1Jumala kohus Juuda üleIssanda sõna, mis tuli Sefanjale, Kuusi pojale, kes oli Gedalja poeg, kes oli Amarja poeg, kes oli Hiskija poeg, Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil:
„Ma võtan maapinnalt kõik sootuks ära,
ütleb Issand.
Ma võtan inimesed ja loomad,
võtan taeva linnud ja mere kalad;
ma panen õelad komistama
ja hävitan inimesed maapinnalt,
ütleb Issand.
Ma sirutan oma käe Juuda vastu
ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu;
ma hävitan sellest paigast Baali jäänused,
ebajumalapappide nimed koos preestritega
ja need, kes katustel
kummardavad taevaväge,
ja need, kes kummardavad Issandat
ning vannuvad tema juures,
aga vannuvad ka Milkomi + Milkom oli ammonlaste peajumal. juures,
ja need, kes on taganenud Issanda järelt,
kes ei otsi Issandat ega nõua teda.
Olge tasa Issanda Jumala ees!
Sest Issanda päev on ligidal,
sest Issand on korraldanud tapaohvri,
on pühitsenud oma külalised.
Ja Issanda tapaohvri päeval
nuhtlen ma vürste ja kuningapoegi
ja kõiki, kes panevad selga
võõramaised riided.
Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki,
kes ronivad lävele,
kes täidavad oma isanda koja
vägivalla ja pettusega.
Ja sel päeval, ütleb Issand,
kostab hädakisa Kalaväravast,
ulgumine Uuslinnast
ja vali kärgatus küngastelt.
Ulguge, Uhmri elanikud,
sest kõik kaubitsejad tapetakse,
kõik hõbedavaagijad hävitatakse!
Ja sel ajal sünnib:
ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi
ja karistan neid,
kes tukuvad oma põhjapärmil,
kes ütlevad oma südames:
„Issand ei tee ei head ega kurja!”
Nende varandus riisutakse
ja nende kojad jäävad tühjaks.
Kuigi nad ehitavad kodasid,
ei ela neis nemad
ja kuigi nad istutavad viinamägesid,
ei joo neist veini nemad.
Ligidal on Issanda suur päev,
see on ligidal ja ruttab väga.
Issanda päeva hääl -
seal kisendab kangelanegi kibedasti.
See päev on viha päev,
häda ja ahastuse päev,
õnnetuse ja hävingu päev,
pime ja must päev,
pilvine ja sünge päev,
sarve ja sõjahüüu päev
kindlustatud linnade
ja kõrgete nurgatornide vastu.
Ma viin inimesed ahastusse,
et nad käivad nagu pimedad,
sest nad on teinud pattu
Issanda vastu.
Nende verd valatakse nagu põrmu
ja nende sisikondi laotatakse nagu sõnnikut.
Isegi mitte nende hõbe ja kuld
ei suuda neid päästa
Issanda vihapäeval:
tema püha viha tules hävib kogu maa,
sest lõpu, jah, äkilise ehmatuse
valmistab ta kõigile maa elanikele.
„Ma võtan maapinnalt kõik sootuks ära,
ütleb Issand.
Ma võtan inimesed ja loomad,
võtan taeva linnud ja mere kalad;
ma panen õelad komistama
ja hävitan inimesed maapinnalt,
ütleb Issand.
Ma sirutan oma käe Juuda vastu
ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu;
ma hävitan sellest paigast Baali jäänused,
ebajumalapappide nimed koos preestritega
ja need, kes katustel
kummardavad taevaväge,
ja need, kes kummardavad Issandat
ning vannuvad tema juures,
aga vannuvad ka Milkomi + Milkom oli ammonlaste peajumal. juures,
ja need, kes on taganenud Issanda järelt,
kes ei otsi Issandat ega nõua teda.
Olge tasa Issanda Jumala ees!
Sest Issanda päev on ligidal,
sest Issand on korraldanud tapaohvri,
on pühitsenud oma külalised.
Ja Issanda tapaohvri päeval
nuhtlen ma vürste ja kuningapoegi
ja kõiki, kes panevad selga
võõramaised riided.
Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki,
kes ronivad lävele,
kes täidavad oma isanda koja
vägivalla ja pettusega.
Ja sel päeval, ütleb Issand,
kostab hädakisa Kalaväravast,
ulgumine Uuslinnast
ja vali kärgatus küngastelt.
Ulguge, Uhmri elanikud,
sest kõik kaubitsejad tapetakse,
kõik hõbedavaagijad hävitatakse!
Ja sel ajal sünnib:
ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi
ja karistan neid,
kes tukuvad oma põhjapärmil,
kes ütlevad oma südames:
„Issand ei tee ei head ega kurja!”
Nende varandus riisutakse
ja nende kojad jäävad tühjaks.
Kuigi nad ehitavad kodasid,
ei ela neis nemad
ja kuigi nad istutavad viinamägesid,
ei joo neist veini nemad.
Ligidal on Issanda suur päev,
see on ligidal ja ruttab väga.
Issanda päeva hääl -
seal kisendab kangelanegi kibedasti.
See päev on viha päev,
häda ja ahastuse päev,
õnnetuse ja hävingu päev,
pime ja must päev,
pilvine ja sünge päev,
sarve ja sõjahüüu päev
kindlustatud linnade
ja kõrgete nurgatornide vastu.
Ma viin inimesed ahastusse,
et nad käivad nagu pimedad,
sest nad on teinud pattu
Issanda vastu.
Nende verd valatakse nagu põrmu
ja nende sisikondi laotatakse nagu sõnnikut.
Isegi mitte nende hõbe ja kuld
ei suuda neid päästa
Issanda vihapäeval:
tema püha viha tules hävib kogu maa,
sest lõpu, jah, äkilise ehmatuse
valmistab ta kõigile maa elanikele.