Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 100 Tänulaul. Hõisake Jehoovale kõik ilmamaad!Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!
Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!
Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!
Sest Jehoova on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve!
Ülemlaul 5 "Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut! Ma nopin oma mürri ja palsamit, ma söön oma kärgi ja mett, ma joon oma viina ja piima! Sööge, sõbrad, jooge, ja joobuge armastusest!"
"Ma uinusin, aga mu süda oli ärkvel! Kuule! Mu kallim koputab: "Ava mulle, mu õeke, mu kullake, mu tuvike, mu süütuke! Sest mu pea on täis kastet, täis ööpiisku mu kiharad!"
Ma olen oma rüü seljast võtnud, kas peaksin jälle riietuma? Ma olen oma jalad pesnud, kas peaksin need jälle tolmuseks tegema?
Siis mu kallim pistis oma käe läbi ava ja mu süda hakkas põksuma tema pärast!
Ma tõusin, et oma kallimale avada! Mu käed tilgutasid mürri ja mu sõrmed sula mürri riivi õnarasse!
Ma avasin oma kallimale, aga mu kallim oli pöördunud ja läinud! Ma jäin hingetuks tema lahkumise pärast! Ma otsisin teda, aga ei leidnud, hüüdsin teda, aga ta ei vastanud mulle!
Vahid, kes uitavad linnas, leidsid mind, peksid mind, haavasid mind; nad võtsid minult hõlsti, need müüride vahid!
Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred: kui te leiate mu kallima, mida te siis temale ütlete? Et ma olen armastusest haige!"
"Mispoolest on su kallim teistest parem, sa ilusaim naistest? Mispoolest on su kallim teistest parem, et sa meid nõnda vannutad?"
"Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hulgast!
Tema pea on puhtaim kuld, tema datlipöörise sarnased kiharad on ronkmustad!
Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud, taradel istumas!
Tema põsed on nagu palsamipeenrad, mis kasvatavad vürtse; tema huuled on lillekesed, mis tilguvad sula mürri!
Tema käsivarred on kullakangid, täis tarsisekive: tema kõht on elevandiluukilp, safiiridega kaetud!
Tema sääred on alabastersambad, asetatud puhtast kullast aluseile; tema on kujult Liibanoni sarnane, otsekui valitud seedrid!
Tema suulagi on väga magus, ta on läbi ja läbi armas! Niisugune on minu kallim, jah, niisugune on minu sõber, Jeruusalemma tütred!"
Ülemlaul 6 "Kuhu su kallim on läinud, sa ilusaim naistest? Kuhu su kallim põikas, et ühes sinuga teda otsida?"
"Mu kallim läks alla oma rohuaeda, palsamipeenarde juurde, rohuaedadesse karja hoidma ja lillekesi noppima!
Mina kuulun oma kallimale ja mu kallim on minu, tema, kes lillekeste keskel karja hoiab!"
"Sa oled ilus nagu Tirsa, mu kullake, kaunis nagu Jeruusalemm, kardetav nagu väehulk lippudega!
Pööra oma silmad ära mu pealt, sest need teevad mind rahutuks! Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadilt!
Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad; neil kõigil on kaksikud ja ükski neist pole soota!
Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga!
Kuuskümmend on kuningannasid, kaheksakümmend on liignaisi ja neitseid on arvutult!
Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke, oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik! Tüdrukud näevad teda ja kiidavad õndsaks, ka kuningannad ja liignaised, ja nad ülistavad teda:
"Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?"
"Ma läksin alla pähkliaeda vaatama pungi orus, vaatama, kas viinapuu on pakatanud, kas granaatõunapuud õitsevad!
Ma ei märganudki, et mind pandi mu rahva vürsti vankrisse!"
Ülemlaul 7 "Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna! Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!" "Miks tahate näha suulamlannat? Et ta tantsiks sõjaleeride tantsu?"
"Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides, sa suursugune tütarlaps! Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö!
Su naba on ümmargune kausike, milles segatud viin ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud!
Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut!
Su kael on nagu elevandiluust torn, su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas!
Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Kuningas oleks nagu veekünade külge köidetud!
Ah, kui ilus, ah, kui kaunis, oled sina armsaim, hellitatu!
Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased!
Mina mõtlen: ma lähen palmipuu otsa, võtan kinni ta pööristest! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
Sinu suulagi on nagu parim viin, mis mulle hõlpsasti kurku läheb, kastes mu huuli ja hambaid!"
"Mina kuulun oma kallimale ja ma ihaldan teda!
Tule, mu kallim, läheme aasale, ööbima hennapõõsaste juures!
Hommikul vara läheme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!
Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud!"
Ülemlaul 8 "Ah, oleksid sa mu vend, kes on imenud mu ema rinda! Siis kohates sind õues ma suudleksin sind ja keegi ei paneks mulle pahaks!
Ma saadaksin sind, viiksin sind oma ema kotta! Tema õpetaks mind! Ma annaksin sulle juua vürtsitatud viina, oma granaatõunte mahla!
Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind!
Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred: miks eksitate ja äratate armastust, enne kui see ise tahab?"
"Kes see on, kes kõrbest üles tuleb nõjatudes oma armastatule?" "Mina äratasin sind õunapuu all! Seal vaevles sinu pärast su ema, seal tundis valu su sünnitaja!
Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele! Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald! Selle lõõsk on tulelõõsk, selle leegid Jehoova leegid!
Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed! Kui keegi annaks armastuse eest kõik oma koja vara, ta oleks tõesti naeruväärt!"
"Meil on väike õde ja tal ei ole rindu. Mida peaksime tegema oma õe heaks, siis kui temast juttu tuleb?"
"Kui ta on müür, ehitame selle peale hõbesakme; aga kui ta on uks, suleme selle seedrilauaga!"
"Mina olen müür, ja mu rinnad on nagu tornid - seepärast ma sain ta silmis otse õnnetoojaks!"
"Saalomonil oli viinamägi Baal-Haamonis; selle viinamäe ta andis vahtide hooleks. Igaüks oleks selle viljaga teeninud tuhat hõbeseeklit!
Minu viinamägi, mulle kuuluv, on siin mu ees! See tuhat jäägu sulle, Saalomon, ja veel kakssada viljavahtidele!"
"Sina, rohuaedade elanik, sõbrad kuulevad su häält: luba ka mind seda kuulda!"
"Rutta, mu kallim, ja ole nagu gasell või noor hirv palsamimägedel!"
1. Korintose 12 Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed.
Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli.
Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad?
Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse?
Aga olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.
1. Korintose 13 Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke!
Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis;
ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;
ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega;
tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!
Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see lõpeb ära.
Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.
Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!
Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetile lapsele.
Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!