Piibel.NET
Otsing Trk 3:1-6,9; Ps 103:8+10,13-14,15-16,17-18; 2Kr 4:14-5:1; Jh 14:1-6
(27 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 103 Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
Johannese 14 Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!
Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?
Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.
Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.”
Toomas ütles talle: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?”
Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.
2. Korintose 4 teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,
meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.
2. Korintose 5 Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas,
Saalomoni tark. 3 Õigete hinged on aga Jumala käes ja neid ei puuduta ükski piin.
Rumalate silmis näivad nad olevat surnud, ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
lahkumist meie keskelt hukatuseks; nemad aga on rahus.
Sest kuigi neid inimeste meelest nuheldakse, on nende lootuseks täielik surematus.
Pärast kerget karistust saavad nad osa rohkest heast, sest Jumal on neid proovile pannud ja leidnud, et nad on tema väärilised.
Ta on neid proovinud nagu kulda sulatusahjus, ja vastu võtnud kui täieliku põletusohvri.
Kes tema peale loodavad, tunnetavad tõde, ja armastuses ustavad jäävad tema juurde, sest tema valituile saab osaks arm ja halastus.