Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 89 Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses.Sest kes on pilvedes Issanda taoline? Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?
Jumal on kohutav pühade salajases kogus, ja ta on kardetav üle kõikide, kes teda ümbritsevad.
Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.
Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need.
Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased.
Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse.
Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele.
Sinul on vägev käsivars, tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi.
Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees.
Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.
Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.
Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.
Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: „Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela.
Jesaja 51 Kuulge mind, õigluse nõudjad, Issanda otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest te olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud.
Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas. Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks.
Sest Issand trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Issanda rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält.
Pane mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub Seadus ja mu õigus rahvaile valguseks.
Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale.
Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale; sest taevad haihtuvad kui suits ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu pääste jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe.
Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu Seadus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!
Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve.
Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Issanda käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?
Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?
Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.
Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,
ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?
Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tema leib ei lõpe.
Sest mina olen Issand, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Issand.
Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevas ja rajada maa, ja et öelda Siionile: „Sina oled mu rahvas.”
Matteuse 12 Aga kui Jeesus sai seda teada, eemaldus ta sealt. Ja paljud läksid temaga kaasa, ja tema tegi nad kõik terveks.
Ja ta hoiatas neid, et nad ei teeks teda tuntuks,
et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu:
„Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust.
Ta ei riidle ega kisenda ega kuule tänavail keegi ta häält,
rudjutud roogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, kuni ta on õigusele võidu saatnud,
ja paganad loodavad tema nime peale.”