Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 1 Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ta ei saanud sooja.Siis ütlesid ta sulased temale: "Otsitagu mu isandale kuningale tütarlaps, kes on neitsi, ja ta seisku kuninga teenistuses ning olgu tema eest hoolitsejaks. Ta magagu su süles, et mu isand kuningas saaks sooja!"
Nad otsisid siis ilusat tütarlast kõigist Iisraeli rajadest ja leidsid suunemlanna Abisagi ning tõid ta kuninga juurde.
Tütarlaps oli üpris väga ilus; ta sai kuninga eest hoolitsejaks ja teenis teda; aga kuningas hoidus temast.
Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: "Ma tahan saada kuningaks!" Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.
Tema isa ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: "Mispärast sa teed nõnda?" Temagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi.
Ta pidas nõu Joabiga, Seruja pojaga, ja preester Ebjatariga; ja need hoidsid Adonija poole.
Aga preester Saadok ja Benaja, Joojada poeg, samuti prohvet Naatan ja Simei ja Rei ning Taaveti ihukaitsjad ei olnud Adonija poolt.
Kord tappis Adonija pudulojuseid, veiseid ja nuumloomi Soheleti kivi juures, mis on Rogeli allika kõrval, ja kutsus kõik oma vennad, kuningapojad, ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased,
aga prohvet Naatanit, Benajat, ihukaitsjaid ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud.
Siis rääkis Naatan Batsebaga, Saalomoni emaga, öeldes: "Kas sa ei ole kuulnud, et Haggiti poeg Adonija on saanud kuningaks, ilma et meie isand Taavet seda teaks?
Aga nüüd tule, küllap ma annan sulle nõu, et saaksid päästa oma hinge ja oma poja Saalomoni hinge!
Tule, mine kuningas Taaveti juurde ja küsi temalt: eks sina, mu isand kuningas, ole vandunud oma ümmardajale ja öelnud: sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja tema istub minu aujärjele? Mispärast on siis Adonija saanud kuningaks?
Vaata, kui sa seal alles kuningaga kõneled, tulen mina sinu järel sisse ja kinnitan su sõnu!"
Ja Batseba läks kuninga juurde kambrisse; kuningas oli nüüd väga vana ja suunemlanna Abisag teenis kuningat.
Ja Batseba põlvitas ning kummardas kuninga ees. Ja kuningas küsis: "Mida soovid?"
Ja ta vastas temale: "Mu isand, sa oled Jehoova, oma Jumala juures vandunud oma ümmardajale: sinu poeg Saalomon saab pärast mind kuningaks ja istub mu aujärjele!
Aga vaata, nüüd on Adonija saanud kuningaks ja sina, mu isand kuningas, ei tea nüüd sellest midagi!
Ta on tapnud palju härgi, nuumloomi ja pudulojuseid ja on kutsunud kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi; aga su sulast Saalomoni ta ei ole kutsunud!
Sinu poole, mu isand kuningas, vaatavad nüüd kogu Iisraeli silmad, et sa neile teada annaksid, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda!
Muidu juhtub, et kui mu isand kuningas läheb magama oma vanemate juurde, siis jääme süüdlasiks, mina ja mu poeg Saalomon!"
Ja vaata, kui ta alles kuningaga rääkis, tuli prohvet Naatan!
Ja kuningale anti teada ning öeldi: "Vaata, prohvet Naatan on siin!" Ja tema tuli kuninga ette ning kummardas silmili maha kuninga ees.
Ja Naatan ütles: "Mu isand kuningas! Sa oled muidugi öelnud: Adonija saab pärast mind kuningaks ja istub minu aujärjele?
Sest ta läks täna ja tappis palju härgi, nuumloomi ja pudulojuseid, ja ta kutsus kõik kuningapojad ja väepealikud ja preester Ebjatari; vaata, nad söövad ja joovad tema ees ning ütlevad: "Elagu kuningas Adonija!"
Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit ja Benajat, Joojada poega, ja su sulast Saalomoni ei ole ta kutsunud!
Kas on see asi sündinud mu isanda kuninga poolt, ilma et sa oleksid oma sulastele teada andnud, kes istub mu isanda kuninga aujärjele pärast teda?"
Siis kostis kuningas Taavet ja ütles: "Kutsuge mu juurde Batseba!" Ja too tuli kuninga ette ning seisis kuninga ees.
Ja kuningas vandus ning ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes mu hinge igast hädast on päästnud:
nõnda nagu ma sulle olen vandunud Jehoova, Iisraeli Jumala juures ja olen öelnud: Saalomon, sinu poeg, saab pärast mind kuningaks ja istub minu asemel mu aujärjele - nõnda ma teengi täna!"
Siis Batseba kummardas silmili maha, heitis kuninga ette ja ütles: "Mu isand, kuningas Taavet, elagu igavesti!"
Ja kuningas Taavet ütles: "Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ja Joojada poeg Benaja!" Ja need tulid kuninga ette.
Ja kuningas ütles neile: "Võtke enestega ühes oma isanda sulased ja pange mu poeg Saalomon minu hobueesli selga ning viige ta alla Giihoni äärde.
Seal võidku preester Saadok ja prohvet Naatan teda Iisraeli kuningaks. Ja puhuge sarve ning öelge: "Elagu kuningas Saalomon!"
Tulge siis tema järel üles, ja tema tulgu ning istugu mu aujärjele ja olgu minu asemel kuningas. Mina olen käskinud teda olla Iisraeli ja Juuda vürstiks!"
Siis kostis Benaja, Joojada poeg, kuningale ja ütles: "Aamen! Nõnda öelgu ka Jehoova, mu isanda kuninga Jumal!
Nõnda nagu Jehoova on olnud mu isandaga, kuningaga, nõnda olgu ta Saalomoniga ja ta tehku tema aujärg suuremaks kui on mu isanda, kuningas Taaveti aujärg!"
Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan ja Benaja, Joojada poeg ning kreedid ja pleedid ja panid Saalomoni kuningas Taaveti hobueesli selga ning viisid ta Giihoni äärde.
Ja preester Saadok võttis telgist õlisarve ning võidis Saalomoni; nad puhusid sarve ja kogu rahvas ütles: "Elagu kuningas Saalomon!"
Ja kogu rahvas läks tema järel üles, rahvas puhus vilet ja nad olid üpris väga rõõmsad, nõnda et maa lõhkes nende kärast!
Aga Adonija ja kõik kutsutud, kes olid ta juures, kuulsid seda just siis, kui nad söömise olid lõpetanud. Ja kui Joab kuulis sarvehäält, siis ta küsis: "Mispärast kostab linnast niisugune kära?"
Kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Joonatan, preester Ebjatari poeg, ja Adonija ütles: "Tule sisse, sest sa oled tubli mees ja tood häid sõnumeid!"
Aga Joonatan kostis ja ütles Adonijale: "Vastupidi! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud Saalomoni kuningaks!
Kuningas läkitas ühes temaga preester Saadoki ja prohvet Naatani ja Benaja, Joojada poja ning kreedid ja pleedid, ja nad panid ta kuninga hobueesli selga.
Siis võidsid preester Saadok ja prohvet Naatan tema kuningaks Giihoni ääres, ja nad tulid sealt rõõmustades üles ning kogu linn oli liikvel. See oligi kära, mida te kuulsite!
Saalomon istubki juba kuninglikul aujärjel!
Ka kuninga sulased tulid õnnitlema meie isandat, kuningas Taavetit, öeldes: "Tehku su Jumal Saalomoni nimi sinu nimest kuulsamaks ja tehku ta tema aujärg sinu aujärjest suuremaks!" Ja kuningas kummardas oma voodis!
Kuningas ütles veel nõnda: "Kiidetud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes täna on andnud mu aujärjele istuja, ja et ma näen seda oma silmaga!"
Siis värisesid ja tõusid üles kõik need kutsutud, kes olid Adonija juures, ja läksid igaüks oma teed.
Ja Adonija kartis Saalomoni; ta tõusis üles ja läks ning haaras kinni altari sarvedest!
Ja Saalomonile anti teada ning öeldi: "Vaata, Adonija kardab kuningas Saalomoni, ja näe, ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: "Kuningas Saalomon vandugu mulle täna, et ta ei surma mõõgaga oma sulast!"
Siis ütles Saalomon: "Kui ta jääb tubliks meheks, siis ei lange temalt juuksekarvagi maha, aga kui temas leitakse kurja, siis peab ta surema!"
Ja kuningas Saalomon läkitas järele ning laskis tema altarilt alla tuua. Siis ta tuli ning kummardas kuningas Saalomoni ees. Ja Saalomon ütles temale: "Mine oma kotta!"
1. Kuningate 2 Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile käsu, öeldes:
"Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees!
Pea, mida Jehoova, su Jumal on käskinud pidada käies tema teedel, pidades tema seadlusi, käske, kohtuseadusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese käsuõpetuses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa pöördud,
et Jehoova võiks kinnitada oma sõna, mis ta minu kohta on rääkinud, öeldes: kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis - ütles tema - ei puudu sul mees Iisraeli aujärjel!
Ja sina tead ka seda, mis Joab, Seruja poeg, on teinud minule, mis ta tegi kahele Iisraeli väepealikule, Abnerile, Neeri pojale, ja Amaasale, Jeteri pojale, ja kuidas ta tappis nad ning valas rahuajal sõjaverd, määrides sõjaverega oma vöö, mis tal oli puusadel, ja kingad, mis tal olid jalas!
Seepärast talita oma tarkust mööda ja ära lase teda hallipäisena rahuga hauda minna!
Aga gileadlase Barsillai poegadele tee head, et nad saaksid su lauas sööjate seltsi, sest nad tulid sel viisil mulle appi, kui ma põgenesin su venna Absalomi eest.
Ja vaata, su juures on Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, kes sajatas mind kibeda sajatusega sel päeval, mil ma läksin Mahanaimi; aga kui ta tuli alla Jordani äärde mulle vastu, siis vandusin ma temale Jehoova juures ja ütlesin: ma ei surma sind mõõgaga!
Ent nüüd ära jäta teda karistamata, sest sa oled tark mees ja tead küll, mida sa temale pead tegema, et võiksid saata ta hallpea verisena hauda!"
Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna.
Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis ta valitses seitse aastat ja Jeruusalemmas ta valitses kolmkümmend kolm aastat.
Saalomon istus oma isa Taaveti aujärjele ja ta kuningavõim oli väga kindel.
Psalm 74 Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?
Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!
Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise!
Sina lõhkusid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal!
Sina purustasid Leviatani pead, sa annad need söögiks kõrbeelajate sagaraile!
Sina lõhestasid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks!
Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese!
Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud!
Apostlite 10 Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid külalistena. Aga järgmisel päeval läks Peetrus nendega ära ja mõned vennad, kes Joppest olid, läksid ühes temaga.
Järgmisel päeval nad saabusid Kaisareasse. Ja Korneelius ootas neid ja kutsus kokku oma sulased ja parimad sõbrad.
Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.
Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: "Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!"
Ja kui ta temaga oli kõnelnud, läks ta sisse ja leidis eest suure hulga inimesi
ning ütles neile: "Te teate, et juuda mehel ei ole luba sõbrustada muulasega või minna tema juurde, aga Jumal on mulle näidanud, et ühtki inimest ei tohi pidada halvaks ega rüvedaks.
Sellepärast olen ma ka tõrkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis küsin ma nüüd: mis asja pärast te olete mind kutsunud?"
Korneelius ütles: "Neli päeva tagasi ma olin otse selsamal üheksandal tunnil oma kojas palvetamas ja vaata, üks mees seisis minu ees hiilgavais riideis
ning ütles: Korneelius, sinu palvet on kuuldud ja su annid on Jumalale meelde tulnud.
Siis läkita nüüd Joppesse ja kutsu Siimon, keda lisanimega hüütakse Peetruseks; tema on võõrsil nahkur Siimona majas mererannas.
Siis ma läkitasin sedamaid sinu juurde, ja sa oled hästi teinud, et tulid. Nüüd me oleme kõik siin üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mis Jumal sind on käskinud!"
Siis Peetrus avas oma suu ning ütles: "Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel,
vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.
Selle sõna ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse läbi, kes on kõikide Issand.
Te teate seda asja, mis on sündinud tervel Juudamaal alates Galileast pärast ristimist, mida Johannes kuulutas,
kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli võidnud Püha Vaimu ja väega ja kuidas tema käis mööda maad ja tegi head ning parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse; sest Jumal oli temaga.
Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas; ja nad poosid tema ristipuule ning surmasid.
Selle on Jumal üles äratanud kolmandal päeval ja on teda lasknud saada ilmsiks,
mitte kõigele rahvale, vaid Jumala ennevalitud tunnistajaile, meile, kes temaga oleme söönud ja joonud, pärast seda kui ta oli surnuist üles tõusnud.
Ja tema on meid käskinud rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumõistja.
Temast tunnistavad kõik prohvetid, et tema nime läbi igaüks, kes usub temasse, saab pattude andeksandmise!"
Kui Peetrus neid sõnu alles rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid!
Ja usklikud ümberlõigatute hulgast, niipalju kui neid ühes Peetrusega oli tulnud, ehmusid, et Püha Vaimu and valati ka paganate peale,
sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumalat väga ülistavat. Siis Peetrus ütles:
"Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?"
Ja ta käskis neid ristida Issanda nimesse. Siis nad palusid teda, et ta jääks mõneks päevaks nende juurde.
Apostlite 11 Siis apostlid ja vennad, kes Juudamaal siin ja seal elasid, said kuulda, et ka paganad olid vastu võtnud Jumala sõna.
Aga kui Peetrus tuli Jeruusalemma, vaidlesid temaga ümberlõigatud
ning ütlesid: "Sina oled läinud sisse ümberlõikamatute juurde ja oled söönud nendega!"
Aga Peetrus hakkas rääkima ning seletas neile asja selle järjekorras nõnda:
"Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemuse: seal tuli alla anum, nagu suur linane riie, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli aiva minu juurde.
Kui ma seda juureldes vaatasin, nägin ma maa neljajalgseid elajaid ja metsalisi ja roomajaid ja taeva linde,
ja ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: tõuse üles, Peetrus, verista ja söö!
Aga ma ütlesin: ei ilmaski, Issand; sest minu suhu ei ole elades saanud midagi keelatut ehk roojast!
Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: mis Jumal on puhastanud, seda ära sina arva keelatuks!
Ja see sündis kolm korda. Ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.
Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde.
Ent Vaim ütles mulle, et ma läheksin ühes nendega ega mõtleks kaksipidi. Siis tulid ka need kuus venda minuga, ja me läksime selle mehe kotta.
Ja ta kuulutas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seisvat ja ta talle ütlevat: läkita Joppesse ja kutsu Siimon, keda hüütakse lisanimega Peetruseks.
Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kõik su pere saate õndsaks.
Aga kui ma hakkasin kõnelema, langes Püha Vaim nende peale, nagu meiegi peale alguses.
Siis meenus mulle Issanda sõna, kuidas ta ütles: Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga!
Kui nüüd Jumal neile on andnud sama anni kui meilegi, kes usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes siis olin mina, et oleksin võinud Jumalat keelata?"
Aga kui nad seda kuulsid, jäid nad vait ja andsid Jumalale au, öeldes: "Siis on Jumal ka paganaile andnud meeleparanduse eluks!"