Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Tb 2:9–14;Ps 112;Mk 12:13–17;
(21 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 112 Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud. 
Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse. 
Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka. 
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige. 
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. 
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige. 
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale. 
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi. 
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees. 
Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja. 
Markuse 12Ja Jeesuse juurde läkitati mõned variserid ja Heroodese mehed, et teda mõnest sõnast kinni püüda. 
Ja need tulid ning ütlesid talle: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma pearaha või ei? Kas anname või ei anna?” 
Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!” 
Nemad tõidki, ja ta ütles neile: „Kelle pilt ja kiri sellel on?” Nad ütlesid talle: „Keisri.” 
Aga Jeesus ütles neile: „Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” Ja nad imetlesid teda. 
Toobit 2Selsamal ööl tulin ma matmast tagasi, ja olles roojaseks saanud, heitsin ma magama õue müüri äärde ja mu nägu oli katmata. 
Aga ma ei teadnud, et müüris olid varblased, ja kui mu silmad lahti olid, siis need varblased sirtsutasid oma sooja väljaheidet mu silmadesse. Minu silmadesse tekkisid siis valged laigud. Ma läksin küll arstide juurde, aga nemad ei suutnud mind aidata. Ahhiahharos toitis siis mind, kuni ta läks Elümaisi. 
Minu naine Hanna tegi tasu eest naiste käsitöid 
ja saatis need isandaile: nemad maksid temale palka ja andsid lisaks ühe kitsetalle. 
Aga kui ta minu juurde tuli, siis hakkas tall mökitama. Ja ma küsisin temalt: „Kust see kitsetall on? Ega ometi varastatud? Anna see tagasi isandaile, sest varastatut ei ole lubatud süüa!” 
Tema vastas: „See on kingitus, antud mulle palgalisaks.” Aga mina ei uskunud teda ja käskisin talle isandaile tagasi anda, ja ma punastasin tema ees. Tema aga vastas ja ütles mulle: „Kus on sinu almused ja heateod? Vaata, nüüd on sinust kõik teada!”