Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 94 Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!
Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?
Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.
Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.
Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,
ja mõtlevad: „Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.”
Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?
Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?
Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?
Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.
Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,
et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.
Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,
vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.
Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?
Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.
Kui ma ütlesin: „Mu jalg vääratab”, siis sinu heldus, Issand, toetas mind.
Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.
Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,
kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?
Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.
Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.
Jeremija 5 Aga ka neil päevil, ütleb Issand, ei tee ma teile lõppu.
Ja kui küsitakse: „Miks on Issand, meie Jumal, seda kõike meile teinud?”, siis vasta neile: „Nõnda nagu te minu olete maha jätnud ja olete teeninud võõraid jumalaid oma maal, nõnda te peate teenima võõraid maal, mis ei ole teie oma!”
Andke seda teada Jaakobi soole, kuulutage Juudale, öeldes:
„Kuulge ometi seda, rumal ja südametu rahvas! Silmad teil on, aga te ei näe, kõrvad teil on, aga te ei kuule.
Kas te ei karda mind, ütleb Issand, kas te ei vabise minu ees, kes olen pannud liiva merele igaveseks piiriks, millest see üle ei pääse? Kuigi ta lained kohisevad, ei suuda need midagi; kuigi need mühavad, ei pääse nad üle.
Aga sellel rahval on tõrges ja vastupanija süda, nad on ära taganenud ja läinud.
Nad ei ütle oma südames: „Kartkem ometi Issandat, oma Jumalat, kes annab vihma omal ajal, varajase ja hilise vihma, kes meile hoiab lõikuse nädalaid!”
Teie süüteod pöörasid need ära ja teie patud hoidsid hea teist eemal.
Sest minu rahva hulgas leidub õelaid: need luuravad kummargil nagu linnupüüdjad, seavad üles püüdepaelu, et püüda inimesi.
Otsekui lindudega täidetud puurid on nende kojad täis kavalust. Seetõttu on nad saanud suureks ja rikkaks,
on läinud lihavaks ja läikivaks. Nad astuvad üle iga piiri, ka kurjades tegudes: nad ei aja kohtuasju, vaeslapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele.
Kas ma ei peaks neid sellepärast karistama? ütleb Issand. Kas mu hing ei peaks kätte tasuma niisugusele rahvale?
Midagi kohutavat ja jäledat sünnib maal:
prohvetid kuulutavad valet, preestrid õpetavad nendega käsikäes ja mu rahvas armastab seda nõnda. Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp?
2. Peetruse 3 Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev.
Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.
Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.
Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses,
oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.
Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.