Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 91 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
Õpetussõnad 29 Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.
Õigete rohkusest rahvas rõõmustab, aga õela valitsedes rahvas ägab.
Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse.
Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle.
Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu.
Kurja inimese üleastumised on talle püüniseks, aga õige hõiskab ja rõõmustab.
Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada.
Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha.
Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastab või naerab, aga rahu ei saa.
Verejanulised vihkavad vaga, aga ausameelsed püüavad hoida tema hinge.
Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõpuks.
Kui valitseja paneb tähele valekõnesid, siis on kõik ta teenrid õelad.
Vaene ja rõhuja kohtavad teineteist, Issand valgustab nende mõlema silmi.
Kuningal, kes viletsaile ausasti kohut mõistab, on aujärg igavesti kindel.
Vits ja noomimine annavad tarkust, aga omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale.
Kui õelaid saab palju, siis on ka üleastumisi palju, aga õiged saavad näha nende hukkumist.
Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!
Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks, aga Seadust pidades on ta õnnis.
Markuse 9 Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
Ja Jeesus küsis neilt: „Miks te vaidlete nendega?”
Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.”
Aga tema vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!”
Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
Ja Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua see juba temaga nõnda on?” Aga tema ütles: „Lapsest saadik,
ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!”
Aga Jeesus ütles talle: „Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.”
Otsekohe hüüdis lapse isa: „Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”
Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!”
Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud seda välja ajada?”
Ja Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.”
1. Johannese 5 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.