Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Rm 9:6-19; Mt 10:32-36, 11:1
(19 vastet, leht 1 1-st)
Matteuse 10Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. 
Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas. 
Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka, 
sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast, 
ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed. 
Rooma 9Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael, 
ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.” 
See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed. 
Sest see on tõotusesõna: „Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg.” 
Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist, 
sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima 
mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: „Suurem orjab vähemat”, 
nagu on kirjutatud: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.” 
Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi! 
Ta ju ütleb Moosesele: „Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.” 
Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 
Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta: „Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal.” 
Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab. 
Nüüd sa ütled mulle: „Mis ta siis enam ette heidab! Kes saab vastu panna tema tahtmisele?”