Eestikeelne Piibel 1968
1. Ajaraamat 19 Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas Naahas suri ja tema poeg sai tema asemel kuningaks.Ja Taavet ütles: "Ma tahan head teha Haanunile, Naahase pojale, sest tema isa on mulle head teinud!" Ja Taavet läkitas saadikud teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale Haanuni juurde, et teda trööstida,
siis ütlesid ammonlaste vürstid Haanunile: "Kas sa arvad, et Taavet tahab austada su isa, kui ta läkitab su juurde trööstijaid? Küllap on ta sulased tulnud su juurde selleks, et uurida, hukutada ja maad kuulata!"
Siis Haanun võttis kinni Taaveti sulased, ajas neil habemed ära, lõikas neil riided istmikust saadik pooleks ja saatis nad minema.
Nad läksid, aga Taavetile anti meeste kohta teateid. Siis ta läkitas neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: "Jääge Jeerikosse, kuni teile habe on kasvanud, siis tulge tagasi!"
Kui ammonlased nägid, et nad olid endid teinud vastikuks Taaveti silmis, siis läkitasid Haanun ja ammonlased tuhat talenti hõbedat, et palgata endile vankreid ja ratsanikke Mesopotaamiast, Süüria-Maakast ja Soobast.
Nad palkasid endile kolmkümmend kaks tuhat sõjavankrit ning Maaka kuninga ja tema rahva; need tulid ja lõid leeri üles Meedeba ette. Ja ammonlased kogunesid oma linnadest ja tulid sõtta.
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas Joabi ja kõik sõjakangelased.
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks linna väravasse; aga kuningad, kes olid tulnud, olid väljal omaette.
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant, siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.
Aga ülejäänud rahva ta andis oma venna Abisai juhtida ja need seadsid endid üles ammonlaste vastu.
Ja ta ütles: "Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma aitan sind.
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Jehoova, nagu tema silmis hea on!"
Ja Joab ning rahvas, kes ühes temaga oli, tungisid peale, taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid tema eest.
Ja kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nemadki ta venna Abisai eest ja läksid linna; aga Joab läks Jeruusalemma.
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli poolt löödud, siis nad läkitasid saadikud ja tõid välja süürlased, kes olid teispool Frati jõge, kelle eesotsas oli Soofak, Hadadeseri väepealik.
Kui Taavetile sellest teatati, siis ta kogus kokku terve Iisraeli ja läks üle Jordani; ja olles jõudnud nende juurde, seadis ta ennast valmis tapluseks nende vastu. Ja kui Taavet oli enese valmis seadnud tapluseks süürlaste vastu, siis sõdisid need temaga.
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitse tuhat vankritäit ja nelikümmend tuhat jalameest; ta surmas ka väepealik Soofaku.
Kui Hadadeseri sulased nägid, et Iisrael neid oli löönud, siis tegid nad Taavetiga rahu ja jäid tema alamaiks. Ja süürlased ei tahtnud enam ammonlasi aidata.
1. Ajaraamat 20 Järgmisel aastal, kuningate sõttamineku ajal, juhtis Joab sõjaväge ja hävitas ammonlaste maa; ta tuli ja piiras Rabbat. Aga Taavet jäi Jeruusalemma. Joab vallutas Rabba ja kiskus selle maha.
Ja Taavet võttis nende kuningal krooni peast ja leidis, et see vaagis talendi kulda ja et selles olid kalliskivid - ja see pandi Taavetile pähe; ja ta tõi linnast väga palju saaki.
Rahva, kes seal oli, tõi ta välja ja pani kivisaagide, raudkirkade ja kirveste juurde; nõnda talitas Taavet kõigi ammonlaste linnadega. Siis läks Taavet ja kogu rahvas tagasi Jeruusalemma.
Ja pärast seda puhkes sõda vilistidega Geseris; siis lõi huusalane Sibbekai maha Sippai, kes oli refalaste järglasi, ja nad alandati.
Ja taas oli sõda vilistidega, ja Elhanan, Jairi poeg, lõi maha Lahmi, gatlase Koljati venna, kelle piigivars oli nagu kangrupoom.
Ja taas oli sõda Gatis; ja seal oli pikk mees, kel oli kuus sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku kakskümmend neli; temagi oli refalaste järglasi.
Aga kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti venna Simea poeg tema maha.
Need põlvnesid refalasist Gatis ja nad langesid Taaveti ja tema sulaste käe läbi.
1. Ajaraamat 21 Aga saatan tõusis Iisraeli vastu ja kihutas Taavetit, et ta Iisraeli ära loeks.
Ja Taavet ütles Joabile ja rahva vürstidele: "Minge tehke kindlaks Iisraeli arv Beer-Sebast kuni Daanini ja tooge see mulle, et saaksin teada nende arvu!"
Aga Joab ütles: "Jehoova andku lisa oma rahvale sajakordselt enam kui neid on! Eks nad kõik ju ole, mu isand kuningas, mu isanda sulased? Mispärast mu isand seda nõuab? Miks peaks see Iisraelile süüks saama?"
Kuid kuninga sõna Joabile jäi kindlaks; ja Joab läks välja ning käis kogu Iisraeli läbi ja tuli tagasi Jeruusalemma.
Ja Joab andis äraloetud rahva arvu Taavetile: kogu Iisraelis oli miljon ükssada tuhat mõõgatõmbajat meest, ja Juudas oli nelisada seitsekümmend tuhat mõõgatõmbajat meest.
Aga Leevit ja Benjamini ta nende hulka ei lugenud, sest kuninga käsk oli Joabile vastumeelt.
See asi oli aga Jumala silmis paha, seepärast ta lõi Iisraeli.
Siis ütles Taavet Jumalale: "Ma olen seda tehes suure patu teinud! Anna nüüd siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!"
Ja Jehoova kõneles Gaadiga, Taaveti nägijaga, öeldes:
"Mine ja kõnele Taavetiga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: ma panen su ette kolm asja, vali enesele neist üks, mille ma sinule peaksin tegema!"
Ja Gaad tuli Taaveti juurde ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova: vali enesele
kas kolm nälja-aastat või kolm kuud põgenemist oma vihameeste eest, kusjuures su vaenlaste mõõk saab sind kätte, või kolm päeva Jehoova mõõka ja katku maal, et Jehoova ingel kõigis Iisraeli rajades saaks hävituse täide viia? Ja nüüd vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas?"
Ja Taavet ütles Gaadile: "Mul on väga kitsas käes! Siiski tahan ma langeda Jehoova kätte, sest tema halastus on väga suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!"
Siis Jehoova saatis Iisraelisse katku ja Iisraelist langes seitsekümmend tuhat meest.
Ja Jumal läkitas ingli Jeruusalemma, et seda hävitada; aga kui ta parajasti hävitas, siis vaatas Jehoova ja kahetses seda kurja ning ütles hävitusinglile: "Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!" Ja Jehoova ingel seisis siis jebuuslase Ornani rehealuse juures.
Kui Taavet oma silmad üles tõstis ja nägi Jehoova inglit seismas maa ja taeva vahel, käes paljastatud mõõk, mis oli sirutatud Jeruusalemma kohale, siis heitsid Taavet ja vanemad silmili maha, kotiriided seljas.
Ja Taavet ütles Jumalale: "Kas mitte mina ei käskinud rahvast lugeda? Jah, see olin mina, kes tegi pattu ja suurt kurja! Aga mida on need lambad teinud? Jehoova, mu Jumal! Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu, aga mitte su rahvale nuhtluseks!"
Siis Jehoova ingel käskis Gaadi Taavetile öelda, et Taavet läheks püstitama altarit Jehoovale jebuuslase Ornani rehealuse paika.
Ja Taavet läks üles Gaadi sõna peale, mille see Jehoova nimel oli öelnud.
Kui Ornan pöördus, siis ta nägi inglit, aga tema neli poega, kes ta juures olid, pugesid peitu; Ornan oli nisu peksmas.
Kui siis Taavet Ornani juurde jõudis, vaatas Ornan ja nägi Taavetit; ta läks rehealusest välja ning kummardas Taaveti ees silmili maha.
Ja Taavet ütles Ornanile: "Anna mulle see rehealuse paik, et ma sinna saaksin ehitada altari Jehoovale. Anna see mulle täie hinna eest, et nuhtlus võetaks rahva pealt!"
Ja Ornan ütles Taavetile: "Võta see enesele ja mu isand kuningas tehku, mis tema silmis hea on. Vaata, ma annan veised põletusohvriks ja pahmareed puudeks ja nisu roaohvriks. Ma annetan selle kõik!"
Aga kuningas Taavet ütles Ornanile: "Ei, vaid ma ostan tõesti täie hinna eest, sest ma ei taha võtta Jehoovale seda, mis on sinu oma, ega ohverdada põletusohvriks hinnata saadut."
Ja Taavet andis Ornanile selle paiga eest kulda, mis vaagis kuussada seeklit.
Ja Taavet ehitas sinna altari Jehoovale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid; ja kui ta hüüdis Jehoova poole, siis vastas see temale tulega taevast põletusohvrialtarile.
Ja Jehoova käskis inglit mõõga tuppe tagasi pista.
Sel ajal, kui Taavet nägi, et Jehoova temale oli vastanud jebuuslase Ornani rehealuse paigas, ohverdas ta seal.
Aga Jehoova elamu, mille Mooses kõrbes oli teinud, ja põletusohvrialtar, olid sel ajal Gibeoni ohvrikünkal.
Kuid Taavet ei julgenud selle ette minna Jumalat otsima, sest ta oli hirmunud Jehoova ingli mõõga pärast.
Psalm 91 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
see ütleb Jehoovale: "Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!"
Sest ta kisub sind välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest!
Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitseriist!
Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal!
Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu!
Aga sa vaatled oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele!
1. Korintose 1 Sest sõna ristist on jõledus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi.
Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!"
Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks?
Sest maailm Jumala tarkuses ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu ja seepärast oli Jumalale meelepärast jõleda jutluse kaudu päästa need, kes usuvad.
Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust,
aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus,
kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.
Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed.
Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,
vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev;
ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on,
et ükski liha ei kiitleks Jumala ees.
Ent temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,
et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!"
1. Korintose 2 Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust.
Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.
Ja mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses.
Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises,
et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.