Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Taanieli raamatu lisadTaanieli lisad
1Susanna ilu ahvatleb juutide vanemaidPaabelis elas mees, Joojakim nimi. 
Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga ilus ja kartis Issandat. 
Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese Seaduse järgi. 
Joojakim oli väga rikas, ja temal oli rohuaed ta koja naabruses. Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim. 
Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat, kelle kohta Issand on ütelnud: „Ülekohus on tulnud Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat rahva juhid.” 
Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid kõik, kellel oli kohtuasju. 
Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja jalutas oma mehe rohuaias. 
Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat, ja nad hakkasid teda ihaldama. 
Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole ega mõtelnud õiglase karistuse peale. 
Nad mõlemad olid naisesse armunud, aga ei kuulutanud teineteisele oma valu. 
Nad häbenesid näidata oma iha heita tema juurde. 
Nad varitsesid iga päev hoolsasti, et teda näha saada. 
Teineteisele nad aga ütlesid: „Mingem koju, sest on lõunaaeg!” Nad läksid ära ning lahkusid teineteisest. 
Ent ühel päeval pöördusid nad tagasi ja kohtasid teineteist. Ja küsinud teineteiselt tuleku põhjust, tunnistasid nad üles oma iha. Siis nad määrasid ühiselt aja, mil nad saaksid teda kohata, kui ta on üksinda. 
Valesüüdistus Susanna vastuJa sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis rohuaias ennast pesta, sest oli palav. 
Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid peidus ja varitsesid teda. 
Ta ütles tüdrukutele: „Tooge mulle õli ja salv ning sulgege aiaväravad, et saaksin ennast pesta!” 
Need tegid nõnda, nagu ta ütles, ja sulgesid aiaväravad ning läksid külgväravast välja, et tuua, mida oli kästud. Aga vanemaid nad ei näinud, sest need olid peidus. 
Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat tõusid ja jooksid Susanna juurde 
ning ütlesid: „Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile! 
Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära.” 
Siis Susanna nuttis ja ütles: „Mul on igapidi kitsas käes. Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei tee, siis ma ei pääse teie käest. 
Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et teeksin pattu Issanda ees.” 
Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat karjusid temale vastu. 
Üks neist jooksis ning avas aiavärava. 
Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud. 
Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud. 
Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi Susanna vastu, et teda surma saata. 
Nad ütlesid rahva ees: „Läkitage Susanna, Hilkija tütre järele, kes on Joojakimi naine!” Ja nad läkitasid. 
Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega. 
Susanna oli väga nõtke ja ilusa välimusega. 
Need ülekohtused käskisid temalt loori ära võtta, et nautida tema ilu, ta oli ju looritatud. 
Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid. 
Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma käed tema pea peale. 
Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis Issanda peale. 
Vanemad ütlesid: „Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges aiaväravad. 
Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja heitis koos temaga maha. 
Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu, siis me jooksime nende juurde. 
Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis välja. 
Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on. 
Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame.” Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja nad mõistsid naise surma. 
Taanieli tarkus päästab SusannaAga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: „Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib! 
Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad.” 
Issand kuulis tema häält. 
Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel. 
Ja see hüüdis valju häälega: „Mina olen süütu selle naise verest!” 
Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: „Mida see tähendab, mis sa räägid?” 
Tema aga astus nende keskele, öeldes: „Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre! 
Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu!” 
Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: „Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse!” 
Ja Taaniel ütles neile: „Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle!” 
Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: „Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud, 
kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget! 
Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat!” Tema vastas: „Mastiksipuu all.” 
Aga Taaniel ütles: „Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda.” + Kreeka keeles sõnamäng: shizo tähendab 'lõhki kiskuma', shinos 'mastiksipuu'.   
Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: „Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame. 
Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga. 
Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat!” Tema vastas: „Tamme all.” 
Aga Taaniel ütles talle: „Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata.” 
Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad. 
Ülekohtused süüdistajad hukatakseNad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega. 
Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri. 
Hilkija ja ta naine kiitsid Jumalat oma tütre Susanna pärast koos Joojakimi, tema mehega, ja kõigi sugulastega, et ta ei olnud teinud häbitegu. 
Taaniel sai aga rahva ees suureks sellest päevast alates ja edaspidi.