Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 20 Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli ühes kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde
ja käskis temale öelda: "Nõnda ütleb Ben-Hadad: sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!"
Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: "Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas! Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!"
Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: "Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed!
Tõesti, homme sel ajal ma läkitan oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis su silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega ühes ja toovad ära!"
Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: "Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, mida ma temale ei keela!"
Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: "Ära kuula ja ära ole nõus!"
Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: "Öelge mu isandale kuningale: kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ma ei või teha!" Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.
Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: "Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!"
Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: "Öelge: vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahti päästja!"
Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: "Valmistuge!" Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.
Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Jehoova!"
Aga Ahab küsis: "Kelle abiga?" Ja ta vastas: "Nõnda ütleb Jehoova: asevalitsejate noorte meeste abiga!" Ja Ahab küsis: "Kes peab taplust alustama?" Ja ta vastas: "Sina!"
Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel ta luges ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.
Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.
Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: "Samaariast tuleb mehi!"
Aga tema ütles: "Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!"
Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,
lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas ühes ratsanikega.
Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.
Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale: "Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha, sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!"
Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: "Nende jumalad on mägede jumalad, sellepärast olid nad vägevamad meist; aga tapelgem nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!
Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane nende asemele asevalitsejad.
Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa kaotasid, ja hobuseid, niisama palju kui oli vankreid, niisama palju kui oli hobuseid, ja vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja võidame nad kindlasti!" Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.
Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks Afekisse sõdima Iisraeli vastu.
Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa!
Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga, öeldes: "Nõnda ütleb Jehoova: kuna süürlased on öelnud, et Jehoova on mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Jehoova!"
Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada tuhat jalameest ühelainsal päeval!
Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ka Ben-Hadad põgenes, olles jõudnud linna, kambrist kambrisse!
Siis ütlesid ta sulased temale: "Vaata ometi, me oleme kuulnud, et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli kuninga juurde: vahest jätab ta su hinge elama?"
Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: "Sinu sulane Ben-Hadad ütleb: jäta siiski mu hing elama!" Ja ta vastas: "Kas ta veel elab? Ta on mu vend!"
Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema poolt kindlaks ning ütlesid: "Ben-Hadad on su vend!" Ja tema ütles: "Minge ja tooge ta!" Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta laskis teda astuda vankrisse.
Ja Ben-Hadad ütles temale: "Linnad, mis mu isa võttis ära sinu isalt, ma annan tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses, nagu mu isa korraldas Samaarias." Ja Ahab vastas: "Sel tingimusel ma lasen sind vabaks!" Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis teda minna.
Siis ütles keegi prohveti jüngritest oma sõbrale Jehoova käsul: "Löö mind ometi!" Aga mees keeldus teda löömast.
Siis ta ütles temale: "Sellepärast, et sa ei ole võtnud kuulda Jehoova häält, vaata, siis murrab lõukoer sind maha, kui sa minu juurest ära lähed!" Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus lõukoer temale vastu ja murdis ta maha!
Siis ta leidis teise mehe ja ütles: "Löö mind ometi!" Ja mees lõi kõvasti ning haavas teda.
Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud silmile pandud sidemega.
Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning ütles: "Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi teise mehe mu juurde ning ütles: valva seda meest! Kui ta kaob, siis jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!
Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam seda meest!" Iisraeli kuningas ütles temale: "Samasugune on kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud!"
Seejärel ta kõrvaldas kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas nägi, et ta oli prohvetite hulgast!
Ja ta ütles kuningale: "Nõnda ütleb Jehoova: et sa lasksid käest ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel!"
Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli Samaariasse.
1. Kuningate 21 Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: Jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.
Ja Ahab rääkis Naabotiga, öeldes: "Anna oma viinamägi mulle rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle hinna rahas."
Aga Naabot vastas Ahabile: "Jehoova hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!"
Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast, mille jisreellane Naabot oli temale andnud, öeldes: "Ma ei anna sulle oma vanemate pärisosa!" Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega söönud leiba.
Siis tuli ta naine Iisebel tema juurde ja küsis temalt: "Mispärast on su vaim nii vaevatud, et sa leibagi ei söö?"
Ahab vastas temale: "Sellepärast et ma rääkisin jisreellase Naabotiga ja ütlesin temale: anna mulle oma viinamägi raha eest, või kui sulle meeldib, siis ma annan sulle selle asemele teise viinamäe. Aga tema vastas: ma ei anna sulle oma viinamäge!"
Siis ta naine Iisebel ütles temale: "Vist ikka sina valitsed praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe!"
Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
Ja kirjades oli ta kirjutanud ning öelnud: "Kuulutage välja paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale.
Pange siis kaks kõlvatut meest istuma temale vastamisi ja need tunnistagu ning öelgu: sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis viige ta välja ja visake kividega surnuks!"
Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli kirjutatud kirjades, mis ta neile oli läkitanud.
Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti istuma rahva hulgas esikohale.
Ja kaks kõlvatut meest tulid ning istusid temale vastamisi; ja need kõlvatud mehed tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes: "Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat!" Siis viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.
Ja nad läkitasid Iisebelile ütlema: "Naabot on kividega surnuks visatud!"
Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: "Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naabot ei ole enam elus, vaid on surnud!"
Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis Ahab tõusis üles, et minna jisreellase Naaboti viinamäele, võtma seda enesele.
Aga tisbelasele Eelijale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on Samaarias. Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta seda enesele.
Räägi temaga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: samas paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese verd!"
Ja Ahab küsis Eelijalt: "Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?" Ja ta vastas: "Leidsin! Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema, mis Jehoova silmis on kuri!
Vaata, ma lasen sulle tulla õnnetuse ja ma pühin sind ära, ma hävitan Ahabilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
Ja ma talitan sinu sooga, nagu Nebati poja Jerobeami sooga, ja nagu Ahija poja Baesa sooga, meelepaha pärast, mida sa mulle oled valmistanud, ja et sa oled saatnud Iisraeli pattu tegema!
Aga Jehoova rääkis ka Iisebeli kohta, öeldes: koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul!
Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud!"
Tõesti, ei ole olnud Ahabi sarnast, kes enese müüs tegema, mis Jehoova silmis on kuri, sellepärast et ta naine Iisebel teda kihutas!
Ta talitas väga põlastusväärselt, käies ebajumalate järel, nagu olid teinud emorlased, keda Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
Aga kui Ahab kuulis neid sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide ümber ihu ja paastus; ja ta magas kotiriides ning käis hilju.
Ja tisbelasele Eelijale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees? Sellepärast et ta on ennast alandanud minu ees, ma ei saada tema päevil temale õnnetust: ma saadan tema soole õnnetuse ta poja päevil!"
Psalm 78 Kõigest sellest hoolimata nad tegid ikka pattu ega uskunud tema imedesse!
Siis ta lõpetas nende päevad tuulepuhangus ja nende aastad äkilises hukkumises!
Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat
ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, ja et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja!
Kuid nad petsid teda oma suuga ja valetasid temale oma keelega!
Sest nende süda ei olnud kindlasti tema küljes, ja nad ei olnud ustavad tema lepingu pidamises!
Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma viheleeki tõusta!
Tal tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi!
Apostlite 18 Siis Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: "Ära karda, vaid kõnele ja ära ole vait!
Sest mina olen sinuga ja ükski ei saa su kallale tulla sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast selles linnas!"
siis ta viibis seal ühe aasta ja kuus kuud ja õpetas nende seas Jumala sõna.
Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid ühel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette
ning ütlesid: "See siin meelitab inimesi Jumalat teenima käsuvastaselt!"
Aga kui Paulus tahtis suu avada, ütles Gallio juutidele: "Kui oleks tehtud mõni ülekohtune tegu või ilge kuritöö, oh juudid, siis ma oleksin küll kohustatud teid üle kuulama;
aga kui on vaidlust sõnade ja nimede ja käsuõpetuse pärast teie seas, siis katsuge ise toime saada; neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja!"
Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.
Nemad aga läksid kõik kogudusekoja ülema Soostenese kallale ja peksid teda kohtujärje ees. Ja Gallio ei hoolinud sellest midagi.
Aga Paulus viibis seal veel mitu päeva. Siis ta jättis vennad jumalaga ja sõitis laevaga Süüriasse ja ühes temaga Priskilla ja Akvila, pärast seda kui ta Kenkreas oli lasknud oma pea pügada, sellepärast et ta oli andnud tõotuse.
Ja nad saabusid Efesosse ja siin ta jättis nad maha, tema ise aga läks kogudusekotta ja vaidles juutidega.
Aga kui nad teda palusid kauemaks eneste juurde jääda, ei olnud ta nõus,
vaid jättis nad jumalaga ning ütles: "Ma tulen teinekord teie juurde tagasi, kui Jumal tahab!" Ja ta läks Efesosest ära.
Ja kui ta Kaisareas oli maabunud, läks ta üles Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks siis alla Antiookiasse.
Kui ta seal oli viibinud mõnd aega, läks ta teele ja käis järgemööda läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.
Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.
Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja ta oli tuline vaimult, rääkis ja õpetas õigesti Jeesusest, aga tundis ainult Johannese ristimist.
Tema hakkas julgesti õpetama kogudusekojas. Aga kui Priskilla ja Akvila teda kuulsid, võtsid nad ta eneste juurde ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee.
Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid vennad teda selleks ning kirjutasid jüngritele, et nad tema vastu võtaksid. Kui ta sinna oli saabunud, saatis ta palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks.
Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias.
Apostlite 19 Kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli Efesosse ning leidis sealt jüngreid.
Ja ta küsis neilt: "Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?" Aga nemad ütlesid talle: "Me ei olegi kuulnud, kas Püha Vaimu on!"
Ja tema ütles: "Mis ristimisega te siis olete ristitud?" Nad vastasid: "Johannese ristimisega!"
Aga Paulus ütles: "Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid temasse, kes pärast teda tuleb, see on Jeesusesse!"
Kui nad seda kuulsid, lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli Püha Vaim nende peale ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
Neid oli üldse ligi kaksteist meest.
Ja ta läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki.
Aga kui mõned tegid oma südame kõvaks ega uskunud, vaid rääkisid halba õpetusest rahva ees, läks ta ära nende juurest ning eraldas neist jüngrid ja pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.
See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, niihästi juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse sõna.
Ja Jumal tegi iseäralikke imetegusid Pauluse käte läbi,
nii et ka tema ihu pealt võetud higirätikuid ja põlli viidi haigete peale ja tõved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud läksid välja.
Aga mõningad ümberrändajad juudi lausujad hakkasid Issanda Jeesuse nime nimetama nende peale, kelles oli kurje vaime, öeldes: "Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!"