Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 12 Aga Mirjam ja Aaron rääkisid Moosesele vastu Etioopia naise pärast, kelle ta oli võtnud; sest ta oli võtnud naiseks etiooplanna.Ja nad ütlesid: „Kas Issand räägib ainult Moosese läbi? Eks ta räägi ka meie läbi?” Ja Issand kuulis seda.
Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal.
Siis Issand ütles äkitselt Moosesele, Aaronile ja Mirjamile: „Minge teie kolmekesi välja kogudusetelgi juurde!” Ja need kolmekesi läksid.
Siis Issand astus alla pilvesambas, seisis telgi uksel ning kutsus Aaronit ja Mirjamit, ja mõlemad läksid.
Ja ta ütles: „Kuulge ometi mu sõnu! Kui teie prohvet on Issanda oma, siis ma ilmutan ennast temale nägemuses, räägin temaga unenäos.
Nõnda aga ei ole mu sulase Moosesega: tema on ustav kogu mu kojas.
Temaga ma räägin suust suhu, ilmsi, mitte nägemuste ja mõistatuste läbi. Ja tema võib vaadata Issanda kuju. Mispärast te siis ei ole kartnud rääkida vastu mu sulasele Moosesele?”
Ja Issanda viha süttis põlema nende vastu ning ta läks ära.
Kui pilv oli lahkunud telgi pealt, ennäe, siis oli Mirjam pidalitõvest lumivalge. Aaron pöördus Mirjami poole, ja vaata, too oli pidalitõbine.
Siis Aaron ütles Moosesele: „Oh mu isand! Ära pane meie peale seda pattu, et me olime rumalad ja eksisime!
Ära lase teda jääda surnultsündinu sarnaseks, kellel juba emaihust tulles on pool ihu kõdunenud!”
Siis Mooses kisendas Issanda poole, öeldes: „Oh Jumal! Tee ta ometi terveks!”
Ja Issand vastas Moosesele: „Kui ta isa oleks sülitanud temale näkku, kas ta ei oleks siis pidanud häbenema seitse päeva? Olgu ta seitsmeks päevaks suletud väljapoole leeri ja seejärel ta võetagu tagasi!”
Siis suleti Mirjam seitsmeks päevaks väljapoole leeri ja rahvas ei läinud teele enne, kui Mirjam oli tagasi võetud.
Pärast seda läks rahvas teele Haserotist ja nad lõid leeri üles Paarani kõrbe.
Psalm 128 Palveteekonna laul. Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.
Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud su laua ümber.
Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat!
Issand õnnistagu sind Siionist ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!
Ja saagu sa näha oma laste lapsi! Rahu Iisraelile!
Psalm 129 Palveteekonna laul. Palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale - nõnda ütelgu Iisrael -,
palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale: ometi ei ole minust jagu saadud.
Mu selja peal on kündjad kündnud, nad on ajanud pikki vagusid.
Issand on õiglane, ta on õelate köied katki lõiganud.
Jäägu häbisse ja taganegu kõik, kes vihkavad Siionit!
Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse,
millest lõikaja ei saa endale peotäit ega siduja sületäit
ja möödaminejad ei ütle: „Issanda õnnistus olgu teiega! Me õnnistame teid Issanda nimega!”
Heebrealaste 12 Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,
ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;
sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: „Kui ka loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”;
ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: „Ma olen kabuhirmus ja värisen!” -
vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,
esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,
ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.
Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist.
Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: „Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!”
Sõnad „veel kord” näitavad kõigutatavate kui loodud asjade muutumist, et püsiksid kõigutamatud.
Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega;
sest meie Jumal on neelav tuli!