Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 18 Siis läks Obadja Ahabile vastu ja jutustas temale. Ahab läks siis Eelijale vastu.Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: "Kas oled sina see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?"
Ja ta vastas: "Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Jehoova käsud ja sina käid baalide järel!
Aga nüüd läkita käsk, et kogutaks minu juurde Karmeli mäele kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Ashera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!"
Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: "Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!" Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
Siis Eelija ütles rahvale: "Mina olen ainus järelejäänud Jehoova prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks värss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise värsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.
Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Jehoova nime. See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!" Ja kogu rahvas kostis ning ütles: "See kõne on hea!"
Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: "Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem. Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!"
Ja nad võtsid värsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: "Baal, vasta meile!" Aga ei häält ega vastust! Ja nad karglesid ümber altari, mis oli tehtud.
Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!"
Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid endid mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.
Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu!
Siis ütles Eelija kogu rahvale: "Astuge minu juurde! "Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Jehoova altari, mis oli maha kistud.
Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Jehoova sõna ja kellele oli öeldud: "Su nimi olgu Iisrael!"
Ja ta ehitas kividest altari Jehoova nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
Siis ta ladus puud ja raius värsi tükkideks ning pani puude peale
ja ütles: "Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!" Siis ta ütles: "Tehke seda teist korda!" Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: "Tehke kolmandat korda!" Ja nad tegid kolmandat korda.
Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: "Jehoova! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
Vasta mulle, Jehoova! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina Jehoova oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!"
Siis Jehoova tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis!
Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: "Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!"
Aga Eelija ütles neile: "Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!" Ja nad võtsid need kinni. Ja Eelija viis need alla Kiisoni jõe äärde ning tappis need seal.
Ja Eelija ütles Ahabile: "Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab!"
Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.
Siis ta ütles oma poisile: "Mine nüüd ja vaata mere poole!" Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: "Ei ole midagi!" Tema aga ütles: "Mine tagasi!" Nõnda seitse korda.
Aga seitsmendal korral ütles poiss: "Vaata, pisuke pilv, nagu mehe kämmal, tõuseb merest!" Siis ütles Eelija: "Mine ütle Ahabile: rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!"
Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu! Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.
Ja Jehoova käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni.
1. Kuningate 19 Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: "Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!"
Kui ta seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
Ta ise aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra ja ütles: "Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!"
Ja ta heitis maha ning uinus magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: "Tõuse üles, söö!"
Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett! Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
Aga Jehoova ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: "Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!"
Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle sööma rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
Seal ta läks ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Jehoova sõna, kes küsis temalt: "Mis sa siin teed, Eelija?"
Ja ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
Siis ta ütles: "Mine välja ja seisa mäe peal Jehoova ees!" Ja vaata, Jehoova läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Jehoova ees! Aga Jehoovat ei olnud tuules! Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Jehoovat ei olnud maavärisemises!
Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Jehoovat ei olnud tules! Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin!
Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: "Mis sa siin teed, Eelija?"
Ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
Ja Jehoova ütles temale: "Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe. Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks.
Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks.
Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa.
Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud!"
Siis ta läks sealt ära ja leidis Eliisa, Saafati poja, kes oli kündmas; ta ees käis kaksteist härjapaari ja ta ise oli kaheteistkümnendaga. Kui Eelija temast mööda läks, siis ta heitis oma kuue tema peale.
Ja Eliisa jättis veised ja jooksis Eelijale järele ning ütles: "Lase mind ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma käin su järel!" Ta vastas temale: "Mine, aga tule tagasi, sest ära unusta, mis ma sulle olen teinud!"
Ja ta läks tema juurest tagasi, võttis veistepaari ning tappis need; veiste iketega ta keetis liha ning andis rahvale, ja nad sõid. Siis ta tõusis ja käis Eelija järel ning teenis teda.
Psalm 78 Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu!
Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi,
ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: "Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes?
Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid! Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale?"
Sellepärast, kui Jehoova seda kuulis, siis ta raevutses, tuli süttis Jaakobis ja viha tõusis Iisraeli vastu,
sest et nad ei uskunud Jumalasse ega lootnud tema pääste peale!
Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed
ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja!
Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai!
Ta tõstis taeva alla idatuule ja ajas üles oma vägevusega lõunatuule;
ja ta laskis nende peale sadada liha nagu tolmu ja tiivulisi linde nagu mere liiva,
ning pillutas need nende leeri keskele, ümber nende majade!
Siis nad sõid ja nende kõhud said hästi täis. Nii ta saatis neile, mida nad himustasid!
Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus,
kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis lihavamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed!
Apostlite 17 Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning ütles: "Ateena mehed, ma näen, et te olete igapidi väga jumalakartlikud.
Sest ma olen läbi minnes ja teie pühi paiku vaadeldes leidnud ka altari, mille peale oli kirjutatud: "Tundmatule Jumalale!" Keda te nüüd tundmata teenite, teda kuulutan mina teile.
Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, tema, kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on kätega tehtud;
teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsekui oleks temale midagi vaja; tema annab ise kõigile elu ja õhu ja kõik.
Ja ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad,
et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist;
sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: "Sest ka meie oleme tema sugu!"
Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis me ei tohi mõelda, et jumalik olend on kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju.
Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama,
sest ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud!"
Aga kui nad surnute ülestõusmisest kuulsid, panid mõned seda naeruks, aga teised ütlesid: "Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!"
Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.
Ent mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli ka Areopaagi liige Dionüüsios ja üks naine, nimega Daamaris, ja muid ühes nendega.
Apostlite 18 Pärast seda läks Paulus Ateenast ära ja tuli Korintosesse.
Sealt ta leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest pärit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast ühes oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli tema.
Ja et neil oli ühesugune amet, siis ta jäi nende juurde ja nad tegid ühes tööd; sest nad olid ametilt telgitegijad.
Aga ta õpetas kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule.
Kui siis Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna jõudsid, oli Paulus andunud sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.
Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning ütles neile: "Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juurde!"
Ja kui ta sealt ära läks, tuli ta ühe jumalakartliku mehe kotta, nimega Justus, kelle maja oli otse kogudusekoja kõrval.
Aga kogudusekoja ülem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.