Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 99 Jehoova on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal! Vabisegu maa!Jehoova on suur Siionis ja ta on kõrge üle kõigi rahvaste!
Andku nad au sinu suurele ja kardetavale nimele: see on püha!
Ja kuninga võimsus on, et ta armastab õiglast kohut! Sina oled kinnitanud õiguskorra, sina oled seadnud õigluse ja õiguse Jaakobisse!
Ülistage Jehoovat, meie Jumalat, ja kummardage tema jalgade järi ette: tema on püha!
Mooses ja Aaron on tema preestrite seas ja Saamuel nende hulgas, kes hüüavad appi Tema nime! Need hüüavad Jehoova poole ja tema vastab neile!
Pilvesambast ta rääkis nendega! Nad hoidsid tema tunnistusi ja määrust, mille ta neile oli andnud!
Sina, Jehoova, meie Jumal, vastasid neile; sina olid neile Jumalaks, kes annab andeks, ja kättemaksjaks nende tegude eest!
Ülistage Jehoovat, meie Jumalat, ja kummardage tema püha mäe ette! Sest püha on Jehoova, meie Jumal!
Ülemlaul 1 Saalomoni ilusaim laul.
"Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui viin!
Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi, - seepärast armastavad sind neitsid!
Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui viina! Õigusega armastatakse sind!
Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided!
Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge ma pole saanud valvata!
Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu hulkur su sõprade karjade juurde?"
"Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega!
Kaunid on su põsed palmikuis, kael merekarbikeedes!
Me teeme sulle kuldehted klaaspärlitega hõbedas!"
"Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli!
Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel!
Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt!"
"Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid!"
"Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:
meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid!"
Ülemlaul 2 "Mina olen Saaroni liilia, orgude lilleke!"
"Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel!"
"Otsekui õunapuu metsa puude keskel, nõnda on mu kallim noorte meeste keskel! Tema varjus ma igatsen istuda ja tema vili on mu suulaele magus!
Tema on mind viinud viinakotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus!
Kosutage mind rosinatega, elustage mind õuntega, sest ma olen armastusest haige!
Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind!
Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!
Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, karates küngastel!
Mu kallim on nagu gasell või noor hirv! Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede!
Mu kallim räägib ja ütleb mulle: "Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,
maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält!
Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad! Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
Mu tuvike kaljulõhedes, kuristiku peidupaigas! Näita mulle oma nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus!"
Võtke meile kinni rebased, väikesed rebased, kes rikuvad viinamägesid, sest meie viinamäed õitsevad!
Mu kallim on minu, ja mina kuulun temale, kes lillekeste keskel karja hoiab!
Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tule taas, mu kallim, nagu gasell või noor hirv lõhestunud mäele!"
Ülemlaul 3 "Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab! Ma otsisin teda, aga ei leidnud!
"Ma tõusen nüüd ja uitan linnas tänavail ja turgudel, otsin teda, keda mu hing armastab!" Ma otsisin teda, aga ei leidnud!
Vahid, kes uitavad linnas, leidsid mind! "Kas olete näinud teda, keda mu hing armastab?"
Vaevalt olin neist möödunud, kui ma leidsin tema, keda mu hing armastab! Ma hoidsin teda kinni ega lasknud lahti, kuni olin ta viinud oma ema kotta, selle kambrisse, kes mind oma ihus oli kandnud!
Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred, gasellide või aasa hirvede juures: ärge eksitage ega äratage armastust, enne kui see ise tahab!
Mis see on, mis kõrbest üles tuleb suitsusammaste kujul, suitsutus mürrist ja viirukist, kaupmehe mitmesuguseist vürtsidest?
Vaata, Saalomoni kandetool! Selle ümber on kuuskümmend kangelast Iisraeli kangelastest!
Need kõik kannavad mõõka, nad on õpetatud sõdima; igaühel on oma mõõk puusal öiste hädaohtude pärast!
Kuningas Saalomon oli teinud enesele kandetooli Liibanoni puudest!
Selle sambad olid tehtud hõbedast, korju kullast, iste purpurist; selle sisemus oli armastusega sisustatud Jeruusalemma tütarde poolt!
Tulge välja ja vaadake, Siioni tütred, kuningas Saalomoni krooniga, millega ta ema teda on ehtinud ta pulmapäeval, ta südame rõõmupäeval!"
Ülemlaul 4 "Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad su loori taga on tuvid! Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadi mägedelt!
Su hambad on nagu kari pügatud lambaid, kes pesemiselt tulevad: neil kõigil on kaksikud ja ükski neist pole soota!
Su huuled on nagu punane pael ja su kõne on armas! Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga!
Su kael on nagu Taaveti torn, mis kivikihtidena on ehitatud; tuhat kilpi ripub selle küljes, need kõik on kangelaste kilbid!
Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut, kes söövad lillekeste keskel!
Kuni tuul kuulutab päeva ja varjud põgenevad, tahan ma minna mürrimäele ja viirukikünkale!
Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtki viga!
Tule minuga Liibanonilt, pruut, tule minuga Liibanonilt! Astu alla Amana tipust, Seniiri ja Hermoni tipust, lõukoerte koobastest, pantrite mägedelt!
Sa oled pannud mu südame põksuma, mu õeke, mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa pilguga silmist, ainsa lüliga oma kaelakeest!
Ah, kui magus on su armastus, mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui viin, kõigist palsameist parem on su õlide lõhn!
Su huuled tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all mesi ja piim, ja su riiete lõhn on otsekui Liibanoni lõhn!
Suletud rohuaed on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud allikas!
Su süli on granaatõunapuude aed valitud viljaga, hennapõõsaste ja nardidega -
nard ja safran, kalmus ja kane ühes igasugu viirukipuudega, mürr ja aaloe ühes kõige paremate palsamitega!
Mu rohuaia allikas on elava vee kaev, mis Liibanonilt voolab!"
"Ärka, põhjatuul, ja tule, lõunatuul! Puhu läbi mu rohuaia, et selle palsamilõhnad hoovaksid! Mu kallim tulgu oma rohuaeda ja söögu selle valitud vilja!"
1. Korintose 12 Mis puutub vaimuannetesse, vennad, ei taha ma teid jätta teadmatusse.
Te teate, et alles paganad olles te käisite keeletute ebajumalate juures, nõnda nagu teid veeti.
Sellepärast ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: "Neetud on Jeesus!" Ja ükski ei või öelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus.
Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama;
ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama.
Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõikide sees.
Aga igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks.
Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu;
teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;
teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist.
Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab.
Sest otsekui ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus:
sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud.
Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid.
Kui jalg ütleks: "Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
Ja kui kõrv ütleks: "Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
Aga nüüd Jumal asetaski liikmed, igaühe neist, ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
Ja kui kõik need oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
Nüüd aga ongi palju liikmeid, aga üks ihu!
Silm ei või öelda käele: "Mulle ei ole sind tarvis" Või jälle pea jalgadele: "Mulle ei ole teid tarvis!"
Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad,
ja neid, mida me peame autumaiks ihu küljes, katame iseäralise auga, ja liikmeid, millest meil on häbi, me ehime kõige enam;
ent meie suursuguseil liikmeil pole seda tarvis. Sest Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et ta sellele, mis on alam, on andnud rohkem au,
et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest.
Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga.