Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 21 Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.Ja Ahab rääkis Naabotiga, öeldes: „Anna oma viinamägi mulle rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle hinna rahas.”
Aga Naabot vastas Ahabile: „Issand hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!”
Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast, mille jisreellane Naabot oli temale andnud, öeldes: „Ma ei anna sulle oma vanemate pärisosa!” Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega söönud leiba.
Siis ta naine Iisebel ütles temale: „Vist ikka sina valitsed praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe.”
Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
Ja kirjades oli ta kirjutanud ning öelnud: „Kuulutage välja paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale!
Pange siis kaks kõlvatut meest istuma temaga vastamisi ja need tunnistagu ning öelgu: Sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis viige ta välja ja visake kividega surnuks!”
Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli kirjutatud kirjades, mis ta neile oli läkitanud.
Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis tõusis ta üles, et minna jisreellase Naaboti viinamäele seda enesele võtma.
Aga tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on Samaarias! Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta seda enesele.
Räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Samas paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese verd!”
Ja Ahab küsis Eelijalt: „Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?” Ja ta vastas: „Leidsin. Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema, mis Issanda silmis on kuri.
Vaata, ma lasen sulle tulla õnnetuse ja ma pühin sind ära, ma hävitan Ahabilt meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis.
Aga kui Ahab kuulis neid sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide ümber ihu ja paastus; ja ta magas kotiriides ning käis tasahilju.
Ja tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees? Sellepärast et ta on ennast alandanud minu ees, ei saada ma temale õnnetust tema päevil; ma saadan tema soole õnnetuse ta poja päevil.”
Psalm 94 Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?
Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.
Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.
Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,
ja mõtlevad: „Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.”
Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?
Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?
Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?
Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.
Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,
et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.
Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,
vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.
Taanieli lisad 3 Sest meie oleme pattu teinud ja sinust taganedes Seadusest loobunud, oleme eksinud kõiges ega ole kuulanud sinu käske.
Me ei ole meeles pidanud ega teinud nõnda, nagu sa oled käskinud meid teha, et meie käsi hästi käiks.
Kõik, mis sa meie peale oled läkitanud, ja kõik, mis sa meile oled teinud, oled sa korda saatnud õiglast kohut mõistes.
Ja sellel ajal ei ole enam vürsti, ei prohvetit ega juhti, ei põletusohvrit ega tapaohvrit, ei roaohvrit ega suitsutusohvrit, ei paika sinu palge ees, kus võiksime ohverdada ja halastust leida.
Aga ka murtud südame ja rõhutud vaimuga võetagu meid vastu, otsekui tooksime põletusohvriks jääri ja härgi ja kümneid tuhandeid lihavaid lambaid.
Nõnda olgu meie ohver täna sinu palge ees, ja lepita oma järelkäijad, sest ei jää ju häbisse need, kes sinu peale loodavad.
Nüüd me järgime sind kõigest südamest, kardame sind ja otsime sinu palet. Ära jäta meid häbisse,
vaid talita meiega oma armu ja suure halastuse kohaselt!
Päästa meid oma imetegude läbi ja austa oma nime, Issand!