kas teie isa alles elab? Ons teil veel mõni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas võisime teada, et ta ütleb: tooge oma vend siia?"
Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: "Saada poiss minuga ja me võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie väetid lapsed.
Mina olen temale käemeheks, nõua teda minult. Kui ma ei too teda tagasi sinu juurde ja ei sea sinu palge ette, siis jään su ees alatiseks süüdlaseks!
Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist korda tagasi tulnud!"
Siis ütles neile Iisrael, nende isa: "Kui see nõnda on, siis tehke seda. Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri, pähkleid ja mandleid.
Ja võtke ühes kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, võtke jälle ühes - vahest oli see eksitus.
Võtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde.
Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini. Aga kui jään lasteta, siis jään lasteta!"
Ja mehed võtsid selle kingituse, võtsid ühes kahekordse raha ja Benjamini, asusid teele ja läksid alla Egiptusesse ning astusid Joosepi ette.
Kui Joosep nägi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta ütles oma kojaülemale: "Vii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning valmista see, sest need mehed söövad minuga lõunat!"
Ja mees tegi, nagu Joosep oli öelnud; ja mees viis mehed Joosepi kotta.
Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja ütlesid: "Meid viiakse raha pärast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi tuli, et veeretada meie peale süüd ja kippuda meile kallale ning võtta orjadeks meid ja meie eeslid!"
Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi kojaülem, ja rääkisid temaga koja ukse ees
ning ütlesid: "Oh mu isand, me kord juba käisime siin leiba ostmas!
Aga kui me seejärel jõudsime öömajale ja tegime oma kotid lahti, vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle täiskaalus! Me tõime selle nüüd tagasi.
Ja me tõime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse."
Aga tema ütles: "Rahustuge, ärge kartke! Teie Jumal ja teie isa Jumal on pannud teile varanduse kottidesse! Teie raha ma olen saanud." Ja ta tõi Siimeoni välja nende juurde.
Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.
Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli lõunale, sest nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba võtma.
Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse, mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.
Ja tema küsis neilt, kuidas nende käsi käib, ja ütles: "Kas teie vana isa, kellest te rääkisite, käsi hästi käib? Ons ta alles elus?"
Ja nad vastasid: "Su sulase, meie isa käsi käib hästi, ta elab alles." Ja nad kummardasid ning heitsid maha.
Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta küsis: "Ons see teie noorim vend, kellest te mulle rääkisite?" Ja ta ütles: "Jumal olgu sulle armuline, mu poeg!"
Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli südamest liigutatud oma venna pärast ja otsis võimalust nutmiseks. Ta läks ühte siseruumi ja nuttis seal.
Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses enese üle ja ütles: "Pange toit lauale!"
Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes tema juures sõid, eraldi, sest egiptlased ei söö leiba üheskoos heebrealastega - see on egiptlastele jäledus!
Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmasündinu esimesena ja noorim viimsena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.
Ja ta laskis tõsta rooga enda eest nende ette, aga Benjamini osa oli viis korda suurem kui kõigi teiste osad. Ja nad jõid ühes temaga ning jäid joobnuks.
1. Moosese 44 Siis ta käskis oma kojaülemat, öeldes: "Täida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane igamehe raha ta koti suhu.
Ja minu karikas, see hõbekarikas, pane noorima koti suhu ühes ta viljarahaga!" Ja ta tegi, nagu Joosep käskis.
Hommikul, kui läks valgeks, lasti minema mehed ja nende eeslid.
Kui nad olid linnast väljunud ega olnud veel kaugele jõudnud, ütles Joosep oma kojaülemale: "Võta kätte, aja mehi taga, ja kui oled nad tabanud, siis ütle neile: miks tasute head kurjaga?
Eks see ole see, millest mu isand joob ja millest ta endeid otsib? Olete käitunud halvasti, et tegite nõnda!"
Ja kui ta nad tabas, siis ta rääkis neile needsamad sõnad.
Aga nad vastasid temale: "Miks räägib mu isand nõndaviisi? Su sulasele oleks teotuseks nõnda teha.
Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, tõime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas võiksime siis varastada su isanda kojast hõbedat või kulda?
Kelle juurest su sulaste hulgast see leitakse, surgu, ja me teised jääme su isandale orjadeks!"
Siis ta ütles: "Olgu see nüüd ka nõnda teie sõnade järgi. Kelle juurest see leitakse, jäägu mulle sulaseks, ja te teised olete süüta!"
Ja nad tõttasid ning tõstsid igaüks oma koti maha ja iga mees tegi oma koti lahti.
Ja ta otsis nad läbi, alates vanemast ja lõpetades nooremaga - ja karikas leiti Benjamini kotist!
Siis nad käristasid oma riided lõhki, iga mees pani oma eeslile koorma selga ja nad läksid tagasi linna.
Ja Juuda läks ühes oma vendadega Joosepi kotta, kes oli alles seal, ja nad heitsid maha tema ette.
Ja Joosep ütles neile: "Mis tegu see on, mis te olete teinud? Eks te tea, et niisugune mees nagu mina, oskab endeid seletada?"
Siis vastas Juuda: "Mida me oma isandale ütleme? Kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? Jumal on avastanud su sulaste süü! Vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti!"
Aga ta ütles: "Ei tule mulle mõttessegi seda teha! Mees, kelle käest karikas leiti, peab jääma mulle sulaseks, te teised aga minge rahuga oma isa juurde!"
Siis astus Juuda tema juurde ja ütles: "Mu isand, luba ometi oma sulast rääkida üks sõna mu isanda kõrva ees ja su viha ärgu süttigu põlema oma sulase vastu, sest sina oled nagu vaarao ise!
Mu isand küsis oma sulaseilt, öeldes: ons teil isa või mõni vend?
Ja meie vastasime oma isandale: meil on vana isa ja üks nooruk, ta vanas eas sündinud, alles noor; aga selle vend on surnud ja ta on üksi oma emast järele jäänud, ja ta isa armastab teda.
Ja sa ütlesid oma sulaseile: tooge ta minu juurde, et ma näeksin teda oma silmaga.
Ja me vastasime oma isandale: nooruk ei või isast lahkuda. Kui ta lahkuks oma isast, siis see sureks.
Ja sa ütlesid oma sulaseile: kui teie noorim vend ei tule ühes teiega, siis te ei saa enam näha mu nägu.
Ja kui me läksime su sulase, meie isa juurde ja andsime temale teada oma isanda sõnad,
siis ütles meie isa: minge jälle tagasi, ostke meile pisut leiba.
Aga me vastasime: me ei või minna. Kui meie noorim vend on ühes meiega, siis me läheme, sest me ei saa näha selle mehe nägu, kui meie noorim vend ei ole ühes meiega.
Ja su sulane, minu isa, ütles meile: te teate, et mu naine on mulle kaks poega ilmale toonud.
Aga üks läks mu juurest ära ja ma ütlesin: ta on tõesti maha murtud! Ja ma pole teda tänini enam näinud.
Kui te nüüd võtate ka selle mu silma alt ja temaga juhtub õnnetus, siis saadate mu hallid juuksed kurvastusega hauda.
Ja kui ma nüüd tuleksin su sulase, oma isa juurde ja ühes meiega ei oleks poiss, kelle hingesse tema hing on kiindunud,
ja kui ta siis näeb, et poissi ei ole, ta sureb ja su sulased on sinu sulase, meie isa hallid juuksed saatnud murega hauda,
sest su sulane on poisile käemeheks mu isa juures, kuna ma olen öelnud: kui ma ei too teda sinu juurde, siis ma jään oma isa ees alatiseks süüdlaseks.
Ja nüüd siis jäägu su sulane poisi asemel sulaseks mu isandale ja poiss mingu ühes oma vendadega.
Sest kuidas võiksin minna oma isa juurde, kui poiss ei oleks ühes minuga? Et ma ei näeks seda õnnetust, mis juhtub mu isaga!"
Psalm 13 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Kui kaua sa, Jehoova, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?
Kui kaua ma pean pidama nõu oma hinges ja kandma muret oma südames päevad otsa? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu?
Vaata ometi! Vasta mulle, Jehoova, mu Jumal! Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surma magama,
et mu vaenlane ei ütleks: "Ma sain võimust ta üle!" ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun!
Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest! Ma tahan laulda Jehoovale, et ta mulle on head teinud!
Matteuse 15 Ja ta kutsus rahva enese juurde ning ütles neile: "Kuulge ja mõistke!
Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest."
Siis astusid tema jüngrid ta juurde ja ütlesid temale: "Kas sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?"
Aga tema kostis ning ütles: "Iga taim, mida mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja.
Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!"
Siis kostis Peetrus ja ütles temale: "Seleta meile see võrdum!"
Jeesus ütles: "Kas teiegi veel ei saa aru?
Eks te mõista, et kõik, mis suust sisse läheb, läheb kõhtu ja väljub eri paika.
Aga mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese.
Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget.
Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest."
Ja Jeesus tuli sealt ära ning läks Tüürose ja Siidoni rajadesse.
Ja vaata, neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles talle: "Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti."
Aga ta ei vastanud temale sõnagi. Siis tema jüngrid astusid ta juurde, palusid teda ning ütlesid: "Saada ta ära, sest ta kisendab meie taga!"
Ent tema kostis ning ütles: "Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!"
Kuid naine tuli, kummardas teda ning ütles: "Issand, aita mind!"
Aga tema kostis ning ütles: "Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerakeste ette!"
Siis ütles naine: "Jah, Issand, ometigi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!"
Siis kostis Jeesus ning ütles temale: "Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!" Ja tema tütar sai terveks sestsamast tunnist.
Ja Jeesus läks sealt ära ja tuli Galilea mere äärde; ja ta läks mäele ja istus sinna.
Ja tema juurde tuli palju rahvast, tuues enesega ühes jalutuid, vigaseid, pimedaid, keeletuid ja palju teisi; ja nad heitsid need tema jalge ette. Ja ta tegi nad terveks,
nii et rahvas pani imeks, nähes keeletuid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutuid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.
Ja Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: "Mul on meel hale rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud minu juures ja neil ei ole midagi süüa; ma ei taha lasta neid ära minna ilma söömata, et nad teel ei nõrkeks."
Siis ütlesid ta jüngrid temale: "Kust me võtame kõrbes nii palju leibu, et nii hulga rahva kõhud täita?"
Ja Jeesus ütles neile: "Mitu leiba teil on?" Nad vastasid: "Seitse, ja pisut kalu."
Siis ta käskis rahva maha istuda.
Ja ta võttis need seitse leiba ja kalad, tänas, murdis ning andis jüngrite kätte ja jüngrid andsid rahvale.
Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis; ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi seitse korvitäit.
Ent neid, kes olid söönud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.
Ja kui ta oli lasknud rahva ära minna, läks ta paati ja tuli Magdala maa-alale.