Eestikeelne Piibel 1968
1. Moosese 25 Ja Aabraham võttis taas naise, nimega Ketuura.Ja see tõi temale ilmale Simrani, Joksani, Medani, Midjani, Jisbaki ja Suua.
Ja Joksanile sündisid Seeba ja Dedan; ja Dedani järeltulijad olid assüürlased, letuuslased ja leumlased.
Ja Midjani pojad olid Eefa, Eefer, Hanok, Abiida ja Eldaa. Need kõik olid Ketuura järeltulijad.
Ja Aabraham andis kõik, mis tal oli, Iisakile.
Aga liignaiste poegadele, kes Aabrahamil olid, Aabraham andis ande ja saatis nad veel oma eluajal oma poja Iisaki juurest ära hommiku poole, Hommikumaale.
Ja Aabrahami eluea aastaid, mis ta elas, oli sada seitsekümmend viis aastat.
Ja Aabraham heitis hinge ning suri heas vanuses, vana ning elatanud, ja ta koristati oma rahva juurde.
Ja ta pojad Iisak ja Ismael matsid tema Makpela koopasse, hetiit Sohari poja Efroni väljal, mis on Mamre kohal,
väljale, mille Aabraham hetiitidelt oli ostnud, maeti Aabraham ja tema naine Saara.
Ja pärast Aabrahami surma Jumal õnnistas ta poega Iisakit. Ja Iisak elas Lahhai-Roi kaevu juures.
Ja need olid Ismaeli, Aabrahami poja järeltulijad, kelle egiptlanna Haagar, Saara ümmardaja, Aabrahamile ilmale tõi.
Ismaeli poegade nimed, nimetatud nende sündimise järjekorras, olid need: Nebajot, Ismaeli esmasündinu, siis Keedar, Adbeel, Mibsam,
Misma, Duuma, Massa,
Hadad, Teema, Jetuur, Naafis ja Keedma.
Need olid Ismaeli pojad ja need olid nende nimed vastavalt nende asulatele ja leeridele: nende suguharude kaksteist vürsti.
Ja need olid Ismaeli eluaastad: sada kolmkümmend seitse aastat; siis ta heitis hinge ja suri, ja ta koristati oma rahva juurde.
Ja nad asusid Havilast kuni vastu Egiptust oleva Suurini Assuri suunas, tungides kallale kõigile oma vendadele.
Ja need olid Iisaki, Aabrahami poja järeltulijad: Aabrahamile sündis Iisak.
Ja Iisak oli neljakümneaastane; kui ta võttis enesele naiseks Rebeka, süürlase Betueli tütre Mesopotaamiast, süürlase Laabani õe.
Ja Iisak palus Jehoovat oma naise pärast, sest see oli viljatu; ja Jehoova kuulis ta palvet ja ta naine Rebeka sai käima peale.
Aga kui lapsed ta ihus tõuklesid, siis ta ütles: "Kui nõnda, mispärast siis just mina pean see olema?" Ja ta läks Jehoovalt küsima.
Ja Jehoova vastas temale: "Su ihus on kaks rahvast, kaks erinevat hõimu su üsast alates: üks rahvas on vägevam teisest - vanem orjab nooremat!"
Ja kui tema sünnitamise aeg saabus, vaata, siis olid ta ihus kaksikud!
See, kes väljus esimesena, oli punakas, täiesti nagu karune kuub; ja temale pandi nimeks Eesav.
Seejärele väljus ta vend, kelle käsi hoidis kinni Eesavi kannast; ja temale pandi nimeks Jaakob. Iisak oli kuuskümmend aastat vana, kui nad sündisid.
Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav kütt, väljal uitaja, kuna Jaakobist vagane mees, kes elas telkides.
Ja Iisak armastas Eesavit, sest jahisaak oli temale suupärane; aga Rebeka armastas Jaakobit.
Kord Jaakob keetis leent, Eesav aga tuli väljalt ning oli väsinud.
Ja Eesav ütles Jaakobile: "Anna mulle ometi süüa seda punast, seda punast leent, sest ma olen väsinud!" Sellepärast hakati teda kutsuma Edomiks.
Aga Jaakob ütles: "Enne müü mulle oma esmasünniõigus!"
Ja Eesav vastas: "Vaata, mina ju suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmasünniõigus!"
Siis ütles Jaakob: "Vannu mulle enne!" Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile.
Ja Jaakob andis Eesavile leiba ja läätseleent; ja tema sõi ja jõi, tõusis üles ja läks ära. Nii vähe hoolis Eesav esmasünniõigusest!
1. Moosese 26 Aga maal oli nälg, pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistide kuninga Abimeleki juurde Gerarisse.
Ja Jehoova ilmutas ennast temale ning ütles: "Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!
Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.
Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,
sellepärast et Aabraham kuulis mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi!"
Ja Iisak jäi elama Gerarisse.
Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: "See on mu õde!" Sest ta kartis öelda: "See on mu naine!", mõeldes ise: "Muidu kohalikud mehed tapavad mind Rebeka pärast, kuna ta on ilusa välimusega!"
Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat!
Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: "Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid öelda: ta on mu õde?" Ja Iisak vastas temale: "Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema."
Aga Abimelek ütles: "Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!"
Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: "Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!"
Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Jehoova õnnistas teda.
Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.
Ja temal oli pudulojuste karju ja veiste karju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.
Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.
Ja Abimelek ütles Iisakile: "Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!"
Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.
Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.
Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,
siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: "Vesi on meie oma!" Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.
Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.
Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: "Nüüd on Jehoova andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad!"
Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.
Ja Jehoova ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: "Mina olen su isa Aabrahami Jumal! Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast!"
Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Jehoova nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.
Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealiku Piikoliga.
Aga Iisak ütles neile: "Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!"
Ja nemad vastasid: "Me näeme selgesti, et Jehoova on sinuga! Seepärast me ütleme: olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,
et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Jehoova õnnistatu!"
Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid.
Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.
Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: "Me leidsime vett!"
Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.
Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, siis ta võttis naiseks Juuditi, hetiit Beeri tütre, ja Baasmati, hetiit Eeloni tütre.
Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.
Õpetussõnad 1 Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel,
kisendab ülal müüridel, kõneleb oma sõnu linna väravate suus:
"Kui kaua, te rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda ja alpidel vihata teadmist?
Pöörduge minu noomimise alla! Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu, teen teile teatavaks oma sõnad!
Et ma olen kutsunud, aga te olete tõrkunud, olen sirutanud oma käe, aga ükski pole tähele pannud,
ja et te pole hoolinud mitte ühestki minu nõust ega ole tahtnud mu noomimist,
siis naeran minagi teie õnnetust, irvitan, kui teie kohkumine tuleb,
kui teie kohkumine tormina tuleb ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub, kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad!
Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta, otsivad mind, aga ei leia!
Sellepärast et nad on vihanud tunnetust ega ole valinud Jehoova kartust,
et nad ei ole hoolinud minu nõust, vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
peavad nad siis sööma oma tegude vilja ja küllastuma oma kavatsusist!
Sest rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus!
Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!"
Matteuse 10 Ja ta kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga.
Nende kaheteistkümne apostli nimed on need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks ja Andreas, tema vend; Jakoobus, Sebedeuse poeg ja Johannes, tema vend;
Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja Matteus, tölner; Jakoobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus;
Siimon Kaanast ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.
Need kaksteist läkitas Jeesus, käskis neid ning ütles: "Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud lammaste juurde.
Ja minnes kuulutage ning öelge: taevariik on lähedal!
Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!
Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.
Aga kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.
Aga sisse astudes majasse teretage seda.
Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale; aga kui see ei ole vääriline, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde.
Ja kes iganes teid vastu ei võta ega kuule teie sõnu, sellest kojast või sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt.
Tõesti mina ütlen teile, Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui niisugusel linnal!
Vaata, mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!
Aga hoiduge inimestest; sest nad annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades.
Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks.
Ja kui nad teid annavad kohtu kätte, siis ärge muretsege, kuidas või mida rääkida, sest teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida.
Sest teie ei ole need, kes kõnelevad, vaid see on teie Isa Vaim, kes kõneleb teie sees.
Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad.
Ja te saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast; aga kes jääb püsima otsani, see päästetakse.
Aga kui nad teid taga kiusavad ühes linnas, siis põgenege teise. Sest tõesti ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu õpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!
Jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.
Jünger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta õpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hüüdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!
Ärge siis neid kartke! Sest midagi ei ole peidetud, mis ei tuleks ilmsiks, ja midagi pole salajas, mida ei saada teada.
Mis ma teile ütlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kõrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt.
Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.
Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata.
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!