Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 9 Möödus kakskümmend aastat, mille jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad - Jehoova koja ja kuningakoja.Et Hiiram, Tüürose kuningas, oli Saalomoni toetanud seedri- ja küpressipuude ja kullaga, niipalju kui ta soovis, siis andis kuningas Saalomon Hiiramile kakskümmend linna Galileamaal.
Aga kui Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, mis Saalomon temale oli andnud, siis ei olnud need tema silmis head,
ja ta ütles: "Mis linnad need on, mis sa mulle oled andnud, mu vend?" Seepärast hüütakse neid tänapäevani "Kabuuli maaks".
Hiiram aga oli kuningale saatnud sada kakskümmend talenti kulda!
Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Jehoova koda, oma koda, kindlust, Jeruusalemma müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit:
vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.
Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni,
Baalati ja Tamori, maal olevas kõrbes,
ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.
Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hetiitidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast,
nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootuks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.
Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend, kes valitsesid tööd tegeva rahva üle.
Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas tema ka kindluse.
Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Jehoovale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Jehoova ees. Nõnda sai ta koja valmis.
Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.
Hiiram aga läkitas laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, ühes Saalomoni sulastega.
Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
1. Kuningate 10 Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Jehoova nime tõttu, siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama.
Ta tuli Jeruusalemma väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juurde, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
Aga Saalomon seletas temale kõik ta küsimused; kuningale ei jäänud midagi mõistatuseks, mida ta ei suutnud temale seletada.
Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Jehoova kojas, siis ta jäi otse hingetuks!
Ja ta ütles kuningale: "See kõne oli tõsi, mis ma omal maal kuulsin sinust ja sinu tarkusest!
Aga mina ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki! Sinul on rohkem tarkust ja vara kui kuulduses, mida ma olin kuulnud!
Õnnelikud on su mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
Kiidetud olgu Jehoova, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani sind Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Jehoova Iisraeli igavesti armastab, on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige!"
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mille Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi!
Ka Hiirami laevad, mis olid toonud kulda Oofirist, tõid Oofirist väga palju almugipuud ja kalliskive.
Ja kuningas valmistas almugipuust tugiosad Jehoova kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; niisugust almugipuud ei ole toodud ega nähtud enam tänapäevani!
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus lisaks sellele, mis temale oli antud kuningas Saalomoni jõu kohaselt; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi omale maale, tema ja ta sulased.
Ja kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
peale selle, mis tuli Tarsise laevadega ja kaubitsejate tulust, samuti kõigilt Araabia kuningailt ja maa asevalitsejailt.
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada suurt kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit kulda üheks kilbiks;
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolm miini kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
Aujärjel oli kuus astet ja aujärje tagakülg oli pealt ümmargune; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja käetugede kõrval seisid kaks lõukoera.
Ja seal seisid kaksteist lõukoera kummalgi pool kuuel astmel; niisugust ei ole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis!
Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid kõik Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedasi ei olnudki, seda ei peetud Saalomoni ajal mikski,
sest kuningal olid merel Tarsise laevad ühes Hiirami laevadega: kord kolmes aastas tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
Ja kuningas Saalomon sai suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest.
Ja kõik maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja hobueesleid; nõnda aastast aastasse.
Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteist tuhat ratsanikku; need ta paigutas vankrilinnadesse ja kuninga juurde Jeruusalemma.
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemmas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal!
Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.
Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest, ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hetiitide ja süürlaste kuningaile.
1. Kuningate 11 Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi - moabiite, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hetiite -
rahvaist, kelle kohta Jehoova oli öelnud Iisraeli lastele: "Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate järele!" Neisse kiindus Saalomon armastusega.
Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame.
See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.
Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel.
Saalomon tegi kurja Jehoova silmis ega käinud ustavalt Jehoova järel, nagu tema isa Taavet.
Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabiitide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele.
Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.
Aga Jehoova vihastus Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Jehoovast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud
ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Jehoova oli käskinud.
Ja Jehoova ütles Saalomonile: "Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele!
Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest!
Ometi ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud!"
Psalm 77 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja karjun; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks!
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel õieli ega tüdi ära, mu hing ei lase ennast trööstida!
Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb! Sela.
Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida!
Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud!
Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim uurib:
kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud põlvest põlve?
Apostlite 15 Ja mõned, kes olid tulnud Juudamaalt, õpetasid vendi nõnda: "Kui te ei lase endid ümber lõigata Moosese kombe järgi, siis te ei või õndsaks saada!"
Kui sellest tõusis lahkmeel ja Paulusel ja Barnabasel ei olnud nendega mitte pisut vaidlemist, siis tehti otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning mõned muud nende seast lähevad Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde selle tüliküsimuse pärast.
Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad läksid Foiniikiast ja Samaariast läbi ning jutustasid paganate pöördumisest ja tegid sellega suure rõõmu kõigile vendadele.
Kui nad saabusid Jeruusalemma, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.
Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: "Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!"
Siis apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.
Ja kui asjast tekkis palju vaidlust, tõusis Peetrus ning ütles neile: "Mehed, vennad, teie teate, et Jumal juba ammusest ajast teie seast on ära valinud mind, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja usuksid.
Ja südametundja Jumal on neile andnud tunnistuse, andes neile Püha Vaimu otsekui meilegi,
ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, puhastades nende südamed usu läbi.
Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, et panete jüngrite kaela ikke, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda?
Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi saada õndsaks, otse nõnda kui nemadki!"
Aga kogu rahvahulk jäi vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi.
Kui nad siis olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna ning ütles: "Mehed, vennad, kuulge mind!
Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast.
Sellega sobivad ühte prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
"Pärast seda ma tulen jälle ja ehitan üles Taaveti lagunenud maja ning parandan ära tema varemed ja püstitan ta uuesti,
et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes seda teeb,
mis on teada igavikust."
Sellepärast arvan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei peaks tehtama raskusi,
vaid neile kirjutatagu, et nad hoiduksid väärjumalate rüveduse, porduelu, lämbunu ja vere eest.
Sest Moosesel on vanast ajast kõigis linnades küllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades."