Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 12 Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mäestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.Ja Jerobeam mõtles oma südames: "Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.
Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Jehoova kojas Jeruusalemmas, siis pöördub selle rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole, ja nad tapavad mind ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole!"
Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: "Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt!"
Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.
Sellest aga tuli patt! Rahvas läks tolle teise juurde Daanist saadik!
Ja ta ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.
Ja Jerobeam seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, mis ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.
Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli leiutanud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.
1. Kuningate 13 Ja vaata, Jehoova käsul tuli üks jumalamees Juudast Peetelisse, siis kui Jerobeam seisis altari juures, et suitsutada!
Ta hüüdis Jehoova käsul altari poole ja ütles: "Altar, altar! Nõnda ütleb Jehoova: vaata, Taaveti soole sünnib poeg, Joosija nimi, ja tema tapab su peal ohvriküngaste preestrid, kes suitsutavad su peal, ja su peal põletatakse inimeste luid!"
Ja ta andis sel päeval tunnustähe, öeldes: "See on tunnustäheks, et Jehoova on kõnelnud: vaata, altar lõhkeb ja tuhk, mis selle peal on, pillutatakse!"
Kui kuningas kuulis jumalamehe sõnu, mis too hüüdis Peeteli altari poole, siis sirutas Jerobeam altari juurest oma käe välja, öeldes: "Võtke ta kinni!" Aga käsi, mille ta sirutas tema poole, kuivetus, ja ta ei suutnud seda tagasi tõmmata!
Ja altar lõhkes ning tuhk pillutati altarilt, nagu oli tunnustäht, mille jumalamees oli andnud Jehoova käsul!
Siis kuningas hakkas kõnelema ja ütles jumalamehele: "Leevenda ometi Jehoova, oma Jumala palet ja palu minu eest, et ma saaksin käe tagasi!" Ja jumalamees leevendas Jehoova palge ning kuningas sai oma käe tagasi ja see oli nagu ennegi!
Ja kuningas ütles jumalamehele: "Tule ühes minuga koju ja võta kehakinnitust, siis ma annan sulle ühe kingituse!"
Aga jumalamees vastas kuningale: "Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ma ei söö leiba ega joo vett!
Sest nõnda on mind kästud Jehoova sõnaga, kes ütleb: ära söö leiba ja ära joo vett, ja ära mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!"
Ja ta läks teist teed ega läinud tagasi seda teed, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.
Aga Peetelis elas keegi vana prohvet; tema pojad tulid ja jutustasid temale kõigist tegudest, mis jumalamees sel päeval Peetelis oli teinud, ja sõnadest, mis ta kuningale oli öelnud. Kui nad olid jutustanud oma isale,
siis küsis nende isa neilt: "Missugust teed ta läks?" Ja ta pojad olid näinud teed, mida mööda läks jumalamees, kes oli tulnud Juudamaalt.
Siis ta ütles oma poegadele: "Saduldage mulle eesel!" Nad saduldasid temale eesli ja ta istus selle selga,
läks jumalamehele järele ning leidis tolle istumas tamme all; ta küsis temalt: "Kas oled sina see jumalamees, kes tuli Juudamaalt?" Ja ta vastas: "Olen!"
Siis ta ütles temale: "Tule ühes minuga koju ja võta leiba!"
Aga ta vastas: "Ma ei või sinuga seltsis tagasi minna ega sinuga ühes tulla; samuti ma ei söö leiba ega joo vett siin paigas ühes sinuga.
Sest mulle on öeldud Jehoova sõna läbi: sa ei tohi seal leiba süüa ega vett juua; sa ei tohi tulla tagasi sedasama teed, mida sa läksid!"
Aga ta ütles temale: "Ka mina olen prohvet nagu sinagi, ja ingel kõneles mulle Jehoova sõna läbi, öeldes: vii ta enesega ühes oma koju, et ta saaks leiba süüa ja vett juua!" Aga seda ta valetas temale.
Siis läks ta ühes temaga tagasi ning sõi ta kojas leiba ja jõi vett.
Aga nende lauas istudes tuli Jehoova sõna prohvetile, kes oli tema tagasi toonud,
ja ta hüüdis jumalamehele, kes oli tulnud Juudast, öeldes: "Nõnda ütleb Jehoova: sellepärast et sa oled vastu pannud Jehoova suule ega ole pidanud käsku, mis Jehoova, su Jumal, sulle andis,
vaid oled tagasi tulnud ja oled söönud leiba ja joonud vett paigas, mille kohta ma sulle ütlesin, et ära söö leiba ja ära joo vett, siis ei saa su laip mitte su vanemate hauda!"
Pärast seda kui ta oli söönud leiba, ja pärast seda kui ta oli joonud, saduldati temale eesel, prohveti oma, kes tema oli tagasi toonud.
Ja kui ta läks, siis juhtus temale tee peal vastu lõukoer ja see surmas tema; ta laip oli paisatud teele ja eesel seisis selle kõrval, ka lõukoer seisis laiba kõrval.
Ja vaata, mehed läksid mööda ja nägid teele paisatud laipa ja lõukoera seisvat laiba kõrval! Nad tulid ja jutustasid sellest linnas, kus vana prohvet elas.
Kui prohvet, kes tema oli teelt tagasi toonud, kuulis seda, siis ta ütles: "See on see jumalamees, kes pani vastu Jehoova sõnale! Sellepärast andis Jehoova tema lõukoera küüsi, ja see on tema maha murdnud ning surmanud, nagu oli Jehoova sõna, mis ta oli temale öelnud!"
Ja ta rääkis oma poegadega, öeldes: "Saduldage mulle eesel!" Ja nad saduldasid.
Siis ta läks ning leidis tema leiba teele paisatuna, laiba kõrval aga seisid eesel ja lõukoer; lõukoer ei olnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud!
Prohvet tõstis siis jumalamehe laiba üles, pani selle eesli selga ja viis tagasi; ja vana prohvet tuli linna leinakaebust tegema ja teda matma.
Ta pani tema laiba oma hauda ja nad tegid temale leinakaebust: "Oh häda, mu vend!"
Ja pärast seda kui ta oli tema matnud, rääkis ta oma poegadega, öeldes: "Kui mina suren, siis matke mind hauda, kuhu jumalamees on maetud; pange minu luud tema luude kõrvale.
Sest see asi sünnib tõesti, mis ta Jehoova käsul hüüdis Peetelis oleva altari ja kõigi Samaaria linnades olevate ohvrikünkakodade vastu!"
Pärast seda lugu ei pöördunud Jerobeam ometi mitte oma kurjalt teelt, vaid seadis jälle ohvriküngaste preestreid igasugu rahvast; kes aga soovis, selle käe ta täitis ja see sai ohvrikünka preestriks!
Ja see asi sai patuks Jerobeami soole, põhjuseks seda hukata ja maa pealt hävitada.
1. Kuningate 14 Sel ajal haigestus Abija, Jerobeami poeg.
Ja Jerobeam ütles oma naisele: "Võta nüüd kätte ja moonda ennast, nõnda et ei tunta, et sa oled Jerobeami naine, ja mine Siilosse. Vaata, seal on prohvet Ahija, kes rääkis minust, et ma saan selle rahva kuningaks.
Võta kaasa kümme leiba, korpe ja kruus mett ning mine tema juurde; küllap ta kuulutab sulle, mis poissi ootab!"
Ja Jerobeami naine tegi nõnda, võttis kätte ja läks Siilosse ning tuli Ahija kotta; aga Ahija ei näinud enam, sest vanaduse tõttu olid ta silmad tuhmunud.
Kuid Jehoova oli öelnud Ahijale: "Vaata, Jerobeami naine tuleb sinult küsima oma poja kohta, sest too on haige. Ütle temale nõnda ja nõnda. Kui ta tuleb, siis on ta ennast tundmatuks teinud!"
Kui siis Ahija kuulis tema jalgade kobinat, kui ta uksest sisse astus, ütles tema: "Tule sisse, Jerobeami naine! Miks sa ennast tundmatuks teed? Mind on läkitatud su juurde kõva sõnaga!
Mine ütle Jerobeamile: nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: sellepärast et ma rahva hulgast olen sind ülendanud ja pannud vürstiks oma Iisraeli rahvale
ning olen kiskunud kuningriigi Taaveti soo käest ja andnud sinule - sina aga ei ole olnud nagu mu sulane Taavet, kes pidas mu käske ja kes käis mu järel kõigest oma südamest, tehes ainult seda, mis õige oli minu silmis -
vaid sa oled teinud rohkem kurja kui kõik, kes enne sind on olnud, ja sa oled läinud ning oled valmistanud enesele teisi jumalaid ja valatud kujusid, et mind vihastada, ja oled mind heitnud oma selja taha,
sellepärast, vaata, saadan mina Jerobeami soole õnnetuse ja hävitan Jerobeamilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis ja ma pühin Jerobeami soo järelt, otsekui pühitakse sõnnikut, kuni see lõpeb!
Kes Jerobeami omadest surevad linnas, neid söövad koerad, ja kes surevad väljal, neid söövad taeva linnud! Sest Jehoova on rääkinud!
Sina aga tõuse, mine oma kotta! Niipea kui su jalg jõuab linna, sureb laps!
Kogu Iisrael leinab teda ja nad matavad ta, sest Jerobeami omadest saab üksnes tema hauda, sellepärast et Jerobeami soos leidub ainult temas midagi head Jehoova, Iisraeli Jumala ees!
Aga Jehoova tõstab enesele Iisraeli kuninga, kes hävitab Jerobeami soo! See on siis see päev! Ja mis nüüd veel?
Jehoova lööb Iisraeli, nõnda et see kõigub nagu pilliroog vees, ja kitkub Iisraeli sellelt healt maalt, mille ta on andnud nende vanemaile, ja pillutab nad teisepoole Frati jõge, sellepärast et nad on teinud oma viljakustulbad Jehoova vihastamiseks!
Ja ta annab Iisraeli ära Jerobeami pattude pärast, mis ta on teinud ja millega ta on saatnud Iisraeli pattu tegema!"
Siis Jerobeami naine tõusis üles ja läks ning tuli Tirsasse; aga kui ta jõudis koja läveni, siis suri poiss.
Ta maeti, ja kogu Iisrael tegi tema pärast leinakaebust Jehoova sõna järgi, nagu ta oli rääkinud oma sulase, prohvet Ahija läbi.
Ja mis veel tuleks öelda Jerobeamist, kuidas ta sõdis ja kuidas ta valitses, vaata, sellest on kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus.
Ja aega, mis Jerobeam valitses, oli kakskümmend kaks aastat; siis ta läks magama oma vanemate juurde ja tema poeg Naadab sai tema asemel kuningaks.
Psalm 78 Aasafi õpetuslaul. Pane tähele, mu rahvas, minu käsuõpetust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast!
Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
seda me ei taha mitte salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Jehoova kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud!
Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse käsuõpetuse, mida ta käskis meie esivanemaid teatada oma lastele,
et seda tunneks tulevane põlv, lapsed, kes sünnivad, et needki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
ja et need paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
ega oleks mitte nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale!
Apostlite 16 Ja ta saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.
Sellele andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.
Teda tahtis Paulus enesele saatjaks teele. Ja ta võttis ning lõikas ta ümber juutide pärast, kes olid neis paigus; sest nad teadsid kõik, et tema isa oli kreeklane.
Aga kui nad käisid linnast linna, käskisid nad usklikke pidada neid seadmisi, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.
Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt.
Ja nemad käisid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli neid keelanud sõna rääkimast Aasias.
Jõudes Müüsiani üritasid nad matkata Bitüüniasse, kuid Jeesuse Vaim ei lasknud neid mitte.
Siis nad läksid mööda Müüsiast ja tulid alla Troasse.
Ja Paulus nägi öösel nägemuse: Makedoonia mees seisis ja palus teda ning ütles: "Tule alla Makedooniasse ja aita meid!"
Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me püüdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
Me läksime Troast teele ja tulime otsekohe Samotraakesse ja järgmisel päeval Neapolisse
ja sealt Filipisse, mis on esimesi linnu tolles Makedoonia osas, asulinn. Sinna linna me jäime peatama mõneks päevaks.
Ja hingamispäeval me läksime linnast välja jõe äärde, kus neil oli kombeks käia palvusel, ja istusime maha ning kõnelesime naistele, kes olid kokku tulnud.
Ja ka üks jumalakartlik naine, nimega Lüüdia, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas jutlust. Tema südame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis.
Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning ütles: "Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja jääge sinna!" Ja ta käis meile peale.