Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 89 Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand, ja sinu ustavust pühade koguduses.Sest kes on pilvedes Issanda taoline? Kes on Issanda sarnane Jumala laste seas?
Jumal on kohutav pühade salajases kogus, ja ta on kardetav üle kõikide, kes teda ümbritsevad.
Issand, vägede Jumal, kes on nii võimas kui sina, Issand? Ja sinu ustavus on sinu ümber.
Sina valitsed mere uhkust; kui ta oma lained tõstab, vaigistad sina need.
Sina purustasid Rahabi nagu mahalöödu; oma vägeva käsivarrega sa pillutasid laiali oma vaenlased.
Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa; maailmale ja kõigele, mis seda täidab, oled sina rajanud aluse.
Põhja ja lõuna oled sina loonud; Taabor ja Hermon laulavad hõisates sinu nimele.
Sinul on vägev käsivars, tugev on sinu käsi, kõrge su parem käsi.
Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees.
Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.
Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.
Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.
Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: „Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela.
Jeremija 1 Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
„Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks.”
Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.”
Kuid Issand ütles mulle: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.
Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand.”
Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.
Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama.”
Apostlite 8 Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.
Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.
Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.
Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.
Ja suur rõõm oli selles linnas.
Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.
Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: „See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.”
Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.
Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.