Eestikeelne Piibel 1968
1. Ajaraamat 16 Ja ta jättis sinna Jehoova seaduselaeka ette Aasafi ja tema vennad, et nad alaliselt teeniksid laeka ees, täites igapäevaseid ülesandeid,ja Oobed-Edomi ja tema vennad, ühtekokku kuuskümmend kaheksa; Oobed-Edom, Jedituuni poeg, ja Hosa said väravahoidjaiks.
Ja preester Saadoki ja tema vennad preestrid ta jättis Jehoova elamu ette, Gibeonis olevale ohvrikünkale,
ohverdama põletusohvrialtaril Jehoovale põletusohvreid igal hommikul ja õhtul, nõnda nagu on kirjutatud Jehoova käsuõpetuses, mille ta Iisraelile andis.
Ja nendega ühes olid Heeman ja Jedutuun ning teised valitud, kes nimeliselt olid nimetatud Jehoovat tänama selle eest, et tema heldus igavesti kestab.
Ja nende, Heemani ja Jedutuuni, juures olid pasunad ja simblid mängumeestele ja muud mänguriistad Jumala laulu jaoks. Ja Jedutuuni pojad valvasid väravat.
Siis kogu rahvas läks ära, igaüks oma kodusse; ja Taavet pöördus oma peret õnnistama.
1. Ajaraamat 17 Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: "Vaata, seaduselaegas on telgiriiete all!"
Ja Naatan ütles Taavetile: "Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: nõnda ütleb Jehoova: sina ära ehita mulle elamiseks koda.
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli ära tõin kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.
Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja öelnud: mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: nõnda ütleb vägede Jehoova: ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks!
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd ma tahan sulle nime teha, võrdseks suurimaile nimedele maa peal.
Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juurde, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks!
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind.
Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel!"
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
Siis kuningas Taavet läks ja asetus Jehoova ette ning ütles: "Jehoova Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind siitsaadik oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled näinud mind kui tõusvat inimrida, Jehoova Jumal!
Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast!
Jehoova! Oma sulase pärast ja oma südame järgi oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik neid suured asjad teatavaks teinud!
Jehoova! Kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina!
Ja kes On nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.
Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina Jehoova, oled saanud neile Jumalaks!
Ja nüüd, Jehoova, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja öeldakse: vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees!
Sest sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda!
Ja nüüd, Jehoova! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head,
hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Jehoova, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!"
1. Ajaraamat 18 Ja pärast seda sündis, et Taavet lõi viliste ja alistas nad; ta võttis Gati ja selle tütarlinnad vilistidelt ära.
Ta lõi ka moabiite ja moabiidid said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma.
Ja Taavet lõi Hadadeserit, Hamati pool oleva Sooba kuningat, kui see oli teel Frati jõe äärde oma valitsust rajama.
Taavet võttis temalt tuhat vankrit ja seitse tuhat ratsanikku ja kakskümmend tuhat jalameest; ja Taavet raius kõigil vankrihobustel õndlad katki, ent jättis neist sada rakendit alles.
Süürlased Damaskusest tulid Hadadeserile, Sooba kuningale, appi; aga Taavet lõi süürlastest maha kakskümmend kaks tuhat meest.
Ja Taavet pani linnaväe Süüria Damaskusesse ning süürlased said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma. Ja Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
Ja Taavet võttis kuldkilbid, mis Hadadeseri sulastel olid, ja viis need Jeruusalemma.
Ja Tibhatist ja Kuunist, Hadadeseri linnadest, võttis Taavet väga palju vaske. Sellest tegi Saalomon vaskmere, sambad ja vaskriistad.
Kui Tou, Hamati kuningas, kuulis, et Taavet oli maha löönud kogu Sooba kuninga Hadadeseri väe,
siis ta läkitas oma poja Hadorami kuningas Taaveti juurde temalt küsima, kuidas ta käsi käib, ja teda õnnitlema selle pärast, et ta oli Hadadeseriga sõdinud ja oli seda löönud, sest Hadadeser oli olnud Tou vaenlane; ja tal oli kaasas kõiksugu kuld-, hõbe- ja vaskriistu.
Ka need pühitses kuningas Taavet Jehoovale ühes selle hõbeda ja kullaga, mis ta oli võtnud kõigilt paganailt: edomlastelt, moabiitidelt, ammonlastelt, vilistidelt ja amalekkidelt.
Ja Abisai, Seruja poeg, lõi Soolaorus maha kaheksateist tuhat edomlast
ja pani Edomisse linnaväed; ja kõik edomlased said Taaveti alamaiks. Ja Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
Ja Taavet valitses kogu Iisraeli üle, ja ta mõistis kohut ja õigust kogu oma rahvale.
Ja Joab, Seruja poeg, oli väeülem; ja Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik.
Ja Saadok, Ahituubi poeg, ja Abimelek, Ebjatari poeg, olid preestrid; ja Savsa oli kirjutaja.
Ja Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem; aga Taaveti pojad olid esimesed kuninga kõrval.
Õpetussõnad 19 Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Jehoova vastu!
Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma!
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse!
Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik!
Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad ta sõbrad temast eemale; ajab ta taga lubadusi, siis neid ei olegi!
Kes muretseb enesele targa südame, armastab oma hinge; kes säilitab mõistuse, leiab õnne!
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub!
Ei sobi albile nautida elu, saati siis sulasele valitseda vürstide üle!
Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda!
Kuninga viha on nagu noore lõukoera möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal!
1. Korintose 1 Paulus, Jumala tahtel kutsutud Kristuse Jeesuse apostel, ja vend Soostenes
Korintoses olevale Jumala kogudusele, pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ühes nende kõikidega, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis nende ja meie paigus.
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast selle Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses,
et te olete kõiges saanud rikkaks tema sees igasuguses õpetuse sõnas ja igasuguses tunnetuses,
sedamööda nagu tunnistus Kristusest on kinnitatud teie sees,
nõnda et teil ei ole puudu ühestki armuandest ja ootate meie Issanda Kristuse ilmumist,
kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te võiksite olla laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
Jumal on ustav, kelle läbi te olete kutsutud tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda osadusse.
Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.
Sest ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi.
Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: "Mina olen Pauluse poolt!" teine: "Mina olen Apollose poolt!" kolmas: "Mina olen Keefase poolt!" ja neljas: "Mina olen Kristuse poolt!"
Kas Kristus on jaotatud mitmeks? Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?
Ma tänan Jumalat, et ma kedagi muud teie seast ei ole ristinud kui üksnes Krispose ja Gaajuse,
et keegi ei saaks öelda, ma olevat ristinud iseenese nimesse.
Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; muud kedagi ma ei tea ristinud olevat.
Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid armuõpetust kuulutama, mitte sõna tarkuses, et Kristuse risti ei tehtaks tühiseks.