Eestikeelne Piibel 1968
1. Kuningate 11 Ja Jehoova tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.Kui Taavet oli löönud Edomit ja väepealik Joab läks mahalööduid matma ja hävitas Edomis kogu meessoo -
sest Joab ja kogu Iisrael viibisid seal kuus kuud, kuni ta Edomis oli hävitanud kogu meessoo -
siis põgenes Hadad, tema ja mõned Edomi mehed ta isa sulaste hulgast ühes temaga, et minna Egiptusesse; Hadad oli alles pisuke poiss.
Nad läksid Midjanist teele ja tulid Paaranisse; Paaranist võtsid nad mehi enestega ühes ja tulid Egiptusesse vaarao, Egiptuse kuninga juurde; see andis temale koja, lubas temale leiba ja andis temale maad.
Hadad leidis suurt armu vaarao silmis, kes andis temale naiseks oma naise õe, kuninganna Tahpenesi õe.
Tahpenesi õde tõi temale ilmale ta poja Genubati ja Tahpenes võõrutas tolle vaarao kojas; ja Genubat jäi vaarao kotta, vaarao poegade seltsi.
Kui Hadad Egiptuses kuulis, et Taavet oli läinud magama oma vanemate juurde ja et väepealik Joab oli surnud, siis ütles Hadad vaaraole: "Lase mind, et võiksin minna omale maale!"
Aga vaarao küsis temalt: "Mis sul minu juures puudub, et sa nüüd tahad minna omale maale?" Ja ta vastas: "Mitte midagi, kuid lase mind siiski minna!"
Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli ära karanud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest.
Tema kogus enese juurde mehi ja sai röövjõugu pealikuks; pärast seda kui Taavet neid oli tapnud, läksid nad Damaskusesse, elasid seal ja valitsesid Damaskuses.
Tema oli Iisraeli vastane kogu Saalomoni eluaja, tehes kurja nagu Hadadki; ta põlgas Iisraeli ja ta sai Süüria kuningaks.
Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine, nimega Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.
Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.
Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.
Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; nad kahekesi olid üksinda väljal.
Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks
ning ütles Jerobeamile: "Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule!
Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma linna pärast;mille ma olen valinud kõigilt Iisraeli suguharudelt,
sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabiitide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu seadluste ja kohtuseaduste järgi, nõnda nagu tema isa Taavet!
Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja seadlusi.
Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule - need kümme suguharu!
Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alaliselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemmas, linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nime.
Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!
Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu seadlusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule!
Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks!"
Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juurde; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.
Ja mis veel tuleks öelda Saalomonist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest, eks sellest ole kirjutatud Saalomoni Tegude raamatus?
Ja aega, mis Saalomon Jeruusalemmas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat.
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.
1. Kuningate 12 Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, sellepärast elas Jerobeam Egiptuses -
nad olid läkitanud teda kutsuma - siis tulid Jerobeam ja kogu Iisraeli kogudus ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes:
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
Aga tema vastas neile: "Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juurde!" Ja rahvas läks.
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, öeldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
Nad vastasid temale, öeldes: "Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulaseiks!"
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
Ja ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?"
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, öeldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!"
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juurde!"
Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid andnud,
ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega!"
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jehoovalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Jehoova oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, öeldes nõnda: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja Iisrael läks oma telkidesse.
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise aga astus kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis nad läkitasid järele ja kutsusid teda koguduse juurde ning tõstsid tema kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.
Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.
Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:
"Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:
nõnda ütleb Jehoova: te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest see lugu on lastud sündida minu poolt!" Ja nad võtsid kuulda Jehoova sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Jehoova oli käskinud.
Psalm 77 Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas pigistanud kinni oma halastuse? Sela.
Ent ma ütlen: see teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud!
Ma meenutan Jehoova tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!
Jumal, su tee on pühaduses! Kes on nii suur jumal kui Jumal?
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed! Sela.
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid!
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna!
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises!
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda!
Apostlite 15 Siis apostlid ja vanemad ühes kõige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antiookiasse ühes Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.
Nendega nad saatsid järgmise kirja: "Meie, apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.
Olles kuulnud, et mõned meie seast on välja läinud ja on teid teinud kõnedega rahutuks ja on saatnud teie hinged kitsikusse, ilma et meie neid oleksime käskinud,
arvasime üksmeelselt heaks valida mehed ja läkitada need teie juurde ühes meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega,
meestega, kes oma elu on pannud kaalule meie Issanda Kristuse nime pärast.
Nii me oleme siis läkitanud Juuda ja Siilase, et nad teile suusõnal teataksid sedasama.
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused:
hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!"
Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antiookiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile kätte.
Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle troostist.
Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid.
Ja kui nad seal mõne aja olid viibinud, saadeti nad rahuga vendade juurest nende juurde, kes nad olid läkitanud.
[Ja Siilas arvas heaks jääda nende juurde.]
Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antiookias ning õpetasid ja kuulutasid ühes paljude teistega Issanda armuõpetuse sõna.
Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: "Lähme jälle vaatama vendi kõiki linnu mööda, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib!"
Ja Barnabas andis nõu võtta kaasa Johannes, keda hüütakse Markuseks.
Aga Paulus arvas heaks mitte võtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle.
Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad üksteisest lahkusid ja et Barnabas võttis enese juurde Markuse ning sõitis laevaga Küprosesse.
Aga Paulus valis Siilase ja läks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.
Ja ta käis läbi Süüria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.