Eestikeelne Piibel 1968
1. Moosese 36 Ja need olid Eesavi, see on Edomi järeltulijad:Eesav võttis oma naised Kaanani tütreist: Aada, hetiit Eeloni tütre, ja Oholibama, hiivlase Sibeoni poja Ana tütre,
ja Baasmati, Ismaeli tütre, Nebajoti õe.
Aada tõi Eesavile ilmale Eliifase, ja Baasmat tõi ilmale Reueli.
Ja Oholibama tõi ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi; need olid Eesavi pojad, kes temale sündisid Kaananimaal.
Ja Eesav võttis oma naised, pojad ja tütred ja kõik oma pere hingelised, karja, kõik lojused ja kogu varanduse, mis ta Kaananimaal oli soetanud, ja läks teisele maale, ära oma venna Jaakobi juurest.
Sest nende varandus oli liiga suur üheskoos elamiseks, ja maa, kus nad võõrastena elasid, ei suutnud neid toita nende karjade pärast.
Ja Eesav asus elama Seiri mäestikku; Eesav on Edom.
Ja need olid Eesavi, edomlaste isa järeltulijad Seiri mäestikus:
need olid Eesavi poegade nimed: Eliifas, Eesavi naise Aada poeg, Reuel, Eesavi naise Baasmati poeg.
Ja Eliifase pojad olid: Teeman, Oomar, Sefo, Gatam ja Kenas.
Ja Timna oli Eesavi poja Eliifase liignaine ja tema tõi Eliifasele ilmale Amaleki; need olid Eesavi naise Aada järeltulijad.
Ja need olid Reueli pojad: Nahat, Serah, Samma ja Missa; need olid Eesavi naise Baasmati järeltulijad.
Ja need olid Eesavi naise Oholibama, Sibeoni poja Ana tütre pojad, kes tõi Eesavile ilmale Jeusi, Jalami ja Korahi.
Need olid Eesavi poegade vürstid: Eliifase, Eesavi esmasündinu pojad - vürst Teeman, vürst Oomar, vürst Sefo, vürst Kenas,
vürst Korah, vürst Gatam, vürst Amalek. Need olid Eliifasest põlvnevad vürstid Edomimaal, need olid Aada järeltulijad.
Ja need olid Eesavi poja Reueli pojad: vürst Nahat, vürst Serah, vürst Samma, vürst Missa. Need olid Reuelist põlvnevad vürstid Edomimaal, need olid Eesavi naise Baasmati järeltulijad.
Ja need olid Eesavi naise Oholibama pojad: vürst Jeus, vürst Jalam, vürst Korah. Need olid Eesavi naisest, Ana tütrest Oholibamast põlvnevad vürstid.
Need olid Eesavi, see on Edomi järeltulijad, ja need olid nende vürstid.
Need olid horiit Seiri pojad, selle maa elanikud: Lootan, Soobal, Sibeon, Ana,
Diison, Eeser ja Diisan; need olid horiitide vürstid, Seiri pojad Edomimaal.
Ja Lootani pojad olid Hori ja Heemam; ja Lootani õde oli Timna.
Ja need olid Soobali pojad: Alvan, Maanahat, Eebal, Sefo ja Oonam.
Ja need olid Sibeoni pojad: Ajja ja Ana; Ana oli see, kes kõrbes kohtas mürkmadusid, kui ta karjatas oma isa Sibeoni eesleid.
Ja need olid Ana lapsed: Diison ja Oholibama, Ana tütar.
Ja need olid Diisoni pojad: Hemdan, Esban, Jitran ja Keran.
Need olid Eeseri pojad: Bilhan, Saavan ja Akan.
Need olid Diisani pojad: Uuts ja Aran.
Need olid horiitide vürstid: vürst Lootan, vürst Soobal, vürst Sibeon, vürst Ana,
vürst Diison, vürst Eeser, vürst Diisan. Need olid horiitide vürstid nende vürstkondade kaupa Seirimaal.
Ja need olid kuningad, kes valitsesid Edomimaal, enne kui ükski kuningas valitses Iisraeli laste üle:
Bela, Beori poeg, oli kuningaks Edomis, ja tema linna nimi oli Dinhaba.
Kui Bela suri, sai tema asemel kuningaks Joobab, Serahi poeg Bosrast.
Kui Joobab suri, sai tema asemel kuningaks Huusam teemanlaste maalt.
Kui Huusam suri, sai tema asemel kuningaks Hadad, Bedadi poeg, kes lõi midjanlasi Moabi väljadel; ja tema linna nimi oli Aviit.
Kui Hadad suri, sai tema asemel kuningaks Samla Masreekast.
Kui Samla suri, sai tema asemel kuningaks Saul jõeäärsest Rehobotist.
Kui Saul suri, sai tema asemel kuningaks Baal-Haanan, Akbori poeg.
Kui Baal-Haanan, Akbori poeg, suri, sai tema asemel kuningaks Hadar; tema linna nimi oli Pau; ja tema naise nimi oli Mehetabel, Mee-Sahabi tütre Matredi tütar.
Ja need olid Eesavi vürstide nimed nende suguvõsade kaupa, nimeliselt nende asupaikade järgi: vürst Timna, vürst Alva, vürst Jetet,
vürst Oholibama, vürst Eela, vürst Piinon,
vürst Kenas, vürst Teeman, vürst Mibsar,
vürst Magdiel, vürst Iiram. Need olid Edomi, see on Eesavi, edomlaste isa vürstid nende elukohtade järgi nende pärismaal.
1. Moosese 37 Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli võõrana elanud, Kaananimaal.
Need on Jaakobi suguvõsa lood: Kui Joosep oli seitsmeteistkümne-aastane, siis oli ta ühes oma vendadega pudulojuste karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis nende isale ette nende halva kuulsuse.
Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.
Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega rääkinud temaga avameelselt.
Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele; seejärel hakkasid need teda veel enam vihkama.
Ta nimelt ütles neile: "Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes nägin!
Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk tõusis üles ning jäigi püsti seisma! Aga vaata, teie vihud ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees!"
Siis ta vennad ütlesid temale: "Kas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie üle valitsema?" Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast.
Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja ütles: "Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid minu ees!"
Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa sõitles teda ning ütles temale: "Mis unenägu see küll on, mis sa nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?"
Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.
Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
Ja Iisrael ütles Joosepile: "Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
Siis ta ütles temale: "Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi hästi käib ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!" Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.
Ja üks mees kohtas teda, sest vaata, ta oli väljal eksinud! Ja mees küsis temalt, öeldes: "Mida sa otsid?"
Ja tema vastas: "Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?"
Ja mees ütles: "Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: läki Dotanisse!" Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.
Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks teda tappa.
Nad ütlesid üksteisele: "Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!
Tulgem nüüd, tapkem tema, visakem ta mõnesse kaevu ja öelgem, et kuri elajas sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!"
Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: "Ärgem võtkem temalt hinge!"
Ja Ruuben ütles neile: "Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!" Sest ta tahtis teda päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
ja võtsid tema ning viskasid kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.
Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide killavoor Gileadist! Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
Ja Juuda ütles oma vendadele: "Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!" Ja ta vennad kuulasid teda.
Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid ja võtsid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.
Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus! Siis ta käristas oma riided lõhki
ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: "Poissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?"
Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid kuue verre.
Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid: "Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või mitte?"
Ja ta tundis selle ära ning ütles: "See on mu poja kuub! Kuri elajas on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!"
Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete ümber ja leinas oma poega kaua aega.
Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei lasknud ennast trööstida, vaid ütles: "Ma lähen tõesti leinates oma poja juurde hauda!" Ja tema isa nuttis teda taga.
Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.
Psalm 10 Tõuse, Jehoova, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!
Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest!
Sa oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeselapse abimees!
Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!
Jehoova on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt!
Viletsate igatsemist sa kuuled, Jehoova; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,
et mõista õiglast kohut vaeselelapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale!
Matteuse 13 Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:
kui keegi kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee äärde.
Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;
temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatuks.
Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!"
Teise tähendamissõna esitas ta neile ning ütles: "Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.
Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.
Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.
Aga majaisanda orjad tulid tema juurde ning ütlesid temale: isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?
Tema ütles neile: seda on teinud vaenulik inimene. Siis ütlesid orjad temale: kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?
Aga tema ütles: ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.
Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks ja lõikuseajal ma ütlen lõikajaile: koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!"
Teise tähendamissõna ta esitas neile ning ütles: "Taevariik on sinepiivakese samane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.
See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!"
Teise tähendamissõna ta rääkis neile: "Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!"
Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
et läheks täide, mis on öeldud prohveti kaudu: "Ma avan oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!"