Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 13 Ja läkitades neid Kaananimaad uurima, ütles Mooses neile: „Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku,vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: on ta vägev või väeti, on teda pisut või palju?
Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused?
Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!” Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg.
Ja nad läksid ning uurisid maad Siini kõrbest kuni Rehobini, Hamati teelahkmeni.
Ja nad läksid lõuna poole ning tulid kuni Hebronini; seal olid Ahiman, Seesai ja Talmai, Anaki järeltulijad. Hebron oli ehitatud seitse aastat enne Egiptuse Soani.
Siis nad tulid Kobaraorgu ja lõikasid sealt viinapuuväädi üheainsa kobaraga ning kandsid seda kahe mehega põikpuus; nad võtsid ka granaatõunu ja viigimarju.
See paik nimetati Kobaraoruks viinamarjakobara pärast, mille Iisraeli lapsed sealt lõikasid.
Ja neljakümne päeva pärast tulid nad tagasi maad kuulamast.
Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juurde Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju.
Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: „Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!”
Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: „Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.”
Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: „Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed.
Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.”
Psalm 132 Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
„Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!”
Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: „Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!”
Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
„See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!”
Heebrealaste 13 Vennaarmastus jäägu kindlaks!
Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid.
Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.
Kõikide juures olgu abielu au sees ja abieluvoodi rüvetamata, sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid!
Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”
Nii võime julgesti öelda: „Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?”
Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!
Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!