Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 16 Juuda kuninga Aasa kahekümne kuuendal aastal sai Baesa poeg Eela Tirsas kaheks aastaks Iisraeli kuningaks.Aga tema sulane Simri, kes oli poole sõjavankrite hulga pealik, pidas vandenõu tema vastu. Ja kord, kui Eela oli enese joobnuks joonud Tirsas Arsa kojas, kes oli Tirsas kojaülemaks,
tuli Simri ja lõi tema maha ning tappis tema Juuda kuninga Aasa kahekümne seitsmendal aastal; ja ta sai tema asemel kuningaks.
Ja kui ta oli saanud kuningaks ja istus oma aujärjel, siis ta lõi maha kogu Baesa soo ega jätnud temale alles ainsatki meesolendit ei sugulast ega sõpra!
Nõnda hävitas Simri kogu Baesa soo Jehoova sõna kohaselt, mis Jehoova oli rääkinud Baesa vastu prohvet Jehu läbi
kõigi Baesa pattude pärast ja tema poja Eela pattude pärast, mis nad olid teinud ja millega nad Iisraeli olid saatnud pattu tegema, vihastades Jehoovat, Iisraeli Jumalat, oma ebajumalatega.
Ja mis veel tuleks öelda Eelast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Juuda kuninga Aasa kahekümne seitsmendal aastal valitses Simri Tirsas seitse päeva; rahvas aga oli leeris Gibbetoni all, mis vilistidele kuulus.
Kui leeris olev rahvas kuulis öeldavat: "Simri on pidanud vandenõu ja on kuninga ka maha löönud", siis tõstis kogu Iisrael selsamal päeval leeris kuningaks Omri, Iisraeli väepealiku.
Siis Omri läks Gibbetonist ära ja ühes temaga kogu Iisrael, ja nad piirasid Tirsat.
Ja kui Simri nägi, et linn oli vallutatud, siis ta läks kuningakoja torni, põletas tulega enese pealt kuningakoja ja suri
oma pattude pärast, mis ta oli teinud, tehes kurja Jehoova silmis, käies Jerobeami teel ja tema patus, mis too oli teinud, saates Iisraeli pattu tegema.
Ja mis veel tuleks öelda Simrist ja tema vandenõust, mida ta pidas, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Siis Iisraeli rahvas jagunes pooleks; pool rahvast käis Giinati poja Tibni järel, et tõsta teda kuningaks, ja pool Omri järel.
Aga see rahvas, kes käis Omri järel, sai võimust rahva üle, kes käis Giinati poja Tibni järel. Tibni suri ja Omri sai kuningaks.
Juuda kuninga Aasa kolmekümne esimesel aastal sai Omri kaheteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks; Tirsas valitses ta kuus aastat.
Ta ostis Semerilt kahe hõbetalendi eest Samaaria mäe; ta ehitas mäe peale linna ja nimetas linna, mille ta oli ehitanud, Samaariaks, mäe omaniku Semeri nime järgi.
Aga Omri tegi kurja Jehoova silmis; ta tegi rohkem kurja kui kõik need, kes enne teda olid olnud.
Ta käis kõigil Nebati poja Jerobeami teedel ja tema pattudes, millega too Iisraeli oli saatnud pattu tegema, vihastama Jehoovat, Iisraeli Jumalat, oma ebajumalatega.
Ja mis veel tuleks öelda Omrist, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, mis ta korda saatis, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Ja Omri läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse. Ja tema poeg Ahab sai tema asemel kuningaks.
Ahab, Omri poeg, sai Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Aasa kolmekümne kaheksandal aastal; ja Ahab, Omri poeg, valitses Samaarias Iisraeli üle kakskümmend kaks aastat.
Aga Ahab, Omri poeg, tegi kurja Jehoova silmis, rohkem kui kõik need, kes enne teda olid olnud.
Kas sellest veel vähe oli, et ta käis Nebati poja Jerobeami pattudes? Ta võttis naiseks Iisebeli, siidonlaste kuninga Etbaali tütre, ja läks ning teenis Baali ja kummardas teda.
Ja ta püstitas Baalile altari Baali kotta, mille ta Samaariasse oli ehitanud.
Ja Ahab valmistas Ashera kuju. Ahab tegi veelgi rohkem Jehoova, Iisraeli Jumala vihastamiseks kui kõik Iisraeli kuningad, kes enne teda olid olnud.
Tema päevil peetellane Hiiel ehitas üles Jeeriko; Abirami, oma esmasündinu hinnaga ta rajas selle, ja Seguubi, oma noorima poja hinnaga ta pani sellele väravad ette Jehoova sõna kohaselt, mis ta oli öelnud Joosua, Nuuni poja läbi.
1. Kuningate 17 Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: "Nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu suusõna peale!"
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Mine siit ära ja pöördu ida poole ning ole varjul Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit.
Jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita!"
Ja ta läks ning tegi Jehoova sõna järgi: ta läks ja elas Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit
Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest.
Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal. Vaata, ma olen käskinud üht lesknaist seal sind toita!"
Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: "Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!"
Ja kui naine läks tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: "Too mulle ühes ka paluke leiba!"
Aga naine vastas: "Nii tõesti kui Jehoova, su Jumal elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme!"
Siis ütles Eelija temale: "Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud. Aga esmalt valmista sellest mulle pisuke kook ja too see minule. Pärast valmista enesele ja oma pojale!
Sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Jehoova annab maale vihma!"
Ja ta läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel, oli süüa kauaks ajaks:
jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Jehoova sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud!
Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi!
Siis ütles naine Eelijale: "Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama ja mu poega surma saatma!"
Aga ta vastas temale: "Anna mulle oma poeg!" Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.
Siis ta hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, kas oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et sa oled surmanud tema poja?"
Seejärel ta sirutas ennast poisi kohal kolm korda ja hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!"
Ja Jehoova kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu!
Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: "Vaata, su poeg elab!"
Siis naine ütles Eelijale: "Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!"
1. Kuningate 18 Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Jehoova sõna, kes ütles: "Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!"
Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias aga oli suur nälg
ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Jehoovat,
ja kui Iisebel hävitas Jehoova prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja oli peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning oli neid toitnud leiva ja veega.
Ja Ahab ütles Obadjale: "Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed. Vahest leiame rohtu, et saame hoida elus hobused ja hobueeslid ega peaks hävitama lojuseid?"
Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks üht teed isepäinis ja Obadja läks teist teed isepäinis.
Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu! Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: "Kas see oled sina, mu isand Eelija?"
Ja ta vastas temale: "Olen! Mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin!"
Aga tema ütles: "Mis pattu ma olen teinud, et sa oma sulase tahad anda Ahabi kätte, selleks et ta mind surmaks?
Nii tõesti kui Jehoova, sinu Jumal elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: teda ei ole siin! siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud,
Ja nüüd sa ütled: mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin!
Kui ma lähen ära sinu juurest ja Jehoova vaim viib sind sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mind! Ometi kardab su sulane Jehoovat oma noorest põlvest peale!
Kas pole mu isandale jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Jehoova prohveteid? Ma peitsin siis Jehoova prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega!
Ja nüüd ütled sina: mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mind!"
Aga Eelija ütles: "Nii tõesti kui vägede Jehoova elab, kelle ees ma seisan, täna ma näitan ennast temale!"
Psalm 78 Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval!
Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta käsuõpetuse järgi
ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud!
Nende esivanemate ees ta ju tegi imet Egiptusemaal Soani väljal!
Ta lõhkus mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu!
Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgega!
Ta lõhkus kaljud kõrbes ja jootis neid otsekui suurtest ürgveevoogudest!
Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed!
Apostlite 17 Ja nad läksid läbi Amfipolise ja Apolloonia ja tulid Tessaloonikasse, kus oli juutide kogudusekoda.
Ja Paulus läks oma kombe järgi sisse nende juurde ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast,
seletades ja tõestades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist üles tõusma, ja öeldes: "See Jeesus, keda mina teile kuulutan, on Kristus!"
Ja mõned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nõndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi.
Aga juudid said kadedaks ja võtsid enestega mõningaid hulguseid, nurjatuid mehi, kihutasid rahva üles ning tõstsid linnas möllu ja ründasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.
Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning kisendasid: "Need, kes kõiges maailmas tüli tõstavad, on ka siin!
Neid on Jaason vastu võtnud ja nad kõik teevad keisri käskude vastu ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse!"
Seda kuuldes said rahvas ja linna ülemad rahutuks,
kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad lahti.
Aga vennad saatsid sedamaid Pauluse ja Siilase läbi öö Beroiasse. Kui nemad olid saabunud, läksid nad juutide kogudusekotta.
Need olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati.
Siis uskusid nüüd paljud neist, ja mitte pisut kreeka lugupeetud naisi ja mehi.
Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutuks tegema.
Siis vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere äärde; aga Siilas ja Timoteos jäid sinna.
Ja Pauluse saatjad viisid ta Ateenani, ja kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need nii ruttu kui võimalik tuleksid tema juurde, tulid nad sealt ära.
Aga kui Paulus Ateenas neid oli ootamas, ärritus ta vaim temas, kui ta nägi linna ebajumalakujusid täis olevat.
Ent ta kõneles nüüd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas.
Ja mõned epikuurlaste ja stoalaste mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: "Mida siis see lobasuu tahab öelda?" Aga teised: "Tema näib kuulutavat võõraid vaime!" Sest ta jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest.
Ja nad võtsid ta kinni ja viisid ta Areopaagi ning ütlesid: "Kas me võiksime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa õpetad?
Sest sa tood meie kõrvade ette võõrastavaid asju; sellepärast tahamegi nüüd teada, mis need õige on!"
Sest kõik ateenlased ja muulased, kes nende juures elasid, ei olnud millelegi nii himukad kui jutustama ja kuulama uudiseid.