Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 86:10–13;Ii 14:1–6,13–15;Rm 8:18–23;Lk 7:11–16
(25 vastet, leht 1 1-st)
Iiob 14 Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. 
Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima. 
Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette. 
Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi! 
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -, 
siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb! 
Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles. 
Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb. 
Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd. 
Psalm 86 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi. 
Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime! 
Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. 
Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. 
Luuka 7Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast. 
Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda. 
Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!” 
Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!” 
Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi. 
Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!” 
Rooma 8Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse. 
Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. 
Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, 
et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. 
Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; 
ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.