Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 98 Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!Issand on andnud teada oma pääste, tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet.
Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!
Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees!
Kohisegu meri ja mis seda täidab, maailm ja kõik, kes seal elavad!
Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos
Issanda ees! Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale; ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses.
Jesaja 49 Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde - sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus -,
ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.
Apostlite 10 Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi + Kohort oli 600-meheline väesalk. Leegionis oli 10 kohorti. pealik,
vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: „Korneelius!”
Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: „Mis on, isand?” See ütles talle: „Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.”
Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.
Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
Ja talle kostis hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!”
Aga Peetrus ütles: „Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.”
Ja hääl hüüdis talle teist korda: „Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!”
See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga
ning pärisid, hüüdes: „Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?”
Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: „Vaata, kolm meest otsib sind.
Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.”
Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: „Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?”
Nemad vastasid: „Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.”
Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.
Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.
Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.
Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: „Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!”
Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.
Peetrus ütles neile: „Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.
Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?”
Ja Korneelius ütles: „Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas
ning ütles: „Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.
Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.”
Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.”
Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,